andrei.webmaster@rate.ee (E-mail Address Not Verified) says: (0:02:55) tere! olen rate.ee keskkonna moderaator ja ma otsin uusi moderaatoreid ja ma mõtlesin et tahaksite moderaatoriks saada?
*** says: (0:03:22) tere, mina olen Indrek ja töötan politseis ja tean küll seda pettuseskeemi
andrei.webmaster@rate.ee (E-mail Address Not Verified) may not respond because he or she appears to be Offline.
[00:08:38] **** **: irw
Petuskeem ise on selline.
Minut.ee kirjutab:
TopGeari saatest tuntuks saanud telestaar ja muidu omamoodi ütlemisega Jeremy Clarkson on sunnitud olnud oma arvamust privaatsete andmete hoidmise kohta muutma peale intsidenti ajalehes avaldatud pangakonto numbriga. Clarkson avaldas The Sun’is oma pangakonto ja mõned muud detailid toetamaks oma väidet, et hiljutised isiklike detaile täis andmekandjate kaotused Inglismaal olid vaid ülepaisutatud skandaalid ajakirjanduses ning reaalselt midagi halba nende andmete alusel teha ei saa. Päevi hiljem oli sunnitud Clarkson tõdema, et tundmatu käkikeeraja oli suutnud tema arvelt suutnud saata 500 naela diabeetikute fondile heategevuseks. Clarkson tunnistab kibedalt, et tema arusaam teemast oli vale ning ta on selle eest ka juba karistada saanud.
Esimene says:
naabrid värdjad lükkavad oma ruuteri välja kui päeval tööle lähevad
Teine says:
kirjuta neile kiri ukse vahele
Esimene smiles:
kui ma teaks, milliste naabrite oma see purk on 🙂
Esimene says:
siis läheks räägiks viisakalt
Esimene says:
ma lappasin nende sharetud c: kettal pilte ükspäev, aga ühtegi sellist, mille pealt kedagi ära tundnud oleks, ei leidnud :p
Ühe eelmise postituse kommentaaris uuris meie hea lugeja Viljar, kuidas on Eestis seadustega reguleeritud rämpspost ehk spämm. Kuna olen kindel, et meie blogi käivad lugemas ka ettevõtjad ja turundusinimesed, kes sooviksid e-posti-turundust oma äri hüvanguks ära kasutada, lahkamegi seda teemat veidi lähemalt.
Arvutiinimeste ringkondades on levinuimaks seisukohaks, et igasugune e-posti teel tehtav turundus on halb ja laiduväärne. “Tavaliste” inimeste seisukoht kipub olema, et palju kasutut rämpsposti on tüütav, kuid nii mõnigi kord saabub e-posti teel ka väärt pakkumine.
Kuigi suhtumisi võib olla erinevaid, on seadusandlik tõlgendus Eestis ses suhtes üsna konkreetne. Võlaõigusseaduse paragrahv 60 ütleb nii:
Sidevahendi kasutamise piirangud
Pakkumise võib edastada tarbija faksile ja telefoni automaatvastajale või elektronpostiaadressile üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud.
Ehk siis lihtsalt öeldes: Eestis kehtib opt-in põhimõte – kellelegi maili teel pakkumist tehes peab saatjal olema eelnevalt saaja nõusolek. Võrdluseks – opt-out põhimõte on selline, kus saatja ei tohi pakkumisi mailitsi saata, kui saaja on öelnud, et ta ei taha pakkumisi saada.
Seetõttu peaks olema hoolikas ja pidama ise silmas, millisele ettevõttele millist e-posti aadressi anda – kui üldse anda. Sageli kirjutad ju alla leheküljepikkusele 6-se fondisuurusega lepingule, kus võid teadmatult anda ettevõttele õiguse su e-posti aadressile ükskõik mida saata või su aadressi edasi müüa. Sel juhul polegi mõtet kurta, kui e-posti peale pakkumisi tulema hakkab – juriidiliselt on siin kõik korrektne.
Kuid kui sa ka pole nõusolekut andnud, on ikkagi võimalik, et e-kirja teel saabunud pakkumine on postitatud legaalselt. Nimelt korraldatakse Eestis üsna palju nn edasisaatmiskampaaniaid, kus auhindadega peibutades kutsutakse inimesi saatma üht või teist pakkumist sõpradele edasi. Sel juhul on rämpsposti saaja ainukeseks võimaluseks kaevata oma sõbra peale, kes talle selle pakkumise edasi saatis.
Kuid osades ringkondades on selliste kirjade edasisaatmine üsna popp, neid kirju saadakse üsna hea meelega ning mõnikord võidetavad auhinnad lisavad veelgi õhinat. See viibki tõdemuseni, et e-posti teel tehtav reklaam ei olegi jäägitult halb asi. Seda tuleb lihtsalt teha vastutustundlikult ning sel moel, et see võimalikule kliendile meeldiva mulje jätaks, tüütav ja illegaalne reklaam ei ole firma mainele ju niikuinii kasuks. Kultuurset e-turundust teostab ja õpetab Eestis näiteks Altex Marketing.
Sedakorda kutsume soovijaid viitama ID-kaardi baaskoolituse veebilehele koolitus.id.ee
Bännerid on sellised:
Tegime ka paar bännerit, mille abil meie sõbrad saavad meie saidile viitama hakata 🙂
Sellised:
Bännereid saab ka lingi alt “Viitamine” lehe paremalt ülanurgast ehk siis siit.
Kui kellelegi suurus, värv vms ei sobi, siis oleme valmis igale ühele rätsepatöö korras sobiva bänneri tegema 🙂 Anna aga teada – mart.parve@vaatamaailma.ee!