Siseministeerium ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) teatavad, et alates 8. jaanuarist, mil võimalusest teada anti, on elektroonilise valijakaardi tellinud juba 3600 inimest.
Arvan, et neid oleks veelgi rohkem, kui eesti.ee portaal, kust seesugust valijakaarti tellida saab, poleks suure huvi tõttu vahepeal kinni jooksnud 🙂
Alates käesoleva aasta juunist peavad lõunakorealased oma Delfi-laadsetes portaalides kommentaare postitades tegema seda oma õige nime all – seda juhul, kui praegu nende Rahvusassamblees menetlusse minev seadus selleks ajaks vastu võetakse. Seadus puudutaks veebisaite, millel on rohkem kui 100 000 külastajat päevas. Seadusega loodetakse võidelda anonüümse küberkuritegevuse vastu, kohalikud inimõigusaktivistid seevastu nurisevad, et nii võetakse kodanikelt konstitutsiooniline õigus vabalt oma arvamust avaldada.
Allikas: The Korea Times
Failijagajate ringkondades levivad kuuldused, et MPAA (Motion Picture Association of America, filimilevitajate õiguste kaitsega tegelev organisatsioon), õigemini selle palgatud firmad on pannud püsti omaenda failijagamisserverid ning jagavad nende kaudu populaarsemate filmide ja muu põneva kraami nimedega faile. Lähemal uurimisel osutuvad MPAA poolt jagatavad failid kas tühjadeks või sisaldavad ühevärvilist ekraanipilti. Tõmbajate IP aadressid muidugi salvestatakse, aadressi omavatele internetiteenuse pakkujatele aga tehakse ettepanek piraatlusevastased abinõud tarvitusele võtta.
Eesti Vabariigi Karistusseadustiku järgi karistatakse teose autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Filmide, muusika, mängude ja muu sellise autoriõigustega kaitstud toredate asjade tõmbamine failivahetusprogrammi abil ilma autorile või õigemini teose levitamisega tegelevale organisatsioonile tasu maksmata ongi tavaliselt autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumine, IP aadressi järgi aga on võimalik ka rikkuja kindlaks teha.
Verisign’i infoturbeosakond iDefense Labs paneb nimelt välja 8000-dollarise preemia iga Windows Vistas või Internet Exploer 7-s avastatud turvaaugu eest, lisaks veel 2000-4000$ töötava koodi eest, mis mis võimaldab avastatud turvaauku kasutada. Käesolevas kvartalis antakse välja kuni kuus 8000$ preemiat.
Mõistagi on iDefense Labs-i eesmärgiks osta nende kahe levinud toote turvaaugud kokku enne, kui pätid ja kaabakad neid omakasu eesmärgil kasutama hakkavad.
Michael Herf jutustab oma blogis, kuidas ta Mauil kohaliku hotelli internetiühendust kasutades avastas, et kõik tema brauseri sooritatud päringud suunatakse lisaks tavalisele proksile veel läbi reklaamteenuse, mis lisaks hotelliidentikaatorile jälgis ka muid väga täpseid kasutajaandmeid ning isegi HTTPS-päringuid. Internetiühenduse pakkuja Superclick aga lubab oma teenust kasutavate hotellide ja konverentsikeskuste juhtidele “veelgi täpsemini suunatud reklaamteateid ning võimalust teenida rohkem tulu”.
Superclick tegutseb küll põhiliselt Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Kariibi mere hotellides, kuid vägagi võimalik, et sarnaseid reklaamteenuseid kasutavad ka mujal maailmas asuvate hotellide internetiühenduse pakkujad. Seega ei tasuks sülearvutiga ringi reisides minetada ettevaatust internetiga ühendumisel. Kui teil ei ole võimalik luua VPN-ühendust serveriga, mida te usaldate, siis mõelge põhjalikult järele, enne kui üle kaitsmata ühenduse oma postkasti või mõnda teise paroolidega kaitstud kohta sisse logite.
Ma ei ütle, et hotellide internetiühendus on tingimata ja igal pool ebaturvaline, kuid ettevaatlik tasub olla sellegipoolest.
Sedapuhku ähvardab seesugune kuri saatus plaadifirmasid mitte pahade piraatide tõttu, kes netist tasuta muusikat tõmbavad ja lugupeetud muusikatöösturid raske vaevaga teenitud rahast ilma jätavad – surmahoop ähvardab hoopis nende seadusekuulekate melomaanide käe läbi, kes netist tõmmatud muusika eest ka korralikult maksavad.
Nimelt on esmakordselt ajaloos Briti muusikaedetabelisse sisse murdmas punkbänd Koopa, mis levitab oma muusikat ainult internetis. Bändiliikmete endi sõnul pole kaugel aeg, mil muusika levitamiseks on vaja ainult talenti, ustavaid fänne ning internetti. Kui tõesti peaks minema nii, et muusikamaailmas läbilöömiseks pole enam vaja orjastavaid plaadilepinguid, on see muusikatööstusele veel halvem uudis kui mp3-formaadi väljalase.
1. jaanuarist arvestatakse Briti muusikaedetabelites ka neid singleid, mida ei müüda füüsilistel helikandjatel. Nimetatud muudatus avab edetabeli ka internetist allalaaditavatele teostele.