Turvaline ja lihtne salasõna

 

pass.jpg Murdmiskindla salasõna meeldejätmine tundub võimatu ülesandena. Võtkem näiteks “r55ttttAr” – väga turvaline ja oi kui keeruline. Kuid allpool kirjeldame, kuidas on võimalik samsuguseid keerulisi salasõnu lausa iga netisaidi jaoks eraldi välja mõelda ning neid kõiki vabalt meeles pidada.
Alustuseks heitkem pilk sellele, mis nõetele peaks vastama hea salasõna:

  1. sisaldab nii suur- kui väiketähti;
  2. sisaldab numbreid või kirjavahemärke;
  3. on vähemalt 8 märki pikk;
  4. ei sisalda sinu ega sinu lähedaste nimesid, sünnipäevi vms;
  5. ei sisalda sõnastikus leiduvaid sõnu.

Tegelikult on see imelihtne!

Salasõna esimene pool “r55ttt” tähendab: “Rong 5ee 5õitis Tsuhh Tsuhh Tsuhh” (S-d on asendatud numbritega 5). Aju on ehitatud nii, et kergem on meelde jätta rohkem infot kui vähem, nii paradoksaalne kui see ka ei oleks. Paremini jääb meelde terve laulusalm koos seostega kui üks imelik täheühend.

Salasõna teine pool “tAr” on sõna “rate” 3 esimest tähte tagurpidi, kusjuures eelviimane on suurtäht. Tegu on nimelt rate.ee kontol kasutamiseks mõeldud salasõnaga.

Internetipangas võib kasutada parooli “pP0rjkNa” – “Piilu Part 0li Rongi Juht” + sõna “pank” 3 viimast tähte tagurpidi. Seejuures paned ehk tähele, et meie parooli nii eest- kui tagantpoolt teine täht on suurtäht ning “o”? asemel kasutame numbrit “0”.

Nagu näed, oleme tekitanud omaenda turvalise salasõna meetodi, mis kõlab nii:

  1. salasõna esimene pool on laulusalmi sõnade esitähed;
  2. salasõna teine pool on internetisaidi 3 viimast tähte tagurpidi;
  3. “0″ asemel kasutame numbrit 0, “s” asemel numbrit 5;
  4. salasõna eest- ja tagantpoolt teine täht on suurtähed.

“Legendaarne”

Sina ei pea kasutama laulusalme või netisaidi viimaseid tähti tagurpidi. Mõtle välja midagi täiesti isiklikku.

Näiteks võid koostada salasõna järgmiselt: lemmikräppari nimi tagurpidi, millesse on segatud isikukoodi 4 viimast numbrit, ning viimane täht on suur, näiteks:
c2a6p2u7T

Kui kasutad seda arvutis, kus kahtlustad klahvilogija olemasolu, siis võid muuta salasõna ümber:
a2k6n2e7G

Niisiis – lase fantaasial vabalt lennata! Selliste keeruliste salasõnade sisestamine võtab esimestel kordadel pisut rohkem aega – pead mõtlema “Tupac… kuidas see ongi tagurpidi – tsee, aaa…”. Kuid juba mõne korraga kulub uus turvaline salasõna pähe.

Windows XP turvakeskus

 

Windowsi versioonis XP on olemas turvakeskus ehk Security Center, kust saab järgi vaadata, kas Turvalise Arvuti Kolm nõuet on täidetud ning muuta tulemüüri ja uuenduste seadeid.
1. Vajuta ekraani vasakus all nurgas olevat Start nuppu. Avanevas menüüs liigu nii: All Programs > Accessories > System Tools > Security Centerse1.jpg
2. Juhul kui Turvalise Arvuti Kolm Nõuet (tulemüür, uuendused, viirusetõrje) on täidetud, näeme avanevas aknas järgmist pilti. Kuid tasub siiski seadeid lähemalt kontrollida. Hüppa juhendi punkti nr 4.
se2.jpg
3. Järgmisel pildil on asi päris hull – kõik Turvalise Arvuti Kolm Nõuet on täitmata! Järgnevalt vaatame, kuidas olukorda parandada.se3.jpg
4. Vajutades eelmise pildi allosas näha olnud nupule “Windows Firewall” saame ligi tulemüüri seadetele. Veendugem, et tulemüür oleks asendis “On (recommended)” – ehk siis sisselülitatud asendis. Seejärel vajuta OK.se4.jpg
5. Järgmisena vali link “Automatic updates” (vt joonis punktis 2). Avanevas aknas veendu, et valitud oleks “Automatic (recommended)” ning vajuta taas OK.

se5.jpg
6. Nüüd kõike keerulisem – kui viirusetõrje ei tööta või ei ole seda paigaldatud, siis loe edasi SIIT.
7. Nüüd kontrolli, et Security Center näeks välja nagu punktis 2 näidatud – kõik Turvalise Arvuti Kolm Nõuet peavad olema täidetud – asedis ON. Võid Security Centeri sulgeda vajutades akna üleval paremas nurgas olevale ristile.

Kuidas mitte sattuda paroolipüügi-pettuse ohvriks?

Paroolipüük ehk phishing on üks levinumatest tavakasutajatele suunatud rünnetest. Oskuslikult kujundatud petu-e-kirjadega saadakse ohvrilt kätte tema kasutajanimesid ja salasõnasid ning tulemuseks võib olla igasuguseid jamasid alates kadunud privaatsusest ja sõprade e-posti-aadressite rämpspostitajatele lekkimisest kuni tõsiste finantsikahjudeni. Järgnevalt vaatame põhireegleid, kuidas pettuse ohvriks sattumist vältida.
1. Ära logi sisse ühelegi leheküljele, millele oled sattunud e-kirjas olevat linki vajutades. Selle asemel sisesta lehekülje aadress ise internetisirvija asukohareale.Paljud petukirjad toimivad sel moel, et sisaldavad endas linki ehk viidet mõne teenusepakkuja (näiteks panga) lehele, kus küsitakse sisse logimiseks vajalikke andmeid (kasutajanimi, parool, koodikaardi andmed jms). Kuigi selliste linkide saatmine e-kirjaga on halb turvapraktika, kasutavad seda siiski paljud lugupeetud firmad, näiteks eBay.

2. Võta kaine mõistus appi – Kui midagi pakutakse ülisoodsalt, on tõenäoliselt tegu pettusega.

Näide: Lehekülg X palub sul sisestada oma rate.ee kasutajanimi ja parooli, et panna kasutajale Z 10 punkti. TASUTA! Tegelikkuses saadakse kätte sinu kasutajanimi ja parool, parimal juhul tehakse sinu üle pisut nalja.

Windowsi automaatsed uuendused

 

Ajakulu: ~10-30 minutit
Tase: Algaja
Windowsi operatsioonisüsteemist (nagu ka igast muust tarkvarast) avastatakse vigu või siis leitakse lihtsalt võimalusi tarkvara paremaks teha. Seetõttu ilmuvad Windowsile sageli uuenduste paketid. Sellise paketi mittepaigaldamine on väga ohlik: internetiühendusega arvuti nakatub siis kindlasti kurivaraga. Järgnevalt vaatame, kuidas uuendusi paigaldada.
Kui sul ei õnnestu leida Security Centerit (vt punkt 1), siis loe seda juhendit: Windowsi uuendamine internetilehe kaudu.1) Veendu, et Automaatsed Uuendused oleksid sisse lülitatud {link: Security Center}
2) Kui ekraani paremasse alanurka tekib järgneval pildil näidatud kollane ikoon, siis tähendab see, et Windows on tõmmanud endale internetist uuendused. Sellele tuleb kindlasti reageerida ning klõpsata sellele ikoonile vasaku hiirenupuga.
wu1.jpg
3) Avanevas aknas veendu, et valitud oleks “Express Install” ning vajuta nupule “Install”.
wu2.jpg
4) Vajuta nupule “I Accept”.wu3.jpg
5) Võid tööde-tegemistega jätkata. Uuendused hakkavad ennast paigaldama. Lõpuks võib arvuti taaskäivitamist (restart) paluda. Siis salvesta kõik oma avatud dokumendid ja vajuta “Restart now”.
wu4.jpg

Windowsi uuendamine internetilehe kaudu

Ajakulu: ~5-30 minutit
Tase: Algaja
Windowsi operatsioonisüsteemist (nagu ka igast muust tarkvarast) avastatakse vigu või siis leitakse lihtsalt võimalusi tarkvara paremaks teha. Seetõttu ilmuvad Windowsile sageli uuenduste paketid. Sellise paketi mittepaigaldamine on väga ohlik: internetiühendusega arvuti nakatub siis kindlasti kurivaraga. Järgnevalt vaatame, kuidas uuendusi paigaldada.
See juhend on neile, kellel automaatne uuendustesüsteem mingil põhjusel ei tööta. Palju parem on, kui uuendused tehakse automaaatselt. Kuidas kontrollida, kas su arvuti toetab automaatseid uuendusi, saad lugeda siit: Windows XP Turvakeskus. Seejärel loe automaatsete uuenduste paigaldamise kohta siit: Windowsi automaatsed uuendused.
1) Ava Internet Explorer internetisirvija. Ükski muu sirvija ei sobi, tegu peab justnimelt IE-ga olema. Sisesta aadressreale windowsupdate.microsoft.com ja vajuta Enterit. Avaneval internetilehel vajuta nupule Express.up1.jpg
2) Windowsi uuendustelehekülg kontrollib, milliseid uuendusi sinu arvutile tarvis on. Oota kannatlikult. Sõltuvalt arvuti ja internetiühenduse kiirusest võib see aega võtta mõni sekund või terve tunni.

up2.jpg
3) Vajalikud uuendused leitud, pakub internetileht sulle nüüd uuenduste allalaadimise ja paigaldamise võimalust. Vajuta nupule “Download and Install Now”. Kui paigaldus lõppenud, vajuta nupule Close. Kui Close valikut ei pakuta, vaid antakse valida Restart ja Restart Now vahel, siis salvesta kõik lahtiolevad failid ja vajuta Restart Now. Valmis!

up3.jpg

Tasuta viirusetõrje AVG paigaldamine

Ajakulu: ~45 minutit
Tase: AlgajaKorralik viirusetõrje maksab umbes 500 krooni aastas. Oma privaatsuse, turvalisuse ja mugavuse nimel soovitame see summa välja käia. Tasulised viirusetõrjed on paremad kui need, mida tasuta saab. Aga parem varblane pihus kui tuvi katusel, ütleb vanarahvas. Sama kehtib ka siin. Kui ei ole soovi viirusetõrje peale raha kulutada, siis ei tohi jätta ennast päris ilma kaitseta vaid kasutada tasuta viirusetõrjetarkvara. Üks levinumaid selliseid on AVG Free Edition. Järgnevalt juhendamegi sind, kuidas see tarkvara enda arvutis tegutsema saada.
NB! Paigaldada tuleks AVG versioon 7.5, sest versiooni 7.1 tugi lõpeb 2007. aasta jaanuaris.
1. Siirdu oma internetisirvijaga aadressile http://free.grisoft.com . Sealt vali link “Get AVG Free”.
aavg1.jpg
2. Avaneval internetilehel kruti allapoole ning vajuta joonisel näidatud lingile.

avg2.jpg
3. Sirvija pakub sulle viirusetõrje paigalduskompekti allalaadimist. Käivita paigalduskomplekt või salvesta see töölauale (desktop) ja käivita sealt.

avg3.jpg
Viirusetõrje paigalduskomplekt on nüüd töölauale salvestatud. Töölauale pääseb vajutades klaviatuuril Windows+D (hoida all lipukesega nuppu ctrl ja alt vahel ning vajutada d-tähte). Kui Windowsi-nupp on puudu, siis aitab parema hiirenupu vajutus taskbar-il (see riba, kus on Start-nupp) ja avanevast menüüst Show Desktop (Näita töölauda).

avg4.jpg
avg5.jpg
4. Paigalduskomplekt käivitatud, võib taas enam-vähem kõigega nõus olla, mis paigalduskomplekt pakub. Seega vajutagem “Next”.

avg6.jpg
avg7.jpg
avg8.jpg
avg9.jpg
5. Valime vaikimisi seaded (Standard installation) ja vajutame jälle Next.

avg10.jpg
avg11.jpg
avg12.jpg
avg13.jpg
6. Paigaldus on nüüd küll lõppenud, kuid vaja on viirusetõrje ka käivitada.

avg14.jpg
7. Värskete uuendusteta viirusetõrje on nagu pime väravavaht jalgpallis – on näha, et ta on olemas, kuid palli saab ta kätte vaid juhuse läbi. Seega valime järgmises aknas “Check for Updates” (kontrolli, kas on uuendusi).

avg24.jpg
8. Kust kohast uuendusi otsida, küsib AVG meilt nüüd. Muidugi internetist! Kontrolli, et oleks linnuke kastis “Do not ask…” ning vajuta nupule “Internet”.

avg17.jpg
9. Üsna kindlasti ongi viirusetõrjel vaja internetist uuendusi tõmmata. Seda teeb ta auomaatselt. Vajuta avanevas aknas lihtsalt “Update” ning algab uuenduste allalaadimine.

avg19.jpg
avg20.jpg
10. Uuendused on käes ning võid vajutada “Ok”.

avg21.jpg
11. Järgmisena pakub AVG hädaabi ketta valmistamise võimalust. See on vajalik asi, aga pisut keerulisem. Seda saad teha ka hiljem – praegu aga vajuta “Next”.

avg23.jpg
12. Nüüd tuleks uue viirusetõrjega kogu arvuti üle kontrollida. Selleks vajuta nupule “Scan computer!”

avg24.jpg
13. Kui ühtegi viirust el leitud, tuleb ette selline aken. Siin vajuta nupule “Close”.

avg25.jpg
avg26.jpg
14. “Your computer is protected!” ütleb AVG – “Sinu arvuti on kaitstud!”. Akna sulgemiseks vajuta nuppu “Continue”.

avg27.jpg