Oma eelmises juhendis kirjutasin, kuidas kaitsta andmeid kadumise eest. Kuid mõnikord juhtub ikka nii, et mõni fail on kaduma läinud, kogemata üle kirjutatud või on ketas või mälupulk lihtsalt katki läinud (või viiruse poolt kahjustada saanud). Seega tuleb ikkagi tegeleda ka andmete taastamisega. Järgnevalt annan ülevaate lihtsamatest võtetest oma andmete taastamiseks.
Rubriik: Juhendid
Arvutikaitse ABC
See on väga hea ja asjakohane raamat. Mina kirjutasin selle 🙂
Tähendasin seal üles enamlevinud pahavara iseloomustused ning mõningad võtted, kuidas end internetiohtude vastu kaitsta. Üritasin vältida akadeemilist soliidsust ning lugeja koormamist tehniliste detailidega, nii et seda peaksid julgema kätte võtta ka need, kes end arvutiasjanduses väga kodus ei tunne.
Kõik nähtused on rühmitatud eraldi peatükkidesse ja esitatud tähestiku järjekorras. Kaanest kaaneni järjest läbilugemine ei ole kohustuslik, kavalam on leida registrist huvipakkuv märksõna ja lugeda konkreetset peatükki. Jah, paberil ei saa ikka nii mugavalt linkida kui internetis…
Irja Ahi tegi “Arvutikaitse ABC”-le võrratud ja vaimukad illustratsioonid, Sverre Lasn ägeda kujunduse. Väljaandmise korraldas sihtasutus Vaata Maailma, rahaliselt toetasid Hansapank, SEB, Elion ja EMT.
Esitlus on täna, 12.02 kell 14 Viru Keskuse Rahva Raamatu esitlussaalis. Osta saab esialgu Rahva Raamatust, kui trükikoda ülejäänud tiraaži valmis saab, siis ka Apollost ja mujalt.
EFS failide taastamine
EFS ehk Encrypted File System on NTFS failisüsteemi lisavõimalus, mis võimaldab kasutajatel krüpteerida oma faile, salastades nii nende sisu. Tegemist on avaliku võtme krüptograafiaga ehk failide krüpteerimiseks kasutatakse avalikult teada olevat võtit. See tähendab, et sinu võtmega saavad faile krüpteerida ka teised kasutajad, kuid lugeda saad vaid sina ise kasutades oma salajast võtit. EFS-i võimaldavad kasutada Windowsi ärikasutajatele suunatud versioonid (XP Professional, Vista Business, Vista Enterprise, Vista Ultimate, Windows Server).
Andmete varundamisest kodus ja kodukontoris
Peaaegu igal arvutikasutajal on ette tulnud olukordi, kus kaduma on läinud arvutiga tehtud töö tulemus – failid. Põhjuseks võib olla kõvaketta rike, voolukatkestus, viirus või lihtsalt inimlik eksimus. Mõnikord oskab tuttav arvutispetsialist kaotatud failid taastada, kuid mõnikord on need jäävalt kadunud ja töö tuleb uuesti teha. Parimal juhul olete tuttavad andmete varundamisega ja saate oma andmed taastada varukoopialt vaid mõne minutiga.
Andmete varundamine on probleem, millega tuleb tegeleda kõigil, kes ei soovi oma faile (ja neis asuvaid andmeid) kaotada. Suuremates ettevõtetes tegelevad sellega IT spetsialistid, kes kasutavad tihti ka eritarkvara (klastrite tagavarakoopiate loomine on päris keeruline). Väiksemates ettevõtetes kasutatakse varundamisel tihtipeale lihtsaid skripte, mida vähemal Unix ja Linux platvormidele on saadaval hulganisti (ja ega ka teistel platvormidel neist puudust pole). Samas tegeletakse varundamisega peamiselt serverites, kus hoitakse olulist informatsiooni, töölauaarvutite faile reeglina ei varundata või tegeleb sellega kasutaja ise omal soovil. Loe edasi: Andmete varundamisest kodus ja kodukontoris
Online viirusskannereid
Viimati toimetatud 10.oktoober 2009.a.
Scannerid, mis toetavad nii Internet Explorerit kui Firefox´i:
ESET Online Scanner – http://www.eset.com/onlinescan/ – Firefox (edaspidi FF) ja Opera kaudu skänneerimisel peab lisaks arvutisse tirima faili esetsmartinstaller_enu.exe, selle käivitama ja järgima edasisi juhiseid.
Comodo Free online scanner – http://personalfirewall.comodo.com/scan/avscanner.html – toetab FF´i, peab veebilehitsejal lubama eraldi plugina.
Panda ActiveScan – http://www.pandasoftware.com/products/ActiveScan.htm – FF -ga skänneerimisel peab eraldi arvutisse laadima faili activescan2_en.exe, selle käivitama ja järgima edasisi juhiseid
F-Secure Online Scanner – http://support.f-secure.com/enu/home/ols.shtml
Norton Security Scan– http://security.symantec.com/sscv6/default.asp?langid=ie&venid=sym – Firefox, IE ja Opera kaudu skänneerimisel peab lisaks arvutisse tirima faili setup.exe, selle avama ja järgima juhiseid
Trend Micro Housecall – http://housecall.trendmicro.com/ – FF, IE ja Opera kaudu skänneerimisel peab lisaks arvutisse tirima faili, selle avama ja järgima juhiseid
Skännerid, mis toetavad ainult Internet Explorerit:
McAfee Online VirusScan – http://home.mcafee.com/downloads/freescan.aspx
CA Online Threat Scanner – http://cainternetsecurity.net/entscanner/
Authentium :: Command-On-Demand :: Free Virus Scanner – http://www.commandondemand.com/
AhnLab MyV3 Online Anti-Virus Scanner – http://global.ahnlab.com/products/myv3.html
AhnLab MyV3 MyV3 Real-Time Scan (MyV3 RTS)Â Â Â Â – http://global.ahnlab.com/global/products/myv3_rts.html
Quick Heal Online Scan– http://www.quickheal.co.in/webscan.asp
Rising online virus scanner – http://online.rising.com.cn/order/KillVirus_EN_Rav.asp
IOLO Online virus scanner – http://www.iolo.com/threatcenter/virusscanstart.aspx
Kasperski Online Scanner – http://www.kaspersky.com/virusscanner
BitDefender Online Scanner – http://www.bitdefender.com/scan8/ie.html
WindowSecurity Online TrojanScan – http://www.windowsecurity.com/trojanscan/
Windows Live OneCare turbekontroll – http://onecare.live.com/site/et-ee/default.htm
Üldist infot kõigi viirusskannerite kohta
* Enamus eelloetletud skannereid töötavad Internet Exploreri baasil.
* Online skannerid nõuavad kasutamisel administraatori õigusi.
Lihtsaim tee avada rakendust administraatorina on järgmine: ava Start – Programs – leia programmide loetelust Internet Explorer, tee sellel paremklikk ja vali Run As… Avanenud aknas märgi punktikesega The following user, kirjuta turvakoodid (kui need on eelnevalt määratud) ning seejärel OK.
* Veebipõhised viiruseotsijad nõuavad kindlasti ActiveX’i ja mõned ka JavaScripti läbilubamist.
Kõigepealt kontrolli, et Internet Explorer sätted oleks vaikimisi tasandil. Selleks ava IE, vajuta Tools – Internet Options – Security – Internet – Default Level – Apply ja OK.
Online rakenduse avamisel ilmub aadressirea alla kollane hoiatusriba, millel klikkides vali Install ActiveX Control.
Täiendavat infot loe kindlasti ka siit – samas on juttu ka Mozilla Firefoxi toetavate skannerite tööks ettevalmistamisest JavaScript baasil.
* Kui arvutis kasutatakse reaalajas töötavaid teisi tõrjeprogramme, on soovitav need ajutiselt sulgeda, et ei tekiks võimalikke konflikte erinevate viirusskännerite vahel.
* Kui skänner ei hakka mingil põhjusel tööle, kontrolli üle rakenduse nõudmised arvutile.
Süsteeminõuded on kirjas rakenduste kodulehel kas Help, FAQ (Frequently Asked Questions) või System requirements viidete all. FAQ ja Help aitavad leida ka lahendusi kõige sagedamini ettetulnud probleemidele.
Näited: kui Online Scanner toetab ainult Windows XP, 2000 ja Vistat, siis ei pruugi ta töötada Windows 98-ga. Või vastupidi – kui kasutad Vistat, aga skänner seda veel ei toeta, siis jääb kontroll antud viiruseotsijaga ära. Samuti tuleb arvestada nõudmistega veebilehitsejale – mõni skänner võib töötada ainult Internet Explorer 6 baasil, aga mitte IE 5 või IE 7 versiooniga, veel vähem Mozilla Firefox’ga jne.
Brauseri versiooni saab vaadata, kui avada veebilehitseja, valida Help ja About Internet Explorer (või Mozilla Firefox jne).
Kontrolli kindlasti, et ActiveX oleks lubatud ning et ka teised arvutisolevad kaitseprogrammid ei blokeeriks seda.
* Ükski online skänneritest ei paku reaalajas kaitset, vaid on alternatiivseks lahenduseks pahavara leidmisel. Osad skännerid võimaldavad pahavara kustutada, teised mitte. Kui skänner pahavara ei eemalda, järgi leitud pahavara paiknemise teed (näiteks My computer/local disk c/windows/system32…jne ), pahalaseni jõudes püüa see käsitsi kustutada või kasuta teiste tõrjeprogrammide abi.
Kuna tavaliselt kuvatakse ka leitud viiruse nimi, siis samuti võib selle kustutamiseks kasutada spetsiaalseid viiruse eemaldamise tööriistu. Leia vastavalt nimele sobiv tööriist ja soovitavalt teosta viiruse kahjustamine Safe Mode’s (juhend siin).
Valik vabavaralisi tööriistu viiruste eemaldamiseks:
F-Secure EasyClean – http://www.f-secure.com/en_EMEA/security/security-center/easy-clean/index.html
McAfee Avert Stinger – http://vil.nai.com/vil/stinger/
Symantec Corp. Removal Tools –http://www.symantec.com/enterprise/security_response/removaltools.jsp
Kaswpersky Virus Removal Tools – http://www.kaspersky.com/removaltools
F-Secure Free Virus Removal Tools – http://www.f-secure.com/download-purchase/tools.shtml
BitDefender Free Removal tools – http://www.bitdefender.com/site/Download/browseFreeRemovalTool/
Microsoft Malicious Software Removal Tool – http://www.microsoft.com/downloads/details.aspx?FamilyId=AD724AE0-E72D-4F54-9AB3-75B8EB148356&displaylang=en
Avast! Virus Cleaner – http://www.avast.com/eng/avast-virus-cleaner.html
Norman Malware Cleaner – http://www.norman.com/Virus/Virus_removal_tools/en
Panda QuickRemover – http://www.pandasecurity.com/homeusers/downloads/repair-utilities/?
TrendMicro Damage Cleanup Engine – http://www.trendmicro.com/download/dcs.asp
AVG Vcleaner – http://free.grisoft.com/doc/29223/us/frt/0
ESET Free Spyware & Virus Removal – http://www.eset.com/download/free-virus-remover.php
Solo Virus Removal Tools – http://www.srnmicro.com/downloads/
Avira Removal Tool -Â http://www.free-av.com/en/tools/3/avira_antivir_removal_tool.html
Kõik online skannerid on loodud eesmärgiga teha oma tasulistele toodetele reklaami, mis aga ei tähenda, et nad ei suudaks pahavara avastada. Kuna otsimismootorid pärinevad tasulistest programmidest, siis antakse kõik endast olenev praktiliselt igat tüüpi pahavara leidmiseks. Mida parema mulje jätab online skanner, seda suurem võimalus on neil oma tasulisi programme müüa.
Valik on iga kasutaja enda teha!
Süsteemi taastamine pahavaraliste kahjustuste korral
Viimati toimetatud 19.august 2009.a.
Paljud arvutikasutajad eelistavad Windows XP ja Vista opisüsteemidega kaasasolevat süsteemitaastet (System Restore) hoida suletuna. Mõned neist on antud protsessi kinni keeranud just seepärast, et süvenemata oma arvuti võimsusesse, on nad kusagilt kuulnud, et süsteemitaaste on üks rist ja viletsus ning kindel enesetapp. Ent kõige suuremas hädas võib süsteemitaaste hoopiski ulatada toetava käe ja päästa arvuti kindlast hävingust.
Windows XP väljatulekust saadik on vaieldud, kas hoida opisüsteemiga kaasasolev süsteemitaaste (System Restore) sisselülitatuna või see välja lülitada. Kasutajad, kel on arvutis vähe kettaruumi ja/või vähem mälu, eelistavad süsteemitaaste sulgeda. Kuna Windows ei pea nüüd teatud aja tagant taastepunkte looma, ei kahane selle arvelt ka kettaruum. Samas on töö arvutiga kiire ja sujuv, kuna süsteemitaasteprotsess ei kasuta taustal resursse.
Ent süsteemi võimalike kahjustuste korral jääb vähe võimalusi selle parandamiseks. Heal juhul suudetakse eemaldada arvutit rünnanud viirus või trooja, ent kunagi ei saa kindel olla, et mõningad failid pole juba pöördumatult kahjustatud.
Loe edasi: Süsteemi taastamine pahavaraliste kahjustuste korral