Netipettuste uus kvaliteeditase

fedex.jpgMeie sõber Materialist leidis netiavarustest ühe laheda saidi.

Fedex-Courier-i nimeline kättetoimetamisteenus lubab nimelt internetis sooritatud ostude puhul kaitsta nii müüjat kui ostjat võimalike pettuste eest sel viisil, et laseb ostjal kõigepealt kanda raha enda arvele, müüja aga saaks selle kätte alles siis, kui kokkulepitud kaup õigeaegselt ja lubatud konditsioonis ostjal käes.

Iseenesest on ju tore, kui keegi internetiäri osapooli pettasaamise eest kaitseb. Paraku pole aga tollel väga profi ja soliidse kujundusega saidil vähimatki viidet selle haldajale, samuti mitte firma aadressi, telefoninumbreid ega kontaktisikuid. Sait ise on registreeritud Charlestoni kodaniku Robert Hilli nimele, kodulehekülge serveeriv mootor asub aga ühes laiatarbeserveris…

Nii et siis veel üks moodus vabastada lihtsameelsed nende rahast. Kuid Materialistiga tuleb nõustuda – tegemist on väga kvaliteetselt teostatud pettusega, skeemi elegantsist annavad tunnistust kasvõi nimetatud saidil rippuvad hoiatused netipettuste eest 🙂

SMS-laenupetturid tingimisi vangi

Võrumaa Teataja kirjutab, et kolm Võrust pärit noormeest, kes petsid välja 650 880 krooni eest kaupu ja SMS-laene, said lõpuks ka kohtulikult karistada: kaks neist nejlakuuse ja poolteiseaastase tingimisi ning kolmas aasta ja seitsme kuu pikkuse reaalse vangistuse. Kohtueelne uurimine oli kestnud vaid neli kuud.

Ma ütlen veelkord, ärge alahinnake Eesti politseid 🙂

Ausa e-hääletamise põhimõtted

1. Valijatele selgitatakse neutraalselt ja erapooletult e-hääletamise protseduuri, samuti seda, et privaatsuse tagamine hääletustoimingu teostamisel on Põhiseadusest tulenev nõue; inimestele teadvustatakse ohte, mis võivad kaasneda ID kaardi ja selle koodide loovutamisel teistele isikutele; Loe edasi: Ausa e-hääletamise põhimõtted

Surfa, kuhu iganes tahad! Või kuhu pahategija tahab…

computer-frustration.jpgMida aeg edasi, seda vähem võib internetikasutaja kindel olla, et kodulehekülg, kuhu tema brauser ta viib, on tõepoolest see, kuhu ta minna tahtis. Kui vanasti kasutati surfaja lollitamiseks lihtlabaselt ümbernimetatud või siis originaalile väga sarnaseid internetiviiteid (näiteks vana hea ganza.net), siis nüüd on küberkaabakad treinud valmis kavala javascripti, millega kasutaja navigeeritakse tema enese teadmata suvalisse kohta internetis, ükskõik mida ta sealjuures aadressiribale sisestab.

Nii Internet Exploreri kui ka Firefoxi ning ka paljude teiste internetisirvijate sisse ehitatud Javascripti töötleja onUnload võimaldab nimelt viimati külastatud koduleheküljelt sisse laetud Javascripti käivitada ka järgmisel leheküljel. Nii et kui külastate pahatahtliku koodiga kodulehekülge, siis pärast sellelt lahkumist võib kurjam näha, kuhu te siirdute, ning suunata teid sinna, kuhu ise tahab. Ei aita ka see, kui vajaliku aadressi käsitsi sisse toksite: aadressiriba näitab küll “õiget” aadressi, sisu on aga ikka sellelt saidilt, kuhu küberkaabak teid suunas.

Brauseritootjad on turvaaugust küll teadlikud, kuid parandusi veel väljastanud ei ole. Seniks soovitatakse pärast pahatahtliku kodulehe külastust brauser lihtsalt sulgeda.

Kodulehekülje pahatahtlikkusest annavad märku sellel sisalduvad  ohtrad pornoviited ja/või piraattarkvara, koodide ja odavate potentsiravimite pakkumised, aga ka näiteks brauseri enda poolt kuvatavad õngitsemisalarmid.

Uuesti: ära jaga oma pangaparoole!

online-banking.jpgSLÕhtuleht kirjutab järjekordsest õnnetust mulgimaalasest, kes oma internetipanga koodid tuttavale andis ning seeläbi mitte ainult oma arvel olevast rahast ilma jäi, vaid ka kaks SMS-laenu kaela sai.

Veider.

Väga paljud meie hulgast ei lase isegi elukaaslast naljalt oma rahakotis sorima, aga internetipangas, näe, käivad pooltuttavad või suisa võõrad pea ülepäeva sisse-välja…