F-Secure’i turvalabori pealik Mikko Hypponen räägib viirustest, spämmist, õngitsemisest, DDoS-rünnakutest ja mobiiliviirustest. Hästi räägib, aga inglise keeles 🙂
video://www.youtube.com/watch?v=Dgz8SfNXkiI
Autor: Aare Kirna
Lotovõit viis taskust veerand miljonit
Tõenäoliselt Eesti rekordi püstitas üks õnnetu pärnumaalane, kes talle lotovõidust teatavat spämmikirja uskuma jäi ning petturitele lubatud 250 000 naela kättesaamise nimel neile Eesti rahas kokku 225 000 krooni maksis.
Tänane Postimees on selle kohta enam-vähem kõik juba ära öelnud.
Tõepoolest, kogemus näitab, et inimesed on nõus tegema kolossaalseid jõupingutusi ja maksma meeletut raha selle eest, et midagi tasuta saada. Seda teavad ülihästi nii turundajad, kinnisvaramaaklerid, poliitikud kui ka petturid (millega ma muidugi ei taha öelda, et loetletud ametitel ei olegi mingit sisulist vahet :)). Seega olgem valvsad – kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, tasub alati uurida, ega pakutav tasuta juust ole äkki üht otsa pidi hiirelõksu külge kinnitatud…
Venemaa peaprokuratuur võtab küberkurjamid oma kaitse alla?
Ma ausalt öeldes ei uskunud, et aprilli lõpul alanud Eesti-vastased küberrünnakud on Venemaa-poolne otsene sõjaline aktsioon, mille taga Venemaa jõustruktuuride palgal olevad häkkerid. Kõik viitas sellele, et pigem on tegu grupi agitaatorite poolt ülesässitatud reakasutajate massiga, mis tegutses umbes samasugustel ajenditel kui rüüstajad Tallinna kesklinna poodides. Noh, niiöelda tüüpiline internetibrigaadide käekiri. Inetu küll, aga vähemalt Vene riik pole de jure asjasse segatud ning NATO põhikirja § 5-te ei ole tingimata vaja rakendada (kes seda ikka niiväga tahab, onju).
Ma muidugi ei tea, mis Vene peaprokuratuuril meeles mõlkus ning millele viidates nad oma Eesti kolleegid küberrünnakute uurimise asjus saadetud õigusabipalvega pikalt saatsid. Kui aga Eesti prokuröride versioon tõele vastab, seisame nüüd fakti ees, et Vene riik võtab Eesti küberruumi rünnanud isikud oma kaitse alla.
Ärge saage valesti aru, arvutikaitse.ee ei soovi päris kindlasti oma nina poliitikasse toppida, ehkki minul ja mu kaastöötajatel on loomulikult maailma asjadest ka oma isiklik arvamus. Meie eesmärgiks siin blogis on aidata kaasa sellele, et teie arvutid oleks pahalastest puhtad, et igasugused pätid ja kaabakad seal vabalt möllata ei saaks ning et teie andmed teie arvutis ja teie raha teie pangas oleksid kindlalt kaitstud.
Arvutikaitse.ee seisukoht on, et küberruumis sigatsejad tuleb tabada ja ülejäänutele hoiatuseks häbiposti ning võib-olla isegi trellide taha panna. See on muide ka Venemaa peaprokuratuuri ja Vene presidendi administratsiooni huvides – kasvõi selleks, et mõni nende endi arvuteist nende enda teadmata kas siis lasteporno andmebaasi või mõne NATO riigi ametlike kodulehekülgede masspingimisega vahele ei jääks…
Kübersõjas äraproovitud võtted ka Kremli kriitikute vastu
Kreml ründab oma kriitikuid Venemaal samamoodi nagu hiljutiste rahutuste ajal Eestis – rünnakute alla on sattunud ka Vene opositsionääride veebiküljed, kirjutab Associated Press.
Ehkki ka nende rünnakute puhul otseseid tõendeid ei ole, arvab Kremli allikatele lähedalseisev analüütik Stanislav Belkovski, et rünnakuid juhib mõni president Putini pikaajaline kaastööline. Ametivõimud muidugi eitavad igasugust seost opositsiooniparteide ja sõltumatute meediakanalite serverite vastu sooritatud rünnakutega.
Internet on Venemaal üks väheseid meediakanaleid, mida võimud veel täielikult ei kontrolli.
Online-multikas võib osutuda troojalaseks
Andmeturbefirma SophosLab turvaspetsialistid avastasid troojalase, mis kasutab oma pahategude kattevarjuna Shockwave’i formaadis multifilmi.
Täpsemini saab pahaaimamatu arvutikasutaja sõbralt viite Bruno Bozzetto lõbusale liiklusteemalisele multikale, kuid linki vajutades laetakse alla hoopis troojalane nimega Troj/Agent-FWO, mis tõepoolest näitab ka Shockwave’i formaadis klippi, kuid samal ajal laeb alla oma pahatahtlikud komponendid ning nakatab kasutaja arvuti.
Turvaspetsialistid rõhutavad, et online-multikad iseenesest ei ole ohtlikud, küll aga on ilmunud pahavara, mis oskab neid kattevarjuna kasutades arvuteid nakatada. Nii et nuud peab isegi toredaid online-videoklippe vaadates väike ohusignaal kõrva taga tiksuma 🙁
Mida tehakse varastatud krediitkaartidega?
Mõnda aega tagasi sai Materialist spämmikirja, milles mingi “inglise tekstiilifirma” tahab, et kohalik inimene koguks raha nende klientidelt, kes maksavad ainult kohapeal kehtivate tshekkidega. Selle eest võtab abiline 10% ja edastab raha “tekstiilifirmale”. Tegelikult kasutavad sellist “makse-edastust” vaid need ettevõtlikud tegelased, kes on kellegi kontod või krediitkaardid tühjaks teinud ja tahavad seda raha valutult kätte saada.
Mõnikord aga ei vaevuta isegi seesugust viigilehte kasutama. Panda Software blogis kirjutatakse Vene veebisaidist, millel potentsiaalsete klientide rahustamiseks kohe avalikult kirjas, et leheküljel müügil olevatel süle- ja pihuarvutitel, telefonidel ja muudel vidinatel pole midagi viga, 20% tavalisest odavamad hinnad on saavutatud seeläbi, et need on ostetud Lääneriikidest varastatud krediitkaartidega. Ja et edasimüüjad võivad veel 25% alet saada.
Nii et ärge muretsege, küllap teilt pihta pandud krediitkaardiandmetega ikka miskit peale osatakse hakata.