Autor: Priit Aasmäe

Identiteedivarguste vastu kaitsmine internetis – KeyScrambler

KeyScrambler Personal on tasuta turvarakendus veebilehitsejatele Mozilla Firefox ja Internet Explorer, mis kaitseb kasutaja poolt internetis sisestatud salasõnu, pangaparoole, krediitkaardi koode, portaalidesse sisselogimise andmeid, privaatset infot jne varastamise eest. Kõik klahvivajutused ehk siis tähed, numbrid, sümbolid ja moodustatud laused krüpteeritakse KeyScrambler poolt info-varguse programmide (nuhkvara, klahvinuhid, troojad jne) jaoks ja seega ka kräkkerite ehk küberkurjategijate jaoks tundmatusse formaati, mis isegi informatsiooni varastamise õnnestumise korral teeb see neile saadud andmed loetamatuks ja kasutuks. KeyScrambler on asendamatuks vahendiks online identiteedivarguste vastu.

Ükskõik millisele veebilehele püüab kasutaja sisse logida, kas Facebook, Twitter, YouTube või kasvõi oma isiklik koduleht, siseneda postkastidesse Hotmail, Gmail, Live.Hot.ee jne või sisestada pankades paroole ja tehes e-poodides maksmise tehinguid, krüpteeritakse numbri ja tähekombinatsioonid arvuti kernel tasandil hoopis teistesse väärtustesse kui need tegelikult on. Näiteks, kui kasutaja sisestab Facebook e-posti kasutajatunnuseks „salasõna@hotmail.com“, siis kübervaraste kätte sattudes saaksid nad e-posti kasutajanimeks järgnevad andmed: „r9)., i[,h ),´k7i`-<+t“. Sisestatud salasõna krüpteeritakse täpselt samuti mõttetuteks numbrite-tähted-sümbolite jadaks, millega kräkkeritel pole midagi teha, sest need on dešifreerimatud (vähemalt rakenduse loojate ja turvaspetsialistide sõnul).

KeyScrambler kaitseb nii tuntud kui veel tundmatute klahvinuhkide ehk keylogger´ite eest ka siis, kui arvutis on viirusetõrjete poolt veel seniavastamata info-varguse tööriist. Töötab pidevalt reaalajas ja krüpteerib iga klahvivajutust, kui te olete internetis. Paigaldusfaili arvutisse tirida on kõige mõttekam sellelt lehelt, valides Free Download alt Alternate Download. (Paigaldamine on näidatud allolevas videos).

Krüpteerimise edukusest annab märku veebilehitseja nurka ilmuv KeyScrambler roheline infokiri sõnadega Encrypted Keystokes:.

Kui infokirja kuvatakse punaselt ja selles teatatakse: „Encryption module error“, siis püüdke see kohe parandada. Mõnel üksikul juhul tuleb KeyScrambler arvutist eemaldada ja uuesti paigaldada, kuid sageli, eriti just Mozilla Firefox turvaplugina töökorda seadmiseks piisab, kui avate veebilehitseja, valite sealt File (või uuemal versioonil New Tab) > Open File – otsige failiredeli abil üles KeyScrambler installatsioonikaust (tavaliselt C-ketas – Program Files – KeyScrambler), seejärel tehke hiirega aktiivseks fail keyscrambler.xpi, avage see (Open) ja järgige edasisi juhendeid. Täpsemaid juhiseid saate ka siit. Samuti on see näidatud allolevas videos.

Vahetevahel võivad krüpteerimisprogrammi paigaldamist segada ka Kaspersky- ja AVAST viirusetõrje või ThreatFire. Sel juhul sulgege need rakendused, installeerige uuesti KeyScrambler ja taaskäivitage arvuti. Pärast seda, kui rakendus töötab, lülitage viirusetõrje jälle sisse.

Sobib süsteemidele : Windows 2000, 2003, XP, Vista, or Windows 7 (32-bit or 64-bit).

Rakendust tutvustavas videos on näidatud KeyScrambler Personal arvutisse tirimine ja installeerimine, selle uuendamine värskema versiooni vastu, kui see on saadaval, tutvustatud väga lihtsat ja kõigile arusaadavat kasutajaliidest ning kuidas KeyScrambler jälle tööle saada, kui see ei tööta:

KeyScrambler protects browsers against… by arvutiturve
Varem olen põgusalt peatunud sellel internetis salasõnade-, pangaparoolide-, isikliku infot- ja sisselogimisandmeid varastamise eest kaitsval programmil artiklis Mozilla Firefox veel turvalisemaks ja Lauri Säde on teinud hea ülevaate sellest rakendusest Arvutikaitses nime all KeyScrambler Personal. Kuna nii maailma- kui ka Eesti arvestuses kasutatakse kõige laialdasemalt just brausereid Internet Explorer ja Mozilla Firefox, siis pidasin õigeks ütlust, et kordamine on tarkuse ema.

Klahvinuhi avastaja ja tõkestaja SpyShelter Personal Free

SpyShelter Personal Free on tasuta erakasutuseks klahvinuhkide (keylogger) avastaja ja tõkestaja, kaitstes arvutit pahatahtlike rakenduste eest, mis võivad varastada kasutajate privaatset infot, isikuandmeid, sisestatud salasõnu, krediitkaardi andmeid või pangaparoole. HIPS baasil põhinev tarkvara kasutab kurivara avastamisel meetodeid, mis ei luba info-varastamise tööriistadel salvestada klahvivajutusi või teha ekraanist pilte, kontrollib arvuti mälu ja otsib kogu süsteemist kahtllustäratavaid tegevusi, mis võivad viidata kuritahtlikule protsessile.

Iga kord, kui programm avastab võimaliku ohu või siis täpsemalt öeldes aktiivse tegevuse, mis on seotud mõne programmi poolt millegi salvestamisega arvutis (klahvivajutused, ekraanikuvade salvestamine, hiirenoole liikumiste salvestused ja selle tegevus – kopeerimised-kleepimised (copy-paste) ühest dokumendist teise tekstifaili jne) annab ta sellest hüpikaknaga kasutajale märku, kes peab siis otsustama, kas selline toiming, protsess või kindel rakendus läbi lubada või mitte (Allow – lubama, Deny – keelama, Terminate –katkestama-, lõpetama täielikult).

(Programmi arvutisse tirimisest ja installeerimisest, funktsioonide üldtutvustusest ning kuidas käituda hoiatavate hüpikakendega, seda näeb ka artikli lõpus olevast videost, sellepärast hetkel siin programmi arvutisse paigaldamisel täpsemalt ei peatu, kuid ütlen vaid olulisema.)

Paraku peab tõdema, et sellised hoiatused, millest eelnevalt kirjutasin, ja seda eriti just kohe peale programmi arvutisse paigaldamist, võivad algajad arvutikasutajad veidi segadusse viia. Seda sellepärast, et palju on ka selliseid häid, mittepahatahtlikke programme, mis vajavad teatud salvestusi, et kohandada end saadud salvestusandmete järgi arvutis paremini tööle. Näiteks Windows Live Messenger, Skype, erinevad player´id, e-kirjade teatajad ekraanil jne salvestavad ekraani või püüavad ligi pääseda klaviatuurile.

Sellepärast peabki iga arvutikasutaja endale nuhkimisvastase programmi arvutise paigaldamisel selgeks tegema, kui hästi ta tunneb ja teab oma arvutiprogramme ja-rakendusi. Kui ta arvab, et ta teadmised on algtasemel ja ta võib mõne programmi läbilubamisel või kinnipidamisel teha vea, siis võiks ta valida paigaldamisprotsessi turvataseme real Medium secutity level, sest siis kuvatakse vähe hoiatusaknaid ja programm ise välistab head protsessid ilma et näitaks kasutajale nende kohta hoiatavaid hüpikaknaid.

Ise aga soovitaksin kindlasti valida High security level (better protection). Ehkki siis kohe alguses arvuti taaskäivitamiselt (restart) tulles pillutakse hüpikaknaid palju lahti ja erinevaid rakendusi avades samamoodi, siis hiljem ei sega programm kasutajat peaaegu et üldse, kui vaid ainult siis, kui tõepoolest leitakse tundmatu kahtlane salvestamistegevus.

Pealegi, kui kasutaja ei ole mingis rakenduses kindel, kas see läbi lubada või mitte, saab ta alati vajutada hüpikaknas lingile Check component for viruses on www.virustotal.com, kontrollides nii üle, kas tegu võib olla pahatahtliku protsessiga. Kui tegemist on lubatud ja hea rakendusega, märkige linnukesega Remember my choice ja valige Allow.

Mõned iseloomustused klahvinuhi tõkestaja kohta:

Loe edasi: Klahvinuhi avastaja ja tõkestaja SpyShelter Personal Free

Tasuta Outpost Security Suite Fee – kõik-ühes tõrjevahendite komplekt

NB! Tarkvara tugi lõppes aastal 2015 (https://hiddenapp.com/en/blog/2018/nov/12/what-appened-to-agnitum/)

Outpost Security Suite Fee on tasuta erakasutuseks kõik-ühes tõrjevahendite komplekt, mis kätkeb endas viiruse- ja nuhkvaratõrjet, spämmifiltrit, ennetavat kaitset kurivara vastu ja eelkõige tulemüüri, mis on kuulsust saavutanud üle maa. Tulemüüri arendamisega alustati juba 10 aastat tagasi ja suurte kogemuste tõttu peeti seda siis ja peetakse ka paregu üheks parimaks tulemüüriks maailmas. Väidetavalt konkurentsi suudab neile antud hetkel pakkuda vaid Comodo tulemüür, ehkki ei saa ka sõnada, et mõni teine tulemüür neist palju halvem oleks.

Paigaldusfaili arvutisse saab tirida Outpost kodulehelt või alternatiivina Softpediast. Võrdluse tasulise versiooniga leiab siit.

Kolme päeva jooksul tuleb programm registreerida, et saada rakendusele vajalikke uuendusi pahavaravastaste signatuuride näol ja et programm saaks aktiveeritud terveks aastaks tasuta kasutamiseks. Seeriavõti saadetakse kasutaja e-mailile, kui täidetakse vajalikud lahtrid sellel lehel. (Registreerimine ja tutvustav ülevaade kõik-ühes tõrjeprogrammist on näidatud ka allolevas videos).

Samas, kui programm peale taaskäivitust avaneb, võib taodelda tasuta litsentsi ka nii, kui vajutatakse lahtrile Register. Kui aga seeriakood on juba varem olemas, siis saab programmi registreerida vajutades lahtrile Enter key. Internet Security Suite sobib operatsioonisüsteemidele Windows 7, Vista, XP (multi-core, 32 bit ja 64 bit, valige õige paigaldusfail). Paigaldamisel tuleb arvestada, et programm ei sobi kokku teiste arvutisolevate viirusetõrjetega ega tulemüüriga, seega peaks need eelneval maha installeerima.

Programmis on vaikimisi sedaded on hästi paika seatud, muutma eriti midagi ei pea. Kui siis alguses mõne rakenduse puhul küsitakse luba, kas see läbi lubada või mitte. Põhimõtteliselt toimib hästi Auto-Learn ehk programmi iseõppimise meetod, mis näitab vaid hoiatusi mõne programmi aktiivse tegevuse kohta.

Tasuta programmi puhul tuleb arvestada, et värskendusi programmile tõrje-signatuuride näol saab vaid üks kord päevas. Käsitsi uuendamiseks valige programmi peaaknast kas Update või Malware database real Fix it now…

Mõned iseloomustused tõrjuja kohta:

Loe edasi: Tasuta Outpost Security Suite Fee – kõik-ühes tõrjevahendite komplekt

Nuhkvaratõrje Spybot – Search & Destroy uus 2011 versioon

Üks maailma kuulsamaid, tuntumaid, populaarsemaid ja paremaid tasuta erakasutuseks nuhkvaratõrjeprogramme Spybot – S&D läbib uuenduskuuri, et kaasaja modernse disainiga kaasas käia. Ja mitte ainult programmi välimust pole parandatud, vaid kõiki funktsioone on täiendatud ning isegi mõni vajalik rakendus juurde lisatud. Hetkel on programm katsestaadiumis ehk siis BETA väljalase, kuid juba praegugi näitab ta koha kätte paljudele konkurentidele, mis siis veel tulevikust rääkida, kui ta lõplikult väljaarendatud täisversioonina asub reaalajas paljude kasutajate arvuteid kaitsma.

Spybot – Search & Destroy ei vaja palju tutvustamist. Põgusalt olen seda tõrjeprogrammi tutvustanud artiklis Valik tasuta nuhkvaratõrjeid, kus ma nimetan teda austustväärivate sõnadega Grand Old...,  sest juba aastal 2000 alustast ta tööd kasutajate arvutite kaitsmisel kõikvõimaliku pahavara vastu, olles seega ka teerajajaks teistele autoritele kurivara vastu võitlemisel  ja oma uute tõrjeprogrammide loomisel.

Alati on Spybot´i nimetatud kui nuhkvaratõrje, kuid minu arvates on see nimetus veidi vale. Sest kõikvõimalikule nuhkvarale ja reklaamvarale suudab ta avastada ka viiruseid, arvutiusse (Worm), klahvinuhke ehk klahvivajutuste salvestajaid (keyloggers), helistajaid (dialers), veebilehtede kaaperdajaid (hijackers) ja troojaid ning käitub mõnes mõttes ka tulemüürina. Sageli suudab Spybot lisada oma andmebaasidesse kiiremini mõne täiesti uue pahavaraliigi signatuuri kui mõni spetsiaalne viirusetõrje. Nii et mina nimetaksin selle programmi kõik-ühes (all in one)tõrjeprogrammiks.

Programmi beta-versiooni saab arvutisse tirida siit või siit, mõlemad lehed tutvustavad uue põlvkonna tõrjeprogrammi Spybot – Search & Destroy 2. Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP SP2 ja uuem, Vista ja Windows 7. (Allolevas ülevaatlikus videos programmist on tirimine ja paigaldamine samuti näidatud).

Mis on uut uue generatsiooni Spybot 2 versioonis:

Loe edasi: Nuhkvaratõrje Spybot – Search & Destroy uus 2011 versioon

Tagavarakoopiate tegemine ehk andmete varundamine – Backup4all

Andmete varundamise tähtsusest on palju juttu olnud. Iga arvutispetsialist räägib seda teile söögi alla ja söögi peale. Sest kui kasutaja on liiga enesekindel oma arvutis ja selle töös, olulisi videoid, pilte, dokumente jne ei varunda, siis paraku võib juhtuda, et selline naiiivne enesekindlus tasub talle karmilt kätte.

Minulgi juhtus hiljuti õnnetus. Kui tavaliselt juhtuvad apsakad kasutaja kogenematusest, siis tegelikult, nii imelik kui see ka ei tundu, võivad vead tulla ka suurest kogemusest ehk just liigsest enesekindlusest, kui kasutaja teab, et teatud asju võib ta teha lausa kinnisilmi, ilma et asjasse põhjalikult süveneks.

Minulegi sai saatuslikuks liigne eneses kindelolek – hakkasin oma Youtube Arvutiturve kanalile üles laadima uut videot, aga seekord mingi vea tõttu ülekanne katkes. Nii on mul tegelikult ka varem juhtunud ja loomulikult olen siis vigase faili Youtube´st eemaldanud ilma suurema vaevata. Teadsin kuhu teha linnuke ja kuidas fail eemaldada, aga seekord sattus linnuke valesse kasti ja ilma et ma oleks viitsinud vähegi süveneda ning tähelepanelikult üle kontrollida, kuhu linnuke sai, vajutasin kohe nupule Delete. Ehk siis olin lihtsalt hooletu. Kõik mu seni üleslaetud 44 videofaili , videosse talletatud õpetused, juhendid ja ülevaated, haihtusid jäädavalt! Ja mis te ise arvate – koheselt olid mul närvid läbi nagu politseikoeral! Ent veidi aja pärast, olles ennast kogunud,  mõtlesin ma asja rahulikult läbi ja siis ma ohkasin kergendatult – kui mul poleks varem olnud neist videotest ettenägelikult  varukoopiaid tehtud, olekski jäänud kõik need videoklipid igaveseks kadunuks.

Olgugi, et kuigi seekord oli tegemist online rakendusega, oleks võinud midagi taolist juhtuda ka arvutis. Seda kas kasutaja enda ekslikul veal või mõnel muul põhjusel – arvutil  ja operatsioonisüsteemidel on väga õrn „hing“ ning paljud asjad (pealtnäha ka tühised ja ohutud) võivad põhjustada süsteemi kokkujooksmise ning krahhi. Ja seda juba täna või homme,  kui te seda kõige vähem oodata oskate! Ning siis, kui kasutaja pole varem tulnud selle pealegi, et kõike tähtsamat tuleb pidevalt ja sageli tagavaraks varundada, pole hiljem kellelegi oma muret kurta – omad vitsad peksavad!

Veelkord! Ärge olge kunagi kindlad, et teiega midagi taolist ei juhtu! Võtke kohe asi ette ja varundage oma arvutis olevaid tähtsaid andmeid – filme, muusikat, pilte, dokumente jne! Kui aga olete laisemat tüüpi inimene, siis kasutage selleks programme, mis teevad selle töö teie eest ise ära.

Ühest taolisest varundamist abistavast programmist olen kirjutanud artiklis Andmete automaatne varundamine ja taastamine – Ocster Backup Pro 6 eripakkumine.

Teiseks programmiks, millega saab automaatselt arvutisolevatest failidest varukoopiaid teha, on hetkel tasuta pakutav Backup4all

Lite. Kaua selline eripakkumine kehtib, pole teada.

Backup4all Lite 4.6 Edition ülevaade:

Backup4all Lite 4.6 Edition tasuta litsentsi saamiseks tuleb registreeruda sellel lehel. Kui oma nimi ja meiliaadress on kirjutatud, saadetakse programmi seeriavõti kasutaja e-mailile. Programmi enda saab arvutisse tirida Backup4all allalaadimise lehelt. Valige kindlalt versioon Backup4all Lite v4. (Nii programmi paigaldamine arvutisse kui ka registreerimine on näidatud allolevas videos).

Loe edasi: Tagavarakoopiate tegemine ehk andmete varundamine – Backup4all

Tasuta pilvepõhine viirusetõrje Immunet Protect (Clam AV)

Immunet Protect on pilvepõhine viirusetõrje, mis ei vaja igapäevaselt uuendamist värskete viirustevastaste signatuuridega – arvutis olevaid faile ja võimalikke nakkusi kontrollitakse ning analüüsitakse otse läbi interneti serverite kaudu, kus asuvad pahavaravastased andmebaasid.

Immunet viirusetõrje kaitseb reaalajas ligi 13 miljoni kurivara eest, olgu nendeks kas viirused, troojad, nuhkvara, botnetid või klahvinuhid. Immunet Protect sobib täiendavaks kaitseks mõne teise arvutisoleva viirusetõrje kõrvale, ilma et nad teineteist segama hakkaksid. Pilvepõhise tõrje eeliseks on väga väike mälukasutus ja ka ruumi kõvakettal kasutab ta vähe – kõigest umbes 14 MB.

Pahavara otsimisel on võimalik kasutada kolme meetodit:

  • Välk-kontroll, mille abil püütakse tuvastada pahavara aktiivsetest protsessidest
  • Valikuline kontroll, kui kasutaja ise otsustab, milliseid kettaid või kaustu peaks laskma tõrjemootoril pahavara suhtes üle kontrollida
  • Täielik kontroll, kui kogu arvutis olevad failid kammitakse põhjalikult üle

Immunet Protect on saadaval ka eesti keeles. Tasuta versiooni ei võimalda rootkit´ide avastamist ja e-posti andmebaaside kontrolli.

Programm võimaldab mõnel kontrollimist vajaval failil või kaustal paremklikki tehes kontrollida see üle võimaliku pahavara suhtes.

Programmi paigaldusfaili saab arvutisse tirida kas Immunet Protect kodulehelt või Clam AV kodulehelt – tegemist on ühe ja sama programmiga.

Pilvepõhine viirusetõrje sobib süsteemidele Windows 7 (32 bit, 64 bit), Vista (32 bit, 64 bit), Windows XP SP3 32 bit.

Ülevaatlik video Immunet Protect Free versioonist nii inglise keelse programmi arvutisse paigaldamisest kui ka lõpupoole eesti keelse versiooni paigaldamisest ja ka funktsioonidest:


Free real time antivirus Immunet Protect review… by arvutiturve