Aare Kirna – Lehekülg 58

Sain e-kirja, et võitsin loteriiga. Mis edasi?

Iga e-posti-kasutaja kirjakasti potsatab vahel kiri, et rikas onu on jätnud suure päranduse või et kaela on kukkunud miljoniline loteriivõit. Enamik selliseid kirju on pettused, mis suunatud nn identiteedivarguse toimepanekule või siis üritatakse lihtsalt raha välja petta.
Alati, kui sulle e-posti teel midagi lubatakse, mõtle hetk järele. Loteriivõit? Aga kas sa loteriipileti oled ikka ostnud? Pärandus? Aga kas sul on Nigeerias rikas kaevanduseomanikust onu?

Nende kirjade saatjatel on kaks peamist taktikat.

1. Identiteedivargus

Petturid soovivad, et saadaksid “võidu vormistamiseks” oma dokumendikoopia, allkirjanäidise ja pangaandmed. Seejärel võltsitakse su dokument ning kas võetakse “sulle” laenusid ja krediitkaarte või siis pannakse sinu nime all toime finantskuritegusid (rahapesu, pettused).

2. Raha välja petmine

Öeldakse näiteks, et miljonidollarilise päranduse kättesaamiseks on vaja maksta riigilõivu 100 dollarit. Varsti saabubki postiga autentse välimusega kiri, kus mõne riigiasutuse ametnikuna esinev inimene palub saata tÃ…Â¡eki (money order) või siis palub saata raha läbi Western Unioni või Moneygrami sularaha saatmisteenuse.

Kui pättidel raha käes, siis selgub, et tuleb anda mõnele teisele ametnikule altkäemaksu, ütleme näiteks 500 dollarit. Kuna sa oled juba 100 dollarit investeerinud, siis on kahju seda kaotada ning kaotad veel 500 dollarit. Nii ajavad osavatest psühholoogidest petturid igal aastal kümneid tuhandeid inimesi pankrotti.

Lapsed ja internet – kas ohutu kooslus?

Lapsed ja teismelised on interneti suhtes sama haavatavad kui täiskasvanudki. Majanduslikus mõttes on nad sageli väiksemas ohus (see ei ole reegel!), kuid psüühilises ja sotsiaalses mõttes on nad suuremas ohus.Alaealised sattuvad võrgus sageli seksuaalperverssusi, vägivalda või näiteks rassilist vihkamist esitavatele materjalidele, millistest suur osa vanemaid on otsustanud oma järeltulijaid säästa.

Samuti kipuvad alaealised andma võrgus kohatud uutele sõpradele – või “sõpradele”! – liiga detailset isiklikku informatsiooni, mis tekitab riske.

Jututoa vahendusel kuritöö ohvriks

Filmilikud süzheekäigud, kus kole seksikurjategija jututoas lapse käest saadud aadressi järgi pere elamu üles leiab ja kogu suguvõsa teise ilma saadab, mõjuvad vast liiga dramaatiliselt ja vähe tõsiseltvõetavana. Küll on internetiperverdid nii Euroopas kui Ameerikas lapsi vägistanud ja tapnud.

Kuid kui laps annab internetijutukas kohatud isikule välja koduse aadressi ning uhkustab, et isa Porsche- maasturil on 60 000-kroonised veljed ja elutuppa just uus 100-tolline plasmateler muretsetud, võime ohtusid juba märksa realistlikumatena ette kujutada.

Pedofiilidki on avastanud, et interneti tutvumisleheküljed ja internetijututoad on sobivad paigad leidmaks oma kirgede rahuldamiseks sobivaid objekte. Ühest taolisest juhtumist pajatati käesoleva aasta algupoolel ka ETV Pealtnägija saates.

Viimasena märkigem ära, et lapsed avavad meelsamini e-posti manuseid ning klikivad värvilistel reklaambänneritel. Nii leiab arvutisse tee massiliselt kurivara – viiruseid, nuhkvara ja muud.

NÃƒÂ•UANDED

Internet ei ole paha

Julgusta kindlasti last internetti kasutama. Internetist on palju abi koolitöödes, maailma asjade kohta õppimisel. Internet aitab leida uusi sõpru ning koguda teavet hobide kohta. Asjatundlikest arvutikasutajatest noortel on teiste ees suured konkurentsieelised. Kuid nagu kõiki võimsaid asju, peab ka internetti targalt tarbima.

Räägi lapsele ohtudest, aga tee seda ausalt

Teame, et tänaval võib jääda auto alla, kuid ei keela oma lastel täiskasvanuks saamiseni omapäi tänaval kõndida. Nii ka internetiga. Selgita lapsele, mispärast ei tohi anda juhututtavatele privaatset informatsiooni või mispärast ei maksa kogu internetis pakutavat tarkvara proovida ühte arvutisse paigaldada. Su laps ei ole ju mõni lollpea? Järelikult saab ta aru.

Suhtle täitsa vabalt

Julgusta oma last vabalt rääkima, mida ta oma internetiskäikudel kogeb ja tähele paneb. Ilmuta räägitu suhtes huvi, mõtle järele ning proovi järeldusi teha. Kui luurad järeltulija selja taga, ei näe sa tegelikult midagi; laps saab lihtsalt pahaseks ning hakkab oma tegevusi varjama.

Pane reeglid paika

Pane kokku nimekiri selgetest, lihtsatest ja arusaadavatest internetikasutuse reeglitest. Trüki nimekiri välja ning kinnita nähtavale kohale arvuti kõrvale. Sageli käituvad lapsed ebasoovitavalt mitte sellepärast, et nad põhimõtteliselt kurjad on, vaid seetõttu, et nad ei saa aru, mida neilt täpselt oodatakse.

Lapsel võiks olla oma arvuti

Kui võimalik, võiks lapsele muretseda arvuti, mida kasutab ainult tema. Seda eriti juhul kui lapsevanemad kasutavad arvutit finantstehingute (internetipank) või muude eriti tundlike asjade tegemiseks. Laps võib arvuti kogemata kurivaraga nakatada ning arvutikurjategija võib seeläbi saada võimaluse rünnata näiteks vanemate pangakontosid.

Laps administraatoriks siis kui ta seda väärib

Arvutisse peaks lapse jaoks tegema tema enda piiratud õigustega kasutajakonto. Kuidas seda teha, loe siit. Alles siis, kui laps oskab ise arvutit reaalselt administeerida, oleks mõistlik kaaluda talle täisõigustes kasutajakonto loomist.

Administraatori- ehk täisõigustega kasutajal on arvuti üle uskumatult suur, lausa jumala võim. Selliseid õigusi võib usaldada loomulikult vaid asjatundlikule arvutikasutajale, vastasel korral on peatselt kuri karjas.

Lapse arvuti võiks olla elutoas

Kui lapse arvuti on üldkasutatavas, näiteks elutoas, saad hoida mugavalt silma peal, et võsuke arvutiga midagi kohatut ei toimeta.

Kasuta piirangutarkavara

Võid kaaluda ka tarkvara paigaldamist, mis keelab lapse ligipääsu näiteks seksi- või arvutipiraatluse lehekülgedele. See võib kõlada lapse vabaduste piiramisena, kuid mõelgem selle peale, et laps võib sattuda ebasobivale sisule täiesti kogemata, lihtsalt läbi mõne atraktiivsena tundunud reklaami.

Allikas: ZoneLabs 2005

Internet Explorer avab ise aknaid. Mida teha?

Aknad hüppavad ise lahti, sest Internet Explorer on nakatunud nuhkvaraga

või reklaamivaraga. Kuid paari lihtsa nipiga leiad sellele probleemile lahenduse.Selline kurivara teeb palju paha:
1) su arvuti jääb aeglasemaks;
2) lahtihüppavad aknad segavad töötamist;
3) nuhkvara avab tee e-rämpspostile.

Mida siis teha?

1) Paigalda enda arvutisse Firefox-i nimeline internetisirvija, mis on Internet Explorerist turvalisem ning nuhk- ja reklaamivarakindlam.
2) Paigalda arvutisse nuhkvara tõrjeprogramm ning käivita seda regulaarselt.

Loe lisaks:
Turvalisema internetisirvija Firefox paigaldamise juhend

Tee igale kasutajale oma konto

Ajakulu: ~15 minutit
Tase: Algaja
Teadlik arvutikasutaja ei kasuta arvutit pidevalt administraatori õigustes olles nagu see Windowsis vaikimisi seatud on. Ja kui mõni enesekindlam tahabki pidevalt administraator olla, siis teistele, vähem asjatundlikele kaaskasutajatele teeb ta kohe kindlasti spetsiaalsed piiratud õigustega kasutajakontod. Nõnda välditakse kurivarasse nakatumist ja arvuti tahtmatut rikkumist ning hoitakse kasutajate privaatsust.
Windows on ebaturvaline operatsioonisüsteem, sest üles seatud koduarvutis on kasutajale antud vaikimisi administraatori õigused. See tekitab mitmeid suuri riske:

viirused ja muu kurivara, mis arvutit ründavad, saavad samuti administraatori õigustes tegutseda;
algajamad arvutikasutajad (näiteks väiksed lapsed jt) võivad administraatori õigustes kogemata arvutit kahjustada – kurivara või ebasoovitavaid programme paigaldada, teiste kasutajate olulisi faile kustutada vms;
privaatsuse küsimus – juhuslikult arvuti taha sattunu võib sinu nimel jutukas või MSN-is lobiseda, sinu e-maile lugeda vms.

Mõtle ise – oma kodus sa ei lase ju külalisi igale poole ning ei anna varapuberteetikust lapsele koopiat autovõtmetest? Sama kainet mõistust tuleb ilmutada ka arvuti suhtes.
Las olla igal kasutajal oma failid ja oma e-mailid, administraatorikonto kaudu logi aga sisse ainult siis, kui on reaalselt vaja mõnd uut tarkvara paigaldada või midagi muud teha, milleks administraatori õigusi vaja on. Samuti tuleks kasutusele võtta Külalise kasutajakonto, mille kaudu võid tuttavaid oma arvuti kallale lasta – küll mitte päris turvaliselt, aga palju julgemalt küll.

Kasutajakontode haldus Windows XP-s

1. Leia ekraani alt vasakust nurgast “Start” nupp, vajuta sellele ning vajuta nupule “Control Panel”.
2. Avanevas aknas leia ikoon “User Accounts” ning topeltklõpsa sellel.
3. Avanevas aknas “User Accounts” vali link “Create a new account”.

4. Järgmiseks küsitakse sult uue kasutajakonto kasutajanime. Olgu selleks sedakorda näiteks Siilike. Aga see võib olla mis iganes. Ja vajuta “Next”.

5. Nüüd küsitakse sult, mis liiki kasutajakontot tahad luua – kas administraatori oma või tavalist (limited). Administraatori konto sul juba on, juurde on mõtet teha tavakonto. Seega valime “Limited”. See valitud, vajuta allpool olevat nuppu “Create Account” (“Loo kasutajakonto”).

6. Oled jälle tagasi kasutajahalduse lehel. Siilikesel ongi nüüd oma konto! Kuid ka Siilikese kontot on vaja kaitsta salasõna abil. Vajutagem Siilikese kasutaja ikoonile.

7. Siit ekraanilt saab muuta Siilikese konto andmeid. Valime lingi “Create a password”.

8. Lahtrisse “Type a new password” tuleb sisestada Siilikese konto uus salasõna. Kuidas salasõnu välja mõelda, loe SIIT. Sama salasõna tuleb sisestada ka lahter allapoole ja seejärel vajutada nuppu “Create Password”.

9. Kas su arvutit kasutavad mõnikord teised inimesed, näiteks külalised? Kui sa ei taha, et külastajad kasvõi saamatusest su arvuti ära rikuvad või näiteks kogemata su e-mailidele pilgu peale viskavad, siis selleks puhuks on Windowsi operatsioonisüsteemis olemas Guest Account ehk Külalise Kasutajakonto. See tuleb ainult aktiveerida. Selleks vali kasutajakontode halduse lehelt (Start -> Control Panel -> User Acconts) ikoon Guest.

10. Seejärel vajuta lihtsalt nuppu “Turn On the Guest Account”.

11. Voila! Kui vajutad klaviatuuril Windowsi-nuppu all hoides L-tähte, logid administraatori õigustega kasutajaga välja. Sisselogimisekraanil nüüd avanev vaatepilt on eeskujuks kõigile Windowsi-kasutajatele! Siilike võib tegevusse asuda.

Turvalisema internetisirvija Firefox paigaldamise juhend

Ajakulu: ~10 minutit
Tase: Algaja
Windowsiga kaasas olev Internet Explorer on väga ebaturvaline veebisirvija. Üks esimesi asju, mida teadlik arvutikasutaja nüüdisajal peale uue Windowsiga töölehakkamist teeb, on mõne turvalisema veebisirvija paigaldamine – enamasti valitakse selleks Mozilla Firefox nimeline programm. Peale selle, et Firefox on turvalisem, on ta ka tublisti mugavam
1. Ava enda internetisirvija (Internet Explorer) ja sisesta aadressireale: http://www.mozilla.com/firefox , seejärel vajuta Enterit. Avaneval lehel vajuta lingile “Download Firefox”.

2. Avanevas aknas vali “Run”. Sellega annad nõusoleku, et internetist allalaetav Firefoxi sirvija paigalduskomplekt käivitataks koheselt. Igaks juhuks küsitakse seda sult veel üks kord üle – vali jälle seesama “Run”.

3. Algab paigalduskomplekti allalaadimine. See võib sõltuvalt internetiühenduse kiirusest võtta aega mõnekümnest sekundist 10 minutini. Kui allalaadimine katkema peaks, tuleb siirduda tagasi käesoleva juhendi algusesse ning uuesti proovida.

4. Kui allalaadimine on lõppenud, avaneb paigaldusaken. Firefoxi paigalduskomplekt pakub vaikimisi tavakasutajale igati sobivaid seadeid, seega võib pakutavaga rahumeeli nõus olla ja pidevalt “Next” vajutada.

5. Siinkohal tuleb valida nõustumine Lõppkasutaja Litsentsilepinguga ning vajutada jälle “Next”.

6. Paigalduskomplekt pakub sulle juba vaikimisi standardseid seadeid. Ole nõus ja vajuga “Next”.

7. Pane linnuke kasti “Launch Mozilla Firefox now”, et uus internetisirvija kohe ka käima panna, ja vajuta nupule “Finish”.

8. Kui oled varem samas arvutis Internet Explorerit kasutanud, võid tahta uude sirvijasse üle kanda Internet Explorerisse talletatud salasõnad, järjehoidjad jms andmed. Sel juhul vali “Microsoft Internet Explorer”. Kuid kui sul kirjeldatud soovi ei ole, vali “Don-t import anything”. Valik tehtud, vajuta taas “Next”.

9. Nüüd küsib Firefox sinult, kas ta võib hakata vaikimisi internetisirvijaks – see tähendab, et kui näiteks vajutad linki mõne e-kirja sees, siis võetakse internetileht lahti justnimelt vaikimisi sirvijas. Mõistlik on võtta ära linnuke kastist “Always performÃ¢Â€Â¦” ja vajutada “Yes” – sellega lubad Firefoxi vaikimisi sirvijaks.

10. Paigaldus on lõppenud. Näide Firefoxi mugavusest: kui hoiad mõnele lingile vajutades all Ctrl-nuppu, avaneb link uues nn “tab-is”. Tab-e saad vahetada spetsiaalse riba peal, mis on aadressreast allpool. Tab-i sulgeb Ctrl+W.

WiFi-ruuteri turvamine: Linksys WRT54G(L)

Ajakulu: ~15 minutit
Tase: Algaja

Populaarse (ja väga hea!) traadita võrgu ruuteri turvamise juhend.

1) Vajuta Windowsi Start-nuppu ning vali sealt “Run”. Avanevas aknas kirjuta “cmd”, edasi vajuta OK.

2) Avanevas aknas kirjuta “ipconfig” ja vajuta seejärel Enterit. Vaata järele, mis on sinu internetiühenduse “Default Gateway”. Minu puhul on see “192.168.1.1”
Loe edasi: WiFi-ruuteri turvamine: Linksys WRT54G(L)