Pühapäeva hommikul näotustasid väidetavalt Türgi päritolu häkkerid ÜRO kodulehekülje alajaotuse, millel olid peasekretär Ban Ki-moon’i sõnavõtud.
Huvitav, kas see on nüüd piisav ettekääne rahvusvaheliste küberrahujõudude loomiseks? 🙂
Tehnilise kokkuvõtte rünnaku olemusest teeb Giorgio Maone.
Ma ausalt öeldes ei uskunud, et aprilli lõpul alanud Eesti-vastased küberrünnakud on Venemaa-poolne otsene sõjaline aktsioon, mille taga Venemaa jõustruktuuride palgal olevad häkkerid. Kõik viitas sellele, et pigem on tegu grupi agitaatorite poolt ülesässitatud reakasutajate massiga, mis tegutses umbes samasugustel ajenditel kui rüüstajad Tallinna kesklinna poodides. Noh, niiöelda tüüpiline internetibrigaadide käekiri. Inetu küll, aga vähemalt Vene riik pole de jure asjasse segatud ning NATO põhikirja § 5-te ei ole tingimata vaja rakendada (kes seda ikka niiväga tahab, onju).
Ma muidugi ei tea, mis Vene peaprokuratuuril meeles mõlkus ning millele viidates nad oma Eesti kolleegid küberrünnakute uurimise asjus saadetud õigusabipalvega pikalt saatsid. Kui aga Eesti prokuröride versioon tõele vastab, seisame nüüd fakti ees, et Vene riik võtab Eesti küberruumi rünnanud isikud oma kaitse alla.
Ärge saage valesti aru, arvutikaitse.ee ei soovi päris kindlasti oma nina poliitikasse toppida, ehkki minul ja mu kaastöötajatel on loomulikult maailma asjadest ka oma isiklik arvamus. Meie eesmärgiks siin blogis on aidata kaasa sellele, et teie arvutid oleks pahalastest puhtad, et igasugused pätid ja kaabakad seal vabalt möllata ei saaks ning et teie andmed teie arvutis ja teie raha teie pangas oleksid kindlalt kaitstud.
Arvutikaitse.ee seisukoht on, et küberruumis sigatsejad tuleb tabada ja ülejäänutele hoiatuseks häbiposti ning võib-olla isegi trellide taha panna. See on muide ka Venemaa peaprokuratuuri ja Vene presidendi administratsiooni huvides – kasvõi selleks, et mõni nende endi arvuteist nende enda teadmata kas siis lasteporno andmebaasi või mõne NATO riigi ametlike kodulehekülgede masspingimisega vahele ei jääks…
Kreml ründab oma kriitikuid Venemaal samamoodi nagu hiljutiste rahutuste ajal Eestis – rünnakute alla on sattunud ka Vene opositsionääride veebiküljed, kirjutab Associated Press.
Ehkki ka nende rünnakute puhul otseseid tõendeid ei ole, arvab Kremli allikatele lähedalseisev analüütik Stanislav Belkovski, et rünnakuid juhib mõni president Putini pikaajaline kaastööline. Ametivõimud muidugi eitavad igasugust seost opositsiooniparteide ja sõltumatute meediakanalite serverite vastu sooritatud rünnakutega.
Internet on Venemaal üks väheseid meediakanaleid, mida võimud veel täielikult ei kontrolli.
Samal ajal, kui NATO alles mõtleb küberkaitsekeskuste rajamisest, valmistub Hiina Rahvaarmee juba aktiivselt kübersõjaks.
Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi Hiina kaitsevõimet käsitlev aastaaruanne märgib, et ehkki formaalset küberkaitsedoktriini Rahvaarmeel ei näi olevat, valmistutakse aktiivselt nii võrgupõhiseks kaitseks kui rünnakuks. Hiinlaste põhieesmärkideks on küll vaenlase taktikaliste lahingujuhtimisvõrkude ründamine ja enda omade kaitsmine, kuid loomulikult kirjutatakse viirusi ka laiemate võrkude tarbeks. Aruanne väidab, et tõsisemalt harjutavad Rahvaarmee üksused küberrünnakute läbiviimist ja tõrjumist juba alates 2005. aastast.
Infosõda kui selline pole hiina sõjateaduses kaugelti uus asi, selle nüansse lahkas tänapäevalgi kasutataval tasemel juba kaks ja pool tuhat aastat tagasi nende strateeg Sun Zi.