Paroolid

Juba Vana-Rooma sõjaväes kasutati paroole selleks, et omasid ära tunda ning võõraid tähtsatest kohtadest eemal hoida. Ka paljud võtted võõraste paroolide teadasaamiseks pärinevad juba antiikajast. Väga hea meetod oli näiteks tabada mõni vaenlase sõdur ja talt salasõna lihtsalt välja peksta. Sestap teatakse tänapäevalgi, et paroole tuleb piisavalt tihti vahetada ning mida vähem inimesi salasõna teab, seda parem. Mis muidugi ei tähenda, et seda soovitust ka päriselus järgitakse: kuni kolmandik internetikasutajaid jagab lähedastega oma paroole, enamik aga vahetab oma lemmiksalasõnu väga harva.

Kurikaelad teavad väga hästi, et lausa 40% kõigist paroolidest on laialt levinud tähekombinatsioonid nagu „admin”, „1234”, „parool” või „kala”. Vägagi tõenäoliselt pannakse parooliks oma perekonnaliikmete või lemmiklooma nimi, üldlevinud on ka sünnipäevade või auto numbri kasutamine.

Üllataval kombel saab parooli kätte ka siis, kui parooli lihtsalt omaniku käest küsida. Küllap kõik meist on saanud e-kirju, milles turvaprobleemidele viidates palutakse sisestada etteantud veebivormi nii oma isikuandmed kui ka internetipanga paroolid. Kuid naiivsusel pole piire – internetiturvafirmade statistika kohaselt langeb sellise nn. paroolipüügi ohvriks ikka veel tervelt 1-2% kasutajaid.

Parooli murdmine näeb välja nii, et arvutil lastakse sisselogimisaknasse sisestada järjest uusi ja uusi tähekombinatsioone. Inimene klaviatuuri taga võib õige tulemuseni jõudmiseks kulutada aastaid, arvutiprogramm aga suudab sekundis sisestada tuhandeid paroolikombinatsioone. Kuid isegi arvutil võib õige salasõna äraarvamiseks kuluda tunde, kui aga parool on küllalt pikk ja keeruline, siis isegi nädalaid või aastaid.

Paroole saab varastada ka pahavaraga abil. Kätte saab need mitmel moel – salasõnad võidakse kopeerida veebibrauseri salvestatud paroolide loendist, salvestada võrguliikluse jälgimise käigus või siis jäädvustada vahetult üksikute klahvivajutuste kaupa.

Nõuandeid paroolidega ümberkäimiseks:

1.    Ärge jagage oma paroole mitte kellegagi! Need, keda te täna usaldate, ei pruugi homme enam olla teie sõbrad.

2.    Hoiduge paroolidest, mis on kas üldlevinud või teid ümbritsevaga liiga lihtsalt seostatavad!

3.    Kui keegi, keda te parasjagu näost näkku ei näe, küsib teie käest teie paroole, kahtlustage alati halvimat! Ja isegi otsekontakti puhul ärge oma parooli öelge, vaid toksige see ise sisse.

4.    Kui parooliks kasutatava sõna võib leida sõnaraamatust, teeb see parooli murdmise mitu suurusjärku lihtsamaks.

5.    Leidke mõni hea nipp oma paroolide meeldejätmiseks või kirjapanekuks!

6.    Kui paroole on palju, kasutage paroolihaldustarkvara.

7.    Seal, kus võimalik, kasutage ID-kaarti. Ärge seda pärast kasutamist lugejasse unustage!

8.    Arvutil olgu töökorras viirustõrje ning sisselülitatud tulemüür. Käib nii kodu- kui tööarvuti kohta, avalikus kasutuses olevasse arvutisse ärge parem üldse oma paroole sisestage.