Aare Kirna – Lehekülg 57

Milline tasuta arvutikaitse-tarkvara valida?

Arvutikaitse-tarkvara äriloogika on teenusepõhine – selleks et viiruse- või nuhkvara-tõrje hästi töötaks, on turvatarkvara firmades terved suured uuringuosakonnad, mis tuvastavad uusi kurivarasid ning mõtlevad välja, kuidas neid arvutitest välja tõrjuda. Seetõttu paraku väga häid tasuta täis-lahendusi ei olegi. Kuid mõningad võimalused siiski on.Arvutikaitse.ee portaal soovitab liituda Elioni pakutava Arvutikaitse paketiga, mis on esimesed kuus kuud tasuta ning edasi hinnaga 29 krooni kuus. Lähemalt loe SIIT. Elioni arvutikaitsepakett on tõeline täislahendus, ehk siis kogu tarkvara, mida tavakasutajal arvuti kaitsmiseks vaja läheb.

Rõhutaksime siinkohal, et ükskõik kui hea tarkvara rakendamine ei kaitse arvutikasutajat turberiskide eest. Võtmeks on siiski turvateadlik käitumine, mille kohta loe lähemalt meie käitumis-rubriigist.

Täiesti tasuta variandina soovitame AVG viirusetõrjet, mille paigaldamise juhendi leiad SIIT.

AVG pakutav ei ole täislahendus. Sellele lisaks on vaja arvutisse paigaldada ka tulemüür ja nuhkvara tõrje.

Miks on Firefox turvalisem kui Internet Explorer?

Arvutihuvilised kiidavad sageli lausa fanaatiliselt Firefox-i internetisirvijat, rääkides, et see on palju turvalisem kui Microsofti pakutav Internet Explorer. Vaatame lähemalt paari põhjust.

Firefox ei ole Windowsi osa, seega on häkkeritel (hacker – Laiem avalikkus tunneb häkkerite nime all arvutikurjategijaid. Arvutispetsialistide ringkonnas tähistab sõna häkker lihtsalt “tarka programmeerijat” või inimest, kes muudab seda, kuidas tarkvara töötab. Kurjade plaanidega häkkereid nimetatakse spetsialistide ringkonnas sageli kräkkeriks (cracker)) raskem kahju tekitada, kui neil on õnnestunud internetisirvija üle kontroll saavutada.
Firefoxis puudub ActiveX ja VBScript tugi – need kaks on paljude Internet Exploreri turvaaukude põhjustajad.
Firefox ei kasuta Microsofti Java VM-i, millel on ajalooliselt rohkem turvaauke olnud kui teistel Java VM-idel.

Samas tuleb ära märkida, et ka Firefoxil on omad turva-alased puudused, mis realiseeruvad seda sagedamini, mida populaarsemaks Firefox muutub – häkkerite huvi Firefox-i vastu suureneb.

Üks turvaaukude allikas on näiteks XUL nimeline keel, milles kirjutatakse Firefox-i nn lisandeid ehk extensioneid. Lisandite paigaldamisega Firefoxile peaks olema mõistlikult ettevaatlik.

Kust saab teada, kas paigaldatav programm on turvaline?

Paljud programmid ei ole tõepoolest turvalised. Tavaline praktika on, et tasuta programmidesse lisatakse nn nuhkvara või ka tõsisemaid troojalasi. Programmeerimine on tõsine töö ja kui keegi sulle mõnd programmi tasuta pakub, tasub hetke mõelda, kas kõik on ikka nii ilus kui paistab.Enne ühe või teise programmi paigaldamist oma arvutisse tasuks minna Google-i otsingumootorisse aadressil www.google.com ning otsida selle programmi kohta internetist infot. Kui esimeste leidude hulgas leiduvad sõnad “spyware”, “trojan”, “malware”, “virus” vms, siis tuleks programm unustada ning alternatiiv leida.

Suhteliselt kindlam võib olla nn open source ehk avatud lähtekoodiga tarkvara suhtes. Selliseid programme kirjutavad vabatahtlikkuse alusel programmeerijate kogukonnad, kes hoiavad üksteise tegevusel enamasti hoolega pilku peal.

Avatud lähtekoodiga tasuta tarkvara leiab näiteks siit:
http://sourceforge.net/

Kuidas asuda ID-kaarti kasutama?

ID-kaart on arvutikasutaja jaoks lihtsaim ja turvalisim enesekaitsevahend. ID-kaarti abil saab logida sisse pankadesse ja teistesse e-teenustesse ning anda digiallkirju. ID-kaardi kasutamiseks on tarvilik muretseda ID-kaart koos kehtivate sertifikaatidega ja ID-kaardi lugeja ning paigaldada arvutisse vastav tarkvara.ID-kaardi sertifikaadid kehtivad 3 aastat. Seega kui kaart on vanem kui 3 aastat, tuleb sertifikaate uuendada. Selle tegevuse kohta saad täpsemat infot siit. Kontorite asukohad, kus saad seda toimingut sooritada, leiad aga siit.

Kui tegu on uuema kaardiga kui 3 aastat, siis otsi lihtsalt välja PIN-koodide ümbrik, ning oled ID-kaardi elektroonseks kasutamiseks valmis.

ID-kaardi lugejaid on turul mitmeid. Näiteks saab Elioni esindustest hankida 295 krooni maksva ID-kaardi stardikomplekti, kus sisaldub igati korralik lugeja. Kuid enamikel arvutimüüjatel on analoogne seade kaubavalikus, tuleb vaid küsida.

U-Neti ja U-Net Businessi kasutajad saavad SEB Eesti Ühispanga kontoritest hankida endale ID-kaardi lugeja, mille hinnaks küsitakse 90 krooni. See on hetkel teadaolevalt soodsaim võimalus lugeja muretsemiseks.

Kui lugeja, kaart ja koodid käepärast, tuleb siirduda Internet Exploreri internetisirvijaga paigalduslehele http://installer.id.ee ning toimetada sealsete juhiste järgi.

Mac OS X ja Linuxi kasutajad saavad vajaliku tarkvara siit: http://ideelabor.ee/id-kaart.

Kui ohtlik on Internet?

Kurjategijad on aru saanud, et äri ja raha kolivad internetti. Ning pättidele see meeldib. Küberruumis ei pea nad politseinike kuulide eest kõrvale põiklema ning osavad küberpätid ei karda eriti ka vangisattumist. Seetõttu on tekkinud tohutu surve internetis inimeste ründamise suhtes. Pätid ei viitsi isegi järjekorda võtta, et sind ründama asuda. Eelmisel aastal ületas maailma e-kuritegevuse kogukäive narkokuritegevuse kogukäibe. Nüüd on tegu maailma mõjukaima kuritegevusliigiga.

I FAKT – 10 korda rohkem pettusi

Paroolipüügi petukirjade hulk kasvas perioodil jaanuar – juuni 2005 nii palju kui 1000%. Ameeriklased kaotasid eelmisel aastal ainuüksi läbi selliste paroolipüügi-pettuste ca 12 miljardit krooni, räägib Wall Street Journal.

II FAKT – 80% nakatumist

80% koduarvutites tegutseb mõnd liiki kurivara, teatab NCSA nimeline e-turbe agentuur.

III FAKT – Kurivara kükitab osavalt peidus

Kui veel paar aastat tagasi oli kurivara peamiselt destruktiivse iseloomuga, st eesmärgiks oli viiruseloojale läbi rikutud arvutite suure hulga kuulsust tuua, siis täna kirjutatakse peamiselt kurivara, mille eesmärgiks on vallutatud arvuti kaudu raha teenida. Sellist kurivara on raske avastada ja on tõenäoline, et see tegutseb sinugi arvutis.

IV FAKT – Esimene rünne 15 sekundiga

Kui ühendad arvuti interneti külge, rünnatakse seda esimest korda esimese 15 sekundi jooksul.

Miks mu arvuti aeglaseks on jäänud?

Kas tundub, et kunagi nii äge ja kiire arvuti on ära väsinud ja aeglaseks jäänud? See võib tõepoolest nii olla. Ning võib-olla ei olegi tarvis minna uut arvutit ostma, vaid piisab sellest, kui arvutist töövõimsust raiskav kurivara (viirused, nuhkvara jms) välja kupatada.
1) Veendu, et su arvutis oleks toimiv viirusetõrje.Kui viirusetõrje on olemas, siis veendu, et viimase nädala jooksul oleks tehtud:
1. viirusetõrje programmi uuenduste tõmbamine;
2. viiruste otsimine arvutist (nt full computer scan).

Kui viirusetõrjet ei ole, siis tegutse järgmise juhendi järgi: Tasuta viirusetõrje AVG paigaldamine

2) Kasuta nuhkvara tõrjeprogrammi.

Tõmba nuhkvaratõrje Spybot SIIT. Paigalda programm, leia nuhkvara ning hävita see.

Edaspidi skaneeri oma arvutit selle programmiga ca kord nädalas.