Paar aastat tagasi nägin telerist saadet, kus internetiteenust pakkuva firma esindaja rääkis, et töömeeste väljakutsed arvutite parandamiseks jagunevad peamiselt kolmeks – viiruste rünnaku tõttu on rivist väljas umbes 20% arvuteid, 10% juhtudel on tegemist nipet-näpega, näiteks ei suudeta internetiühendust saada või mõne programmi (ka registripuhastusprogrammi) töö rikub mõne suhteliselt olulise süsteemifaili, aga suurim mure aga sellega, et arvutisüsteem on lihtsalt hooldamata – ligi 70% arvuteid ütlevad töölepingu üles sellepärast, et arvuti register on kui prügimägi.
Kuidas arvutiparandajate väljakutsed täna jagunevad, ei oska kahjuks öelda, kuid arvan, et ega eriliselt midagi muutunud ei ole. Tõenäoliselt on küll arvutite kahjustamisel troojate , viiruste, nuhkvara, arvutiusside jne osakaal veidi tõusnud, kuid ka süsteemi puhastamatus mängib üsna suurt rolli. Seda enam, et mõned isehakanud arvutispetsialistidest libaprofessorid mõnedes foorumites kirjutavad, et “ärge kasutage viirusetõrjeid ja ärge kasutage registripuhastusprogramme”.
Arvan, et arvatavasti on need vaesed vennikesed saadud ärakasutatud võlts-turvatarkvara ehk Rogue Security Software või paanikatarkvara ehk Scareware poolt ja sellepärast nad nüüd näevadki suurt musta kurja tonti igas arvutiprogrammis.
Aga mõnes mõttes saan ma neist aru– kui otsida hoolimatult ja mõtlematult kasvõi Google otsingut kasutades head registrihooldusprogrammi, lüües otsingusse „best registry cleaner“, siis otsingutulemused kubisevad pahatahtlikest saitidest, millel viibimine, või veel enam, sellelt lehelt programmi arvutisse tirides nakatatakse kasutajate arvuti pahatahtlike koodidega.
Sellepärast tulebki internetis surfamisel alati kasutada veebilehitsejate turvalaiendeid (WOT, Netcraft Anti Phishing Toolbar, McAfee SiteAdvisor jne), mis näitavad ära veebisaidi ohtlikkuse astme. Ja mitte mingil juhul ei tohi arvutisse tirida esimest internetist leitud ettejuhtuvat „registry cleaner´it või „antispyware program“-i, vaid enne tuleb veenduda selle usaldusväärsuses – tuntud failijagamisportaalid FileHippo, Softpedia või Major Geeks mitte kunagi teadlikult halba programmi ei soovita nii nagu meiegi.
Registrihooldusprogrammi Vit Registry Fix
Tasuta registrihooldusprogrammist Vit Registry Fix olen juba kirjutanud selles artiklis, ent öeldakse, et kordamine on tarkuse ema. Seda enam, et YouTubes pole selle programmi kohta varem tehtud ülevaatlikku programmi kasutamise õpetusvideot. Nüüd on see olemas.
Registry Cleaner Vit Registry Fix Free Edition… by arvutiturve
Ent ettevaatust! Enne programmiga töö alustamist loe läbi artikkel Arvutiregistri puhastamisest.
tekkis küsimus et kui 70% juhtudel arvutid ütlevad üles töölepingu sest register on kui prügimägi siis miks microsoft ise pööra juba sellele tähelepanu ja ei lisa enda poolset varianti probleemi likvideerimiseks?
See oli paar aastat tagasi, kui internetiteenust pakkuva suurfirma esindaja rääkis, et kuni 70% arvuteid on rämpsused. Kuidas olukord täna on, täpselt ei tea, vaid eeldan. Kui huvi on suurem, siis Arvutikaitse lugejate palvel võin selle järele uurida. 🙂
Tegelikult Microsoft pöörab ka arvuti puhastamisele tähelepanu ja seda juba üsna ammu. Windows OnCare Puhastuskeskus (http://onecare.live.com/site/et-ee/center/cleanup.htm# ) täidab seda funktsiooni.
Kopeerin mõned read OnCare kodulehelt:
“Meie tasuta puhastusfunktsiooni abil saate oma arvutist otsida ja eemaldada mittevajalikke faile, mis võivad arvuti tööd aeglustada….Puhastusfunktsioon tuvastab aegunud ajutised ja registrifailid ning teavitab kõvaketta puhastamise vajadusest. Nende failide eemaldamine ei aita mitte üksnes arvuti sisu korrastada, vaid parandab ka arvuti jõudlust”.
Miks aga Microsoftil eraldi puhastusprogrammi pole saada, seda tuleb otse Microsoft Eesti esindusest küsida (http://support.microsoft.com/contactus/?ws=mscom ), sest mina ei saa nende eest adekvaatset vastust anda. Aga eeldan, et tasuta registripuhastajaid on niigi internetist nii palju saada, et sellise programmi eraldi arendamisel ei nähta erilist mõtet.
Samas aga võib lugu sama olla nagu Microsoft nuhkvaratõrjega Windows Defender (http://www.microsoft.com/windows/products/winfamily/defender/default.mspx ). Alles 2004 aasta lõpus, kui internetiturul oli juba üsna palju nuhkvaratõrjeid, omastati-osteti GIANT Company, mille loodud tõrjeprogrammi (Giant Antispyware) hakati edasi arendama Windows Defender nime all (http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Defender ). Võibolla, kui kunagi nähakse vajadust ka eraldi registripuhastusprogrammi järele, toimitakse sarnaselt.
See on tõesti hea registri puhastaja ja ühel kindlal põhjusel,tihti on midagi äkki registrist kadunud ja alati oleks tark enne süüstemitaaste aeg luua aga see programm salvestab ise kõik ja tagasivõtt lihtne.Nii ongi,et pole veel midagi ära viinud registrist mis arvuti tööd segaks.