Microsoft on uurinud oma pahavaravastaste tööriistade logisid ning koostanud nende põhjal ülevaate 2009. aasta esimeses pooles kinnipüütud pahavarast.
Täiesti ootuspäraselt jõuavad uurijad järeldusele, et mida uuem ja lapitum tarkvara, seda väiksem on tõenäosus, et mõni pahalane end sellest läbi murrab.
Levinuim pahavaraliik on jätkuvalt troojalased, kuid võimsa tagasituleku teinud ussid on tõusnud auhinnalisele teisele kohale. Jätkuvalt tõusuteel on nuhkvara, eriti selline, mis varastab elektronpanganduse ja onlain-mängude ligipääsuandmeid.
Eesti kohta kirjutatakse, et võrreldes 2008. aastaga on nakatunud arvutite arv veidi vähenenud – kui 2008. aasta II poolaastal eemaldati pahavara 0,53%-st Eestis asunud arvutitest, siis 2009. aasta I poolel 0,43%-st (Soomes vastavalt 0,26% ja 0,19%, Lätis 0,62% ja 0,58%, Venemaal 2,11% ja 1,5%).
Pahavara või õngitsemisskeeme sisaldavaid veebilehekülgi leiti Eestis olevat 0,034 ühikut 1000 internetti ühendatud arvuti kohta (Soomes 0,007, Lätis 0,086, Venemaal 0,934, Bangladeshis 23,861).
Ülevaate koostamisel kasutati Microsofti viirus- ja spämmitõrjetööriistade, otsimootori Bing ja Exchange’i tõrjesüsteemide andmeid.
Alles te kiitsite taevani AVZ4 viirusetõrjet, aga eile millegipärast oli selles tõrjes ise Trooja hobused, kustutasin ühe ära, kohe tekkis uus. Kuni uus AVG 9 kustutas eelneva viirusetõrje koos troojatega.
Pigem oli tegu valehäiretega, kuna AVZ kasutab peaaegu samasi meetodeid kui viirused (failide kustutamine, muutmine jms)