Autor: Sille

Toit koju ja “salajane koroonaravi”

Praegune olukord kus enamus inimesi veedab rohkem aega elektroonilistes kanalites on kahjuks teada ka küberkurjategijatele. Nende jaoks on praegune olukord veel soodsam kui tavaliselt – inimesed otsivad online infot, teevad erinevatesse kohtadesse kontosid, liituvad uudiskirjadega, tellivad toitu ja vaatavad aja sisetamiseks erinevaid (soovitavalt tasuta leitavaid) videosid.

 

Kirju, mis räägivad, et Sinust on veebikaameraga piinlik video tehtud, on juba ammu levitatud, pikemalt saad lugeda meie varasemast postitusest siin. Enne kui selliste kirjade peale paanikas Bitcoine ostma ja maksma hakkad küsi endalt parem:

  • Kas ma olen mainitud pornolehekülgedel (üldse kunagi) käinud?
  • Kas mu arvuti “käitub kummaliselt” – hiir liigub iseenesest, erinevad aknad tulevad suvalisel ajal lahti?
  • Kas ma olen arvuti ees midagi “ebasündsat” teinud ja veebikaamera on katmata (või kas mul üldse on veebikaamera)?

 

Tegemist ei ole spetsiaalselt Sinu jaoks kirjutatud kirjaga, selle kirja saavad lisaks Sulle veel mõnisada tuhat inimest! Juhul kui Sa kõikidele ülaltoodud küsimustele eitavalt vastasid – kustuta kiri ja mine rahulikult eluga edasi. NB! Juhul kui Sa vastasid jaatavalt, et Su arvuti käitubki juba viimased paar aastat niimoodi, võib olla põhjuseks siiski Su arvuti vanus.

 

“Aga miks selle kirja pealkirjas on toidutellimuse tiim ja et mu nägu on ülevaatamisel ja miks seal all on salajane koroonaravi info? Sellepärast, et ka küberkurjategijad loevad uudiseid ja teavad, mis maailmas toimub ja milliseid artikleid inimesed loevad. Ja milliseid meile vaatavad. Kuna praegusel perioodil on toidu kojutellimine veel levinum kui varasemalt ja kui varasemalt puudub kokkupuude erinevate toidukulleritega, siis “aga ju nii ongi, et Uber/ Bolt/ Wolt/ Tellitoit saadab mulle kogemata inglise keelseid kirju” ja “äkki ma pean konto kinnitamiseks endast pildi saatma” on üsna tavalised põhjused miks e-mail üldse avatakse mitte automaatselt ei kustutata.

 

Kas nüüd kus ma tean salajast koroonaravi peaksin ma seda tõde ka teistele kuulutama ja kirjutama oma Facebooki, et jagage jagage jagage ja mõtlema sinna juurde veel mingi usutavust lisava “fakti” et mõni poliitik või tervishoiutöötaja ütles seda mulle? Kindlasti mitte! Kõikidel eriolukorra lahendamisega seotud inimestel on käed-jalad niigi tööd täis ka ilma Sinu tõekuulutamise tagajärgede ümberlükkamiseta. Ametlikud ja meedikute poolt tulnud soovitused ja faktid on kõik leitavad Terviseameti kodulehelt.

 

 

 

 

 

“Tuludekleratsioon ei vasta standartitele”

Maksu- ja Tolliamet hoiatab Facebooki kasutajaid enda nimel saadetavate kirjade eest, milles kasutajat teavitatakse Maksu- ja Toliameti nimel, et tema “tuludekleratsioon” ei vasta standartitele.

 

Maksu- ja Tolliamet suhtleb tuludeklaratsiooni teemal e-maksuameti kaudu ning tundmatute kasutajate poolt Sulle järsku tulnud kirju ei tasu tõepähe võtta. Juhul kui Sa siiski (millegipärast) veel kahtled, logi sisse e-maksuametisse ning vaata, kas Maksu- ja Tolliamet on Sulle ka päriselt kirja või teavituse saatnud. Laekunud teateid näed pärast sisselogimist Teated – Saabunud/saadetud teated.

 

Bild könnte enthalten: Text

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Head sebrapäeva!

Sõbrapäev/ Valentinipäev on üks neist päevadest, kus suur osa inimesi on ülevoolavas meeleolus ja heas tujus ning “Salajane austaja saatis sulle kaardi” kirjadesse suhtutakse vähemkahtlustavalt kui muudel päevadel aastas. Vähem pööratakse ka tähelepanu sellele, kas näiliselt tavapärastelt saatjatelt saabuvad kirjad ikka on legitiimsed ega sisalda kirjavigu, mida esmapilgul tähelegi ei panda (näiteks sõbrapäev->sebrapäev)

 

Image result for valentine's day scams

Allikas: Week in Geek

 

Ülevoolav (romantiline) meeleolu aga muudab Su lihtsaks sihtmärgiks küberkurjategijatele, kellele valentinipäev eelmainitud põhjustel üheks lemmikpäevaks ja suurima kasumiga päevaks on. Kokku ulatuvad valentinipäeva internetipettustega teenitud summad mitmesaja miljoni eruroni ning kurjategijate kasum suureneb aasta aastalt kuna üha rohkem inimesi toimetab internetis igapäevaselt.

 

Enne kui internetijututoas rikkas välismaalases hingesugulase leiad (kellega järsku äpardused juhtuma hakkavad ja ta Sult veel lisaraha palub), kallimale just sobival hetkel netis surfates üleshüpanud reklaamilt kinkekaardi tellimisele edasi liigud, Facebookis tasuta kingitust lubava lehe või salajaselt austajalt saabunud kirjas olevale kaardilingile või manuses oleva kaardi avad, kallimale netis “ootan juba õhtut” paljastava pildi saadad, siis mõtle korraks:

  • Kui midagi tundub liiga hea, et tõsi olla, siis tihti see kahjuks nii ongi!
  • Kuidas Sa saad kindel olla, et suures internetis leitud “prints” on ka päriselt see, kes ta väidab ennast olevat?
  • Kas see veebileht on ametlik koduleht/veebipood, kasutab turvalist sertifikaati, maksevõimalusi ja müüja on ka päriselt olemas?
  • Vaata saatjainfot ja mõtle loogiliselt! Kui Sa ikka ei ole mitu aastat “deitimas” käinud, siis äkki on “Salajase austaja” väljailmumine natuke kaheldav
  • Kõik pole kuld, mis seinal hiilgab! Millal see Facebooki leht loodi, kas tal on turvalise keskkonna kontrollmärgis või ta suunab hoopiski kuskile teisele lehele edasi?
  •  Ära jaga endast paljastavaid pilte! Sa ei tea, kuhu neid edasi saadetakse/müüakse ega kas inimese, kellele Sa neid saadad seade pole pahavaraga nakatunud ega saada neid pilte tema eest (ja talle teadmata) edasi!
  • Tundamatute saatjate “salapärased” kirjad mis sisaldavad “Vajuta siia” või “Ava manus” pole siiani veel (teadaolevalt) väga  rõõmu toonud!

Image result for valentine's day scams

Allikas: Saldutti Law

Turvalise Interneti päev 2019

 

Related image

Allikas: https://www.saferinternetday.org/

 

Täna tähistatakse 15. korda turvalise interneti päeva. Selle puhul võiksid täna mõelda enda vastustele järgmistele küsimustele:

  1. Kas ma olen mõnele sõbrale või pereliikmele oma sisselogimisinfot jaganud?
  2. Kas mu sõbrad, kellele ma oma kasutajanime ja parooli olen öelnud ikka peavad seda teadma?
  3. Kas ma kasutan sama kasutajanime ja parooli mitmes kohas?
  4. Kas mu parool on tugev või (mind teadvatele inimestele) lihtsalt äraarvatav?
  5. Kas ma tean kõiki inimesi, kes mu sõbralistides on? Kas nad peavad seal olema, sest siis inimesed arvavad, et mul on palju sõpru?
  6. Kas keskkonnad mida ma kasutan pakuvad lisakaitset kahetasemelise autentimise näol?
  7. Kas ma kasutan pakutavat kahetasemelist autentimist?
  8. kas keskkond, kus mul kasutajakonto on, kasutab turvalist httpS sisselogimist?
  9. Kas mu kasutatavad keskkonnad annavad teada tundmatutest kohtadest sisselogimistest?
  10. Kas ma satun tihti sõprade jagatud asju lugedes kohtadesse, mille puhul ma ei tea enam, kus aadressil ma asun?
  11. Kas ma olen näiteks Facebookis määranud omale usalduskontaktid, kes vajadusel mu kontot tagasi saada aitavad?
  12. Kas ma vaatan alati meilisaatja tegelikku meiliaadressi?
  13. Kas mu sotsiaalmeedias tehtavaid postitusi näevad ainult mu sõbrad, terve maailm või mul pole õrna aimugi kes?
  14. Kas mu (nuti)telefoni saab kasutada igaüks või mul on klahviluku kood peal?
  15. Kas mu arvutis ja nutitelefonis on viirusetõrje ja kas see on ka sisse lülitatud?

Mida rohkematele küsimustele Sa jaatavalt vastasid, seda lihtsam on mõnel pahatahtlikul tuttaval või küberkurjategijatel Su seadmele ja kontole ligi pääseda ja seal omavoliliselt tegema asud. Nii on võimalik saata Sinu nimel sõnumeid, jagada linke pahatahtlikule sisule, mis seadme pahavaraga nakatada võib või ka näiteks Sinu nimel raha küsida (sest hädas tuttavatele antakse ju kindlamalt kui niisama küsijatele).

 

Õhtuseks lugemiseks sobiks käia üle enda ja pereliikmete Internetis kasutatavate keskkondade seaded ja vaadata, mõelda, mis juhtuks kui Sa neile enam ligi ei pääse või keegi Sinu asemel või Sinuga koos seal tegutseb ning kuidas Sa ligipääsu oma kontodele tagasi saaksid (ja kindlustada selle, et keegi teine sinna enam nii hõlpsalt sisse ei pääse). Näpunäiteid leiab Küberturvalisuse ABC-st

 

File:Internet dog.jpg

Autor: Peter Steiner, 1993 “Internetis ei tea keegi, et Sa oled koer”

 

Koodikaardiga ei saa enam e-teenustesse siseneda

Tänasest alates ei saa enam e-teenustesse koodikaarti kasutades sisse logida. Kui Sa senini kasutasid e-teenustesse sisenemiseks pangalinki ja panka sisenemiseks koodikaarti, siis tänasest alates saab e-teenustesse siseneda vaid ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või PIN-kalkulaatori abil.

Allikas: https://www.id.ee

 

Kuigi koodikaarte näevad paljud kui mugavaimat autentimisvahendit kuna Sul on kõik koodid ühes kohas ning Sa ei pea ID-kaarti lugejasse sisestama ega telefoni ega PIN-kalkulaatorisse veel eraldi koodi sisse toksima. Siiski tähendab see, et paroolikaarti on ülimalt lihtne nii koopiamasinat kasutades kui ka telefoniga pildistades kopeerida ning see teeb temast nõrgima turvalisusega isikutuvastamisvahendi.

 

 

Koodikaardi pildistamiseks kulub vaid mõni sekund

 

Turvaliste autentimisvahendite plussid, miinused ja lisainfo leiad allolevast tabelist (Allikas: SEB koduleht)

 

 

 

 

 

Facebookis levitatakse taaskord pahavara

Facebookis on hoogustunud pahavara levitamine, mille käigus Su “sõber” jagab oma seinal naljakaid pilte “enne ja pärast” ja näiteks “erinevused meeste ja naiste vahel.” Kuvatakse alati ka kaks pilti, millest üks on täielikult nähtav, kuid teisest vaid osa mille täissuuruses nägemiseks uudishimulik kasutaja juba Facebookistvälja peab suunduma.

 

 

 

 

 

 

 

 

Ekraanipilt levivast “Enne ja pärast” “naljast

Postitust avades suunatakse Sind Amazoni veebiteenuse lehele ning juba mõne hetke ilmneb, et ka Sina oled “naljakat postitust” jaganud. Postitust Amazoni keskkonnas avades avaneb osadel juhtdel ka hüpikaken, mis küsib Sult kinnitust, et Sa oled üle 16 aasta vana. Sellele jaatavalt vastades annad Sa aga loa oma Facebooki seinale postitamiseks.

Vältimaks suurenevat kurtvate sõprade arvu, kustuta postitus oma seinalt ning vaata üle ka oma kontoga seotud rakendused ning eemalda sealt tundmatud! Selleks vali Seaded – Rakendused ja veebilehed – Aktiivsed rakendused ning “Eemalda” tundmatud ja/või rakendused mida Sa ei mäleta, et oleksid ise lubanud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kahjuks ei tule kunagi ka arvuti või nutiseadme kontrollimine viirusetõrjega ega arvutisse või nutiseadmetesse lisatud rakenduste ülevaatamine, veendumaks, et Su kogemata tehtud kliki pärast ei ole seadmesse lisandunud ühtegi uut rakendust/programmi.