Vanasti, kui rohi oli veel rohelisem ning noorus veel mitte nii hukas, oli häkker tore ja teadmishimuline tegelane, kes lihtsalt tahtis näha, “mis seal sees toimub”. Midagi halba ta tegelikult ei soovinud, kui, siis ainult niipalju, et rahaahnetele suurkorporatsioonidele koht kätte näidata. Servereid võeti maha ning arvutisüsteeme jooksutati kokku peamiselt huligaansetel ajenditel, viiruste kirjutamine oli tore nali ning valitsusasutuste ja suurfirmade arvutisüsteemidesse sissemurdmise põhimotiiviks oli näidata, et nende süsteemiadministraatorid on saamatud nannipunnid ja lollpead.
Vanad head ajad on pöördumatult möödas, vana kooli häkkerid on kas vangist välja või muidu täiskasvanuks saanud, uus põlvkond aga maandab end häkkimise asemel arvutimängudega. Küberkuritegevuses aga on elurõõmus mürgeldamine asendunud tõsise ja plaanipärase rahateenimisega. Summad pole väiksed: ainuüksi Ameerika Ühendriikides ulatus 2006. aastal küberkuritegevuse käive 2,8 miljardi dollarini.
Kui üldse saab eksisteerida täiuslikku kuritegu, see tähendab seaduserikkumist, mille toimepanijast, toimepaneku viisist ning isegi mitte toimepaneku faktist ei jää mingit jälge, siis arvutisüsteem on niisuguse pättuse jaoks üks parimaid keskkondi. Kui veel arvestada, et internetti kasutab käesoleva aasta alguse seisuga ümmarguselt miljard inimest, siis ei maksa imeks panna, et kurjategijate jaoks on internet koht, kus võib väga väikese vaeva ja pea olematu riskiga teenida väga palju raha.
Koltide ja dünamiidipulkadega vehkides pangaseifide ründamine on jäänud romantilisse minevikku ja Hollywoodi kassahittidesse. Ega praegusaja küberkurjamidki lollid ole – kõrgeltturvatud pangaserverite asemel on hoopis lihtsam õngitseda raha tavaliste, eeldatavalt vähem valvel olevate internetikasutajate koduarvutitest.
Arvate, et teie arvutist pole midagi väärtuslikku võtta? Mõelge veel üks kord. Te liigutate selle arvuti kaudu oma raha, suhtlete ametiasutustega, koostate tähtsaid dokumente, logite sisse kõikvõimalikesse portaalidesse ja teenuskeskkondadesse, ajate kellegagi mesijuttu, lõppeks täidate oma tuludeklaratsiooni … Ehk siis pahalane, kes toimetab teie arvutis, saab enda kätte teie rahakoti, võtmed, dokumendid, krediidiajaloo, isikliku intiimpäeviku ning laste koolitee täpse kirjelduse koos nende liikumisgraafiku kellaaegadega.