Järjekordne troojalane MSN-is

Paljud MSN Messengeri kasutajad on oktoobri viimastel päevadel saanud järgmise sisuga sõnumi:
” lol check 🙂 http://www.picture-database99.com/ ”
Arvutikaitse.ee soovitab seda mitte klikkida. Kui te seda siiski teete, suunatakse teid saidile, millelt laetakse teie arvutisse fail nimega website.pif. Kui te selle kas meelega või kogemata käima tõmbate, paigaldatakse teie arvutisse uss, mis peatab mitmed teie arvutis jooksvad protsessid ja kirjutab iga kuu kolmandal päeval üle .doc, .xls, .mdb, .mde, .ppt, .pps, .zip, .rar, .pdf, .psd ja .dmp laiendiga failid. Uss on võimeline levima nii e-maili, messengeride kui ka P2P võrkude kaudu.
1. novembri seisuga on ussi kirjeldus jõudnud ka levinumatesse viirustõrjedefinitsioonidesse.

Veelkord: ärge käivitage kahtlasi linke, isegi kui neid saadab teie kontaktlistis olev hea sõber! ´Vähimagi kahtluse korral küsige talt tingimata üle, millega tegu!

Kas ka sinu Video iPod sisaldab viirust?

Apple teatab, et “vähem kui 1%” pärast 12.09.2006 toodetud video IPod-e sisaldab Windowsi keskkonas töötavaid arvuteid ohustavat viirust RavMonE.exe.

Apple’i kinnitusel saab enamik viirustõrjujaid RavMonE.exe-st hõlpsasti jagu, Mac OS X-i, iPod Nano ja iPod Shuffle kasutajaid see aga ei ohusta.

Oma vastavasisulises teates süüdistab Apple viiruse levitamises oma allhankijat ning siunab Windowsi, et too ei suuda seesuguste viirustega edukalt hakkama saada.

Hiljuti levitas ka McDonald’s viirusega nakatunud MP3 mängijaid.

Kaspersky: Arvutiviirused kaovad ainult kas koos inimeste või arvutitega

kaspersky.jpgMaailma üks tunntumaid viirustõrjeeksperte, omanimelise firma viirustõrjeuuringute juht Jevgeni Kasperski ennustab, et kui kurivara hulk kasvab samas tempos, ei tule viirustõrjefirmad sellega paari aasta pärast enam toime.

Viirustõrjeguru külastas oktoobri viimastel päevadel Eestit ning esines 31. oktoobril Tallinnas Viru konverentsikeskuses loenguga “Viirused ja kes neid kirjutab”.

Kui algusaegadel kirjutasid viiruseid peamiselt koolilapsed, tudengid ja muidu uudishimulikud entusiastid ning tegutsemismotiiviks oli peamiselt uudishimu või kuulsusejanu, siis tänapäeval on pahavara loojate peamiseks motiiviks raha. Mida illustreerib näiteks fakt, et Kaspersky Lab’i viiruseuuringute osakond registreerib iga päev vaid mõned üksikud süsteemi tööd halvavad viirused ning paarsada toojalast. “Olen näinud 2KB suurust programmi, mis oli suuteline varastama raha 50-st erinevast pangasüsteemist. Respect!” ütles Kaspersky.

Viimase aja üheks peavalu valmistavaks rünnakutrendiks on pahalased, mis krüpteerivad kasutaja andmed ning nõuavad lahtikrüpteerimisvõtme eest raha. Krüpteerimisvõtme pikkus võib olla 56-650 bitti. “330-bitist võtit murdsime mitmest võrgust koosneva arvutiblokiga kolm päeva, 650-bitine võti õnnestus 15 minutiga ära arvata (Aplaus). Kui need kutid, kes tolle programmi kirjutasid, oleksid krüpteerimisõpiku lõpuni lugenud, poleks me midagi teha suutnud,” meenutas Kaspersky.

Samuti on võrgukurjategijad hakanud üha sihikindlamalt ründama nii viirustõrjeprogramme kui ka viirustõrjelaboratooriume. Üha enam kirjutatakse troojalasi, mis kas lülitavad viirustõrjeprogrammi välja, lähevad sellest mööda või lihtsalt aktsepteerivad ülikiiresti viirustõrjeprogrammi hoiatusteated. Samuti üritatakse blokeerida viirustõrjeuuendusi või koguni jooksutada kinni viirustõrjeuuenduste servereid. Kaspersky rääkis näiteks veebileheküljest, mis iga viie minuti tagant kompileeris samade omadustega uue troojalase – signatuuriga selliseid ei avasta. Antud veebilehe omanikud olid koguni nii kavalad, et tegid kindlaks, kui nende lehte vaadati viirustõrjelaboratooriumi serverist, ning näitasid viirustejahtijaile puhast lehekülge.

Kas Internet muutub seal liikuvate kurjategijate, pahavara ja spämmi tõttu kasutuskõlbmatus? Kasperski arvab, et kindlasti mitte – internet on kurjategijaile liiga kasulik. Küll aga muutub seal ringiliikumine järjest ohtlikumaks.
“Aastal 2000 lisandus meie viirustedefinitsiooni 20 kirjet päevas, käesoleval aastal 200. Kümne aasta pärast olen mina juba pensionil,” lõõpis Kaspersky ning lisas, et kui pahalaste arvu kasv jätkub samas tempos, et suuda antiviirusi pakkuvad firmad paari aasta pärast selle laviiniga enam toime tulla.

Milline oleks lahendus? Kaspersky on enda sõnul kontrollitud interneti poolt, samuti peab ta hädavajalikuks internetiinterpoli loomist.

Kas kunagi tuleb ka see aeg, kui arvutiviirused üldse ära kaovad? “No selleks peavad kaduma kas inimesed või arvutid. Kõige tõhusam vahend viiruste leviku vastu on elektri väljalülitamine,” kinnitas Kaspersky pooltõsiselt.

Kui ohtlik on piraattarkvara?

Pahatihti otsivad inimesed netist endale piraatset tarkvara sh igasugu viirusetõrjeid,mänge,lihtsalt tarkvara,mis tegelikult on tasuline aga teatud kohtadest inimene saaks need tasuta.

Tegelikult see pole nii!

Palju illegaalset tarkvara mida kuskilt, kas siis p2p programmidest või muul viisil tõmmatakse on nuhkvara ja viirusi täis!

Võtame nt Limewire,Morpheus,Emule või ka Bearshare.(enamlevinuvad)

Tootja kodulehel on küll: No spyware,No viruses…

Tegelikult see pole nii…enamjaolt filmid on viirustest puhtad aga programmid(viirusetõrjed,igasuguste programmide PRO versioonid jm programmid)on viirusi täis kuigi väidetakse et ei ole.

Ei tasu ka kõike uskuda mis netis ja p2p programmides räägitakse!

Veel nt :http://www.gamecopyworld.com Need kõik lehed,asjad jm on viirusi ja nuhkvara täis
http://www.cracks.am (ärge isegi avage!!!)
http://www.astalavista.com
http://www.crackfind.com Just nendelt lehtedelt ongi endale kergeim viis
http://www.megagames.com nuhkvara, viirus leida!
http://www.serials.ws
http://www.deluxnetwork.com
http://www.subserials.com
http://www.crackfind.com
http://www.trinsic.org
http://www.crackz.ws
http://www.trinsic.org
http://gamefix.free.fr
http://cracks4u.us Ja neid lehti on kümneid üle maailma
http://crack.ru
http://www.darkserials.com
http://www.astaserials.com

Paroolid jätkuvalt kleepsuga monitori küljes

Massachusettsis asuv IT konsultatsioonifirma Nucleus Research väidab oma uurimises, et iga kolmas arvutit kasutav töötaja kirjutab oma paroolid lihtsalt paberile. Seega on arvutivõrkude paroolipoliitika kõige nõrgemaks kohaks mitte paroolide lihtsus ning nende vahetamise ebapiisav sagedus, vaid inimesed, kes neid paroole kasutama peavad.

Nucleus Research’i hinnangul võib kasutajate harimine küll mõnevõrra vähendada inimfaktorist tingitud turvariski , kuid tõhusamaks juurdepääsuõiguste kontrolliks tuleks kasutada midagi muud peale paroolide, näiteks biomeetrilist isikutuvastust.

Arvutikaitse.ee arvates on ka biomeetrial omad turvariskid – puhtmehaanilisel sõrmejälje või silma võrkkestakujutise lugemisel võib olla nõrgalt tagatud, et autenditav ikka tõepoolest füüsiliselt kohal viibib ja oma vaba tahet väljendab. Meie hinnangul on hetkel turvalisimaks elektrooniliseks autentimisvahendiks ID kaart.

Nucleus research küsitles 325-t arvutikasutajat ning jõudis järeldusele, et paroolide lihtsus või keerukus ning nende vahetamise sagedus või vahetamise nõude puudumine ei mõjuta suuresti lõppkasutaja käitumist: üks töötaja kolmest kipub oma parooli paberile kirjutama ka siis, kui see on suhteliselt lihtne ning selle vahetamist ei nõuta. Üleskirjutamise sagedust ei mõjuta eriti ka vajadus meeles pidada mitut salasõna.

Salasõna üleskirjutamise põhjus on lihtne: inimesed kardavad, et neil ei püsi see meeles, ega oska leida paremat moodust salasõna säilitamiseks. 70% kasutajatest vajab kord aastas IT abi, et taastada ununenud salasõna, 16% vajab niisugust abi kaks või kolm korda aastas, 9% kuni viis korda aastas ning 5% rohkem kui viis korda aastas.

Arvutikaitse.ee soovitab salasõnade meelespidamiseks kasutada mõnd spetsiaalset salasõnade haldamise programmi, näiteks Password Agent’i. See aitab vajaduse korral koostada piisavalt keerulisi salasõnu, säilitab neid krüpteeritud kujul arvutikettal või mõnel muul andmekandjal ning vajab vaid üht salasõna kõigile ülejäänutele ligipääsemiseks. Seda salasõna ei maksaks siis muidugi jälle mõnele paberilehele üles kirjutada.

Password Agent’i saab alla laadida siit, kodukasutajale on see tasuta.

Reklaamvara levib Messengeri kaudu

F-Secure teatab, et oktoobri lõpul on mitmeid MSN Messengeri kasutajaid rünnanud uss nimega Licat.C, Nimetatud pahalane pakub kasutajale klikkimiseks linki, millelt laaditakse ja installeeritakse kasutaja arvutisse mitmesugust kuri- ja reklaamvara.

F-Secure teatab, et käesoleval nädalal on mitmeid MSN Messengeri kasutajaid rünnanud uss nimega Licat.C, Nimetatud pahalane pakub kasutajale klikkimiseks linki, millelt laaditakse ja installeeritakse kasutaja arvutisse mitmesugust kuri- ja reklaamvara.