Arvutihuvilised kiidavad sageli lausa fanaatiliselt Firefox-i internetisirvijat, rääkides, et see on palju turvalisem kui Microsofti pakutav Internet Explorer. Vaatame lähemalt paari põhjust.
- Firefox ei ole Windowsi osa, seega on häkkeritel (hacker – Laiem avalikkus tunneb häkkerite nime all arvutikurjategijaid. Arvutispetsialistide ringkonnas tähistab sõna häkker lihtsalt “tarka programmeerijat” või inimest, kes muudab seda, kuidas tarkvara töötab. Kurjade plaanidega häkkereid nimetatakse spetsialistide ringkonnas sageli kräkkeriks (cracker)) raskem kahju tekitada, kui neil on õnnestunud internetisirvija üle kontroll saavutada.
- Firefoxis puudub ActiveX ja VBScript tugi – need kaks on paljude Internet Exploreri turvaaukude põhjustajad.
- Firefox ei kasuta Microsofti Java VM-i, millel on ajalooliselt rohkem turvaauke olnud kui teistel Java VM-idel.
Samas tuleb ära märkida, et ka Firefoxil on omad turva-alased puudused, mis realiseeruvad seda sagedamini, mida populaarsemaks Firefox muutub – häkkerite huvi Firefox-i vastu suureneb.
Üks turvaaukude allikas on näiteks XUL nimeline keel, milles kirjutatakse Firefox-i nn lisandeid ehk extensioneid. Lisandite paigaldamisega Firefoxile peaks olema mõistlikult ettevaatlik.