Aare Kirna – Lehekülg 41

Mis mõttega nad spämmivad?

Mart tegi järgmise tähelepaneku:

Sain sellise spämmi nagu allpool näha on.

Nüüd vaatame selle AUNI käekäiku: http://finance.yahoo.com/q/bc?s=AUNI.OB&t=5d

Keegi tegi puhtalt spämmi abil igast taalast kaks.

Mida see näitab? Vast seda, et spämmitakse väga massiliselt ja inimesed lähevadki spämmi õnge ja ostavad neid aktsiaid.

Mis ohvriga juhtub? Antud juhul ostavad kodanikud 0.30 eest ja pärast peavad selle 0.15 eest maha müüma. Kurikaelad teevad siis vastavalt teistpidi, eks 🙂

From: “Ignacio Calderon” s@accie.com
Date: January 25, 2007 8:10:34 PM GMT+02:00
To: <mart@tehnokratt.net>
Subject: fw:Ignacio AUNI – day2

Day 2

Nice jump. The Beauty of the peenny stoock arena is that shares appreciate so quickly!

A bit of inner information and returns of 1000% are not unheard of.
With lucrative settlement in China American Unity Investments (AUNI) is entirely where you want to be.

I am buying now. Are you ?

What will happen next ? Today it will show us … what it can do on third day.

It has more growth potential then i even intended .
And next will be very HOT! times.
Todays prognosis:+24% +0.7 (0.36) at least
and +48% +0.14(0.43) at most

AUNI will easily reach $1.00 mark once results are announced!

Seda, et spämmimisega saab ka tegelikult aktsiahindu kergitada, kinnitab isegi Social Science Research Network’i avaldatud uurimus. Laura Frieder Purdue ülikoolist ning Jonathan Zittrain Oxfordi ülikoolist tegid suuremahulise statistika põhjal kindlaks, et spämmerid, kes ostavad suhteliselt odavaid vähese likviidsusega aktsiaid ning need nii spämmi kui iseenda kokkuostutehingutega tekitatud tõusulaines maha müüvad, teenivad keskeltläbi 5,79%, ostjad aga kaotavad keskeltläbi 5,5%. Kõikidel ei lähe muidugi nii hästi kui AUNI ülesupitajatel, samuti ei müü enamus investoreid mitte esimese suure pettumuse augus, vaid siis, kui hind on tavatasemele stabiliseerunud, kuid põhijoontes näib spämm tõepoolest töötavat.

Kui ei oleks usaldavaid inimesi, kes tundmatult “heategijalt” küsimata ning teadmata millisel eesmärgil tulnud nõuandeid puhta kullana võtavad, poleks ju spämmi mõtet saatagi 🙂

Loterii, millele ei pea isegi piletiti ostma

Ma siiamaani arvasin, et raha kujutab endast töö ja muude konkreetsete väärtuste vahetusekvivalenti, aga tuleb välja, et teinekord tekib raha täiesti iseenesest. Nii näiteks potsatab juba mitmendat päeva ka eestimaistesse postkastidesse elektronkirju toreda uudisega, et kirja saaja on võitnud umbkaudu miljon eurot. Kust see raha pärineb ning mispärast korraldajad raha sel kombel laiali loobivad, jääb saladuseks, eriti ei seletata ka mõnevõrra kahtlast asjaolu, kuidas te saite võita loteriil, mille piletitki te ostnud ei ole.

Seesugune loterii tundub kahtlane ka Põhja politseiprefektuurile, mille majanduskuritegude talituse vanemkomissari Rocco Otsa sõnul võtavad sellistes skeemides osalejad riski petta saada ning õigem oleks taolised kirjad postkastist kiirelt kustutada. “Kõige suurem oht sellistes skeemides osalemisel peitub enda isikuandmete avaldamises. Kelmi valdusse sattunud isikuandmetest võib nende omanikele palju kahju tõusta” selgitas Ots.

Mina arvan ka, et raha kasvab puu otsas ainult Lollidemaal ning kõik kelmid ei ole nii süütud kui nood, kes Buratino rajalt maha võtsid.

Saatke mulle raha, lihtsalt niisama!

Üritan kirjaviisi võimalikult originaalilähedaseks jätta:

From: XXXX
Date: Fri, 19 Jan 2007 13:30:47 +0200
To: XXXX, XXXXX, XXXXXX
Subject: Mäng “Kerge raha” – easy money

1.Mary … xxxxxxxxxx9016
2.Indrek … xxxxxx1362
3.Sigrit … xxxxxxxxxx2012
4.Erle … xxxxxxxxxx15
5.Elina … xxxxxxxx5638

Programm nõuab sinult investeeringut 25 krooni.
Logi end internetipanka, tee ülekanne nimekirjas esimesel kohal olevale inimese kontole, lisa makse selgitusse ‘kerge raha’ ning pane teele.
Sellega ühele poole saanud, tee käesolevast kirjast copy/paste.
Eemalda nimekirjast ülemine nimi, kellele just 25 krooni saatsid ning lisa oma nimi nimekirja lõppu. Niisiis liiguvad kõik inimesed koha võrra kõrgemale – koha võrra lähemale esimesele kohale, kus olles saad samamoodi raha nagu sa ise just olid andnud. Super oleks, kui saadaksid kirja edasi 40-le inimesele. Kuna inimesed ei usu sellistesse programmidesse just palju, siis arvestame, et nendest 40st inimesest mitte 25% vaid võib-olla isegi vaid 12,5% toimib samamoodi nagu sina (see teeb 5 inimest) ning teeb ülekande ja saadab kirja edasi, tõstes sind juba 4. kohale nimekirjas… kui niimoodi edasi arvutada, siis need 5 inimest saadavad edasi kirja 40le oma sõbrale, mis teeb 200 sellist kirja, kus sina oled 4. kohal..nendest 200-st taaskord 12,5% on juba 25 inimest, kes võiks selle potensiaalselt edasi saata..25×40 teeb 1000 kirja, kus sinu nimi on 3. kohal..1000-st 12,5% on 125..nende 125 inimese poolt edasi saadetud kirjades, mida on kokku 125×40 on 5000 kirja, kus sinu nimi 2. kohal… edasi 12,5% nendest 5000-st teeb 625 võimalikku edasisaatjat, kokku 625×40, mis teeb lõpuks kokku 25000 kirja, kus sinu nimi esimesel kohal.
Nüüd tuleb see koht, kus SINA hakkad raha saama..2500-st 12,5% on
3125 potensiaalset edasisaatjat – 3125x25EEK=78125EEK sinu pangakontole.
Mida rohkem kirju saadad, seda suurem võib olla summa, mis sinu pangakontole laekuma hakkab. Samas võib olla edasisaatjate protsent ka suurem kui 12,5%…mis teeb taaskokrd taaskokrd suurema summa sinu pangakontole..ja kõik ketis osalejad loovutavad VAID 25EEK, mitte rohkem.

EDU

Oijah, sellised ahelkirjad liikusid juba vanal heal ürgajal, kui internetti veel alles Arpanetiks kutsuti. Ise sain vist esimese seesuguse juba kolmandas klassis, siis tuli nimekirja esimesele saata rahakaardiga 25 rubla. Tõenäoliselt oli tollal taskurahaga parematki peale hakata, nii et minu kohal see ahel paraku purunes. Mingis variandis olid sellistes saadetistes veel jubedad kirjeldused sellest, kui viletsasti keti katkestajatel hiljem elus minema oli hakanud. Ma küll ei suuda kujutleda terve mõistusega inimest, kes oma ebaõnnestumistes üht kettkirja oskab süüdistada või, veel hullem, sellest tervele maailmale kuulutama läheb, aga kui nüüd mõtlema hakata, siis tõepoolest, juba kolm kuud hiljem peitis keegi kooli garderoobis mul ühe kummiku ära…

Õnneks käesolevas variandis ei lubata ei õnne ega hirmsate õnnetuste küüsi mittelangemist, küsitakse otse ja keerutamata raha. Mulle selline sirgjoonelisus igatahes meeldib, veel rohkem meeldiks siis, kui ei nähtaks nii pikalt vaeva kõiksugu saatmisnimekirjade ja kasutatud auto hinna suurjusjärku rahasummade lubamisega, vaid palutaks mul lihtsalt kahekümneviiekast loobuda 🙂

Ameerika Ühendriikides on seesugused ahelkirjad seadusega keelatud, põhjuseks eelkõige asjaolu, et seda käsitletakse kui üht hasartmänguvormi, aga ka seetõttu, et seesugune püramiidskeem pakub arvukalt võimalusi pettusteks, mis ei jäta kirja saajale mingeid võimalusi oma raha kätte saada – eriti juhul, kui kirja saatja märgib rahasaajate nimekirja mitmesuguste erinevate nimede all iseenda pangakontod.

Ega ikka ei tasu varastada kõike, mis ripakil…

BBC kirjutab toreda loo varastest, kes New Yorgi osariigis Babyloni linnas asuvast laost panid pihta 14 seadet, mida nad pidasid mobiiltelefonideks. Halb oli aga nende üllatus, kui natuke aega pärast “mobiiltelefonide” sisselülitamist politsei nende uksele koputas – tegemist oli nimelt GPS-jälgimisseadmetega, mida Babyloni kommunaalamet kasutas oma sõidukite asukoha jälgimiseks…

Huvitav petuskeem ftp-serveris

Screenshot pärineb pump.starman.ee ftp-serverist. Keegi on sinna üles laadinud WinRAR-iga kokkupakitud ja parooliga kaitstud faili, mis pealkirja järgi võiks sisaldada põnevat pornofilmi. Lahtipakkimiseks vajaliku parooli saaks eeldatavasti siis, kui saata numbrile 15154 10-kroonine SMS.

Nagu näha juuresolevalt pildilt, ei luba faili üleslaadija tegelikult midagi, palub ainult SMS-i saata 🙂 Lühinumbriga 15154 saab nimelt rate.ee-st osta 50 krooni (mitte 10, nagu failinimes kirjas!) väärtuses mänguraha, mille saab muide ka pärisrahana välja võtta.

Kasutajat nimega PAROOL7 või PAROOLS7 rate’is praegu mõistagi enam ei ole.

Nordeas väidetavalt maailma suurim online-pangapettus

Nordea panga Rootsi haru klientidelt on kolme kuu jooksul välja petetud 8 miljonit Rootsi krooni (ligi 14 miljonit Eesti krooni).
Petturid saatsid ohvritele justkui pangalt tulnud kirja, milles paluti paigaldada spämmivastane tarkvara. Tegelikult paigaldati nende arvutisse troojalane nimega haxdoor.ki, mis asus jälgima ohvri võrguliiklust, eriti kindlaid veebiaadresse. Kui kasutatavaks veebiaadressiks juhtus olema Nordea internetipank, asus troojalane tegevusse ja salvestas sisselogimisandmed. Seejärel kuvati ohvrile veateade, milles kästi andmed uuesti sisestada. See andis kurjategijale kahed ligipääsukoodid, millega nad said ohvri arevelt oma variisikute arvele üle kanda.

Turvaspetsialistid on petukirjade algallikaid jälitades jõudnud USA serverite kaudu Venemaale. Nordea enda kommentaaride kohaselt on enamiku pettasaanud klientide arvuteis puudunud viirustõrje. Hetkel on kindlaks tehtud 250 pettasaanut ja 121 tankisti, kurjategijate endini pole veel jõutud.

Juhtumist kirjutavad BBC, Eesti Päevaleht ja Computer Sweden.

Tuleb lisada, et niisugune pettus on tehniliselt väga raske, kui mitte võimatu juhul, kui panka logimiseks ja maksekorralduste kinnitamiseks kasutada ID kaarti.