Arvutikaitse 2009 algatuse raames on ID-kaardi paigaldustarkvara saanud uue, kasutajasõbraliku välimuse ning on vabalt kättesaadav eesti, vene ja inglise keeles aadressil https://installer.id.ee/.
Autor: Aare Kirna
Kõik võitlusse internetipettustega!
Tarbijakaitseamet teatab, et veebruar on rahvusvaheline internetipettuste vastu võitlemise kuu. Kampaania eestvedajaks on rahvusvaheline organisatsioon ICPEN (International Consumer Protection and Enforcement Network), mis tegeleb ebaausate kaubandustavade vastu võitlemisega ning kaitseb tarbijate õigusi. Kampaania käigus kogub Tarbijakaitseamet ka tarbijate kogemusi kokkupuudetest internetipettustega.
Mõistagi saab selliseid kogemusi saata ka arvutikaitse.ee-le, kas siis otse mulle või sellesama sissekande kommentaaridena. Samast saab muidugi ka nõu ja abi küsida.
Probleem on tõsine ja aina tõsisemaks läheb: 2006. aastal langes ainuüksi Ühendriikides internetipetturite saagiks ligi 2,8 miljardit dollarit, meilgi Eestis tegutseva Nordea klientide arvetelt pandi hiljuti pihta ligi miljon eurot.
Varasemaid pettuste lugusid ka.
Sony võtab nuhkvaraga muusikaplaadid tagasi
Ameerika Ühendriikide Tarbijakaitseamet (Federal Trade Commission) saavutas plaaditootjaga Sony BMG Music Entertainment kokkuleppe, mille kohaselt viimane vahetab nuhkvara sisaldanud CD-d puhaste vastu ning maksab igale oma arvutist nuhkvara välja rookida püüdnud tarbijale kulude katteks kuni $150. Kokkulepe kinnitatakse lõplikult pärast 1. märtsi, kui selgub, mida tarbijad ise sellest arvavad.
Mäletatavasti müüs Sony CD-sid, millel lisaks muusikale sisalduv tarkvara otsustas, milliste seadmetega muusikat mängida ja mitu korda seda kopeerida tohib. Lisaks jälgis tarkvara tarbija muusikaeelistusi, et kasutada saadud infot otsepakkumiste tegemiseks. Vähe sellest, et tarbijat ei hoiatatud seesuguse tarkvara olemasolust ja omadustest, sisaldas see nn. rootkit mitmesuguseid turvariske ning seda oli ebamõistlikult keeruline arvutist eemaldada.
Putinilt küsitakse…
Putinilt küsitakse: “Kas Teil, meie kallis president, juba siiber ei ole, vastata internetist tulnud lollidele küsimustele?”
Putin: “Lugupeetud Ivanov, Vitali SergejevitÅ¡, IP aadress 198.12.1.246, elukoht Moskva, Sirelite allee 5, korter 117!
Vastan: ei ole siiber!”
bluetooth
Väikevõrgustandard, mis põhineb litsenseerimata sagedusi kasutaval lühilaineraadiosidel. Kasutatakse mobiiltelefonides, sülearvutites, printerites, digitaalkaamerates ja lauaarvutites ning mitmesuguste pisiseadmete nendega sidumiseks, tavaline toimimisraadius on 10-100 meetrit.
Wikipedia artikkel.
Naljahambad avastasid sinihamba
Mitte just tihti, kuid paar korda on siiski juhtunud, et olen oma mobiiltelefonist leidnud iseendale saadetud SMS-e. Enamasti saadab ta neid mulle mu taskust, kui automaatne klahvilukk pole küllalt kiiresti rakendunud. Kuna mul mu eesnime tõttu on kalduvus figureerida paljude telefoniraamatute eesotsas, siis tean päris kindlalt, et ma pole ainuke, kellele telefon omatahtsi helistab või sõnumeid saadab. Kuivõrd aga need mobiilsed telefoniraamatud kuuluvad enamasti kas minu sõpradele või väga headele tuttavatele, siis on lahtiununenud klahvilukk pigem meeldivaks võimaluseks uurida, kuidas neil ka muidu elu läheb 🙂
Mitte enam nii meeldivalt seltskondlikuks võivad lood kujuneda siis, kui lukustamata unub uuematel mobiiltelefonidel juba standardiks kujunenud bluetooth, maakeeli sinihammas. Nimelt võib selline telefon langeda bluejackingu ehk sinihambakaaperduse (kes pakub parema sõna?) ohvriks.
Tehnoloogia ise on lollilt lihtne: niiöelda naljahambad toksivad oma telefoniraamatusse ilma numbrita, kuid tobeda või kahemõttelise pealkirjaga sissekande ning saadavad selle visiitkaardina mõnele lähikonnas “kuulavale” bluetooth-seadmele. Mingit otsest kahju niisugune sõnum telefonile muidugi ei tee, samuti on sinihambatehnoloogia niipaljukestki turvaline, et ohver peab saadud sõnumi aktsepteerima (aga kui ta juba kõigile seadmetele “nähtava” bluetoothiga ringi jalutab, siis üheksal juhul kümnest ta selle sõnumi vastuvõtu ka kinnitab). Saata saab nii pilte kui helilõike, tüüpiliselt aga tekstisõnumeid nagu “Vaata selja taha!” või “Kena kampsun, kust said?”. Ühesõnaga umbes sama huvitav ja kasulik nähtus nagu jõnglased paneelmaja fonoluku klahvidel korrutustehteid harjutamas.
Ja otse loomulikult on uue meediakanali avastanud reklaamilevitajad. Nii näiteks levitab Hollandi firma Bluetoothreklame koos välireklaamifirmaga JCDecaux Amsterdamis kohaliku teleÅ¡õu Tantsud Tähtedega promoklippe. Tõsi, telefoniomanik peab kinnitama nende klippide allalaadimise, kuid nagu ütles Bluetoothreklame esindaja Volgens Rouffaer, on seda nädala aja jooksul teinud 15 000 inimest, see on 15% neist, kes on vastava reklaamteenuse levialasse sisenenud sisselülitatud sinihambaga.
Mida teha, kui soovite, et teie telefoni bluetoothi kaudu spämmi ei tuleks? Ainult kaks lihtsat, kuid toimivat reeglit ongi:
1. Kontrollige oma mobiiltelefoni sinihamba seadeid ning pange oma telefoni nähtavuseks “Varjatud”. Oma telefoniga seotud seadmeid saate edasi kasutada.
2. Kui te bluetoothi parasjagu ei kasuta, lülitage see parem välja. Säästate nii oma taskusõbra akusid kui iseenda närve.