Ainult kahel protsendil arvutitest on kõik turvapaigad peal

Nagu näitab Secunia hiljutine uuring, on kõikide turvapaikadega varustatud ainult 1,91% arvutitest. Kõik ülejäänud on rohkem või vähem ebaturvalised.

Uuringu tulemused on saadud 20 000 arvuti põhjal, mis kasutasid Secunia netis olevat automaatkontrolli. Uuringus vaadeldi ainult neid kasutajaid, kes on selle programmi alla laadinud ja seda kasutanud novembri viimase nädala jooksul. Tulemused olid järgmised:

Ebaturvaliste programmide arv PC/kasutaja kohta:

0 ebaturvalist programmi:                  1.91%

1-5 ebaturvalist programmi:               30.27%

6-10 ebaturvalist programmi:             25.07%

11+ ebaturvalist programmi:              45.76%

„Ebaturvaline programm” on antud uuringu mõistes defineeritud kui programm, milles on avastatud turvavigu ning mille jaoks on välja lastud uuendus või parandus. Uuringu tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada, et Secunia kasutajad on üldiselt turvateadlikumad, samuti on kahtluse korral uuringu andmeid tõlgendatud paremuse poole. Sellest järeldub, et tegelikkuses võib olla (ja ilmselt ongi) asi palju hullem.

Arvestades eeltoodut ei tasugi imestada, et Netiuss ehitab botnetti, kasutades auku, millele on parandus olemas juba rohkem kui kuu aega. Arvutikaitse kordab siinkohal oma eelnevalt antud soovitusi:

  • Kontrolli, et arvutis oleks installeeritud töökorras turvatarkvara (tulemüür ning viiruse- ja nuhkvaratõrje).
    • Kontrolli, et see turvatarkvara oleks pidevalt uuendatud, kuna uued viirused ilmuvad iga päev.
    • Kontrolli, et igapäevaselt kasutatav tarkvara oleks uuendatud.

    Internet on ohtlikum kui joobes juhtimine.

    Nagu McAfee uuring näitab, peab kaks kolmandikku ameerika emadest internetti ohtlikumaks kui joobes juhtimist (62%) või narkootikumide proovimist (65%). Siinjuures on tähelepanuväärne asjaolu, et 58% emadest arvab, et valitsus ei tee piisavalt netiturvalisuse hüvanguks.

    Samas on muidugi märkimisväärne, et 63% teismelistest teavad, kuidas oma tegevust varjata ning 32% ka varjavad seda. Tõenäoliselt on ka põhjust, kuna 52% tunnistavad, et on andnud isiklikku informatsiooni inimestele, keda nad tunnevad ainult internetis.

    Eestis on sarnaseid diskussioone peetud rate.ee kontekstis. On inimesi, kes arvavad, et rate on paha ja tuleks ära keelata, samas teiste arvates ei muuda selline ühe lehekülje keelamine midagi, kuna koheselt tekib kümme samalaadset asemele. Ka Arvutikaitse on käsitlenud nii laste käitumise juhendamist, sotsiaalse tarkvara erinevaid riske kui sotsiaalsete võrgustike privaatsuse aspekte.

    Arvutikaitse on endiselt seisukohal, nagu ka McAfee, et kõige olulisem on kasutajate harimine. Ilma teadmisteta või küllaldase hoolikuseta on internetis väga kerge sattuda pettuse ja ka kuriteo ohvriks.

    Kordan siinkohal üle mõned olulisemad soovitused:

    Alusta varakult

    Niipea, kui laps muutub aktiivsemaks interneti kasutajaks, tuleb hakata teda harima internetiga kaasnevate ohtude osas.

    Jälgi oma laste internetikasutust

    Vanemad arvavad, et nad teavad, millega nende laps internetis tegeleb. Sageli nad paraku eksivad, kuna lapsed on sageli arvuti kasutamise osas oluliselt targemad kui nende vanemad (32% lastest varjavad oma tegevust).

    Arenda lapsega avatud dialoogi ning sea reeglid

    Me peame loomulikuks, et õpetame lapsi vastutustundlikult ja turvaliselt päriselus käituma. Samamoodi tuleb lapsi õpetada käituma ka virtuaalses maailmas.

    Kontrolli regulaarselt oma lastega seotud sotsiaalse võrgustiku lehekülgi

    Õpeta neid käituma seal ettevaatlikult, eriti mis puudutab fotode või isikliku informatsiooni avaldamist sõpradele. Ei tasu unustada, et sotsiaalse võrgustiku lehed on avatud ka võrgukiskjatele.

    Kindlusta oma arvuti turvalisus

    Kontrolli, et arvutis oleks installeeritud töökorras turvatarkvara (tulemüür ning viiruse- ja nuhkvaratõrje). Kontrolli, et see turvatarkvara oleks pidevalt uuendatud, kuna uued viirused ilmuvad iga päev. Vajadusel kasuta tarkvaras olevaid lapselukke.

    Fakte küberkuritegevusest

    ●      Umbes iga neljas arvutikasutaja satub küberkuritegevuse ohvriks

    ●      Internetiühendusega arvutit rünnatakse iga 39 sekundi tagant

    ●      Küberkuritegevus on aastatel 2006-2007 kasvanud 264%, hinnanguliselt kasvab ta aastatel 2007-2008 veel 300%

    ●      80% küberrünnakutest on tehtud rahalise kasu saamise eesmärgil

    Allikas: McAfee

    Ühe koduarvuti suurpuhastus

    “Tahad näha tüüpilist tavakasutaja arvutit?” küsis töökaaslane, poetades mulle lauanurgale ühe mitte just väga kulunud välimusega sülearvuti. Legendi järgi oli see tavalise perekonna tarbeese – isa loeb kirju ja ajalehti, ema sorteerib pilte ja töödokumente, teismeline poeg mängib rallimänge ja tõmbab p2p-ga netist kõike, mida hing ihaldab. Pärast seda, kui osa programme töötamast lakkas ning viirustõrje kisa tõstis ja mitte vait ei jäänud, see õnnetu pill töökaaslase kätte jõudiski.

    Niisuguse eelinfoga patsienti ma töökoha kohtvõrku ühendada muidugi ei tahtnud. Sestap tõmbasin netist Spybot Search & Destroy, AdAware’i ja ClamWin’i (see on suvaline valik, kellele meeldib mõni muu kooslus, võib vabalt oma lemmikuid kasutada) koos värskete täiendusfailidega ning panin nad CD-le. Senikaua kuni CD küpses, lülitasin läpaka sisse ja jäin ootama, mis juhtub.

    Esimene paha märk oli see, et Vista tõmbas end rõõmsalt käima, laskmata mul valida kasutajat ega küsimata ühtki parooli. Nii oligi – vaikekasutaja töötas administraatori õigustes…

    Järgmine halb signaal tuli ekraani alt paremast nurgast – Windowsi turvakeskus vilgutas ikooni ja teatas, et arvuti turvaseadetes on tõsiseid puudujääke. Teada saamaks, milliseid nimelt, polnud vaja turvakeskust isegi lahti võtta – kõrvalolev Windows Defenderi ikoon näitas, et viirustõrje on välja lülitatud. Arvake ära, kas sisselülitamine läks korda? 🙂

    Plaadilt läks kõigepealt arvutisse Spybot, mis töölehakkamiseks vajab ka värskendusfailide installeerimist (võrguühendust ma ju ei lubanud). Kuna ma lihtsalt tahtsin teada, kes seal arvutis elavad, siis jätsin mõned vajalikud sammud vahele (taastuspunkti kinnikeeramine, arvuti taaskäivitamine safe mode’is) ning lasin Spybotil käivituda. Ei läinud minutitki, kui ekraanile hakkasid ilmuma hoiatused, et mingi protsess üritab muuta registri seadeid. Ei, see ei olnud Spybot 🙂

    Üsna ootuspäraselt ei leidnud ClamWin arvutist ühtki viirust, ja ega klassikalisi viirusi seal ei olnudki. See-eest leidsid AdAware ja Spybot kahepeale kokku 540 ühikut rohkem või vähem ohtlikku kraami. Tõsi, lõviosa sellest hulgast moodustasid salvestatud seadete loendid, andmekaevandusküpsised ja muu taoline suhteliselt ohutu, kuid kasutaja privaatsusele mõnevõrra ohtlik info. Kuid oli ka paarkümmend ühikut reklaamvara, kolm-neli troojalast ning vana hea Antivirus 2008. Installeeritud programmide loendist leidsin veel mõned reklaamvara levitavad tööriistaribad, ühe libanuhkvaratõrje ning LimeWire. Rootkitte ei kontrollinud – niigi oli näha, et nii alglaadimissektoris kui partitsioonide vahel on piisavalt ruumi, et varjata mida iganes.

    Sellisel määral saastunud arvuti puhastamiseks on kõige kiirem ja kindlam tee puhas install (tõrjet tuleb teha mitu korda, nii safe mode’s kui ilma, ja tulemuses ei saa alati päris kindel olla). Selleks tuleks toimida järgmiselt:

    1. Otsige kokku kõik arvutiga kaasas olnud installiplaadid, draiverid ja litsentsinumbrid. Ärge alustage enne, kui olete kõik puuduoleva küla pealt tagasi tassinud!

    2. Tehke oma andmetest varukoopia. Kõige lihtsam on kogu Windowsi kasutajaprofiil täiega välisele kõvakettale kopeerida, samasse võiks talletada ka võrgust allatiritud draiverite täiendused. Kettaruumi kokkuhoiuks võiks enne kopeerimist kustutada kasutajaprofiiliga seotud ajutised failid – külastatud leheküljed, kustutatud kirjad, muude programmide tööfailide varusalvestised jne. Kõvaketas tuleks pärast muidugi viirus- ja nuhkvaratõrjujatega üle kontrollida.

    3. Kontrollige veelkord üle, kas installikad on olemas, kõik oluline kopeeritud ja varukoopia töökorras – mul endalgi on kaks varukoopiaga DVD-d hiljem vigaseks osutunud 🙁

    4. Kui teie peres pole mänguhimulisi teismelisi või teie hobi/kutsetöö/olemasolev riistvara ei nõua Windowsi-spetsiifilist tarkvara, kaaluge parem Ubuntut või tolle eestindust, Estobuntut – minu arust on see mugavam ja võimalusterohkem kui MacOSX, samuti pole kurikaelad sellele veel märkimisväärsel hulgal pahavara kirjutanud.

    5. Käivitage installer. Ärge laske sellel vana installi lihtsalt üle kirjutada või uut vabale kettaruumile panna. Selle asemel laske olemasolevad partitsioonid kustutada, tehke uus või uued ning formaatige need üle. Edasi las toimetab installer vanaviisi.

    6. Ehkki kõigil vähegi uuematel opsüsteemidel on tulemüür vaikimisi sisse lülitatud, tasub vastinstalleeritud süsteemil selle olek siiski üle kontrollida.

    7. Kui olete kindel, et soovimatud külalised teile kohe sisse ei saa ning hädapärased draiverid on paigaldatud, ühenduge netti ja tirige alla operatsioonisüsteemi ja draiverite täiendused. Enamasti on see rohkem või vähem automaatne protsess.

    8. Enne oma andmete tagasikopeerimist looge uus, piiratud õigustega kasutaja, ning kopeerige oma andmed hoopis sinna. Windows XP kasutajaprofiili ületoomise juhendi leiab siit, Vista oma siit.

    9. Ärge kasutage Windowsi ilma viirustõrjeta. Maitseasi, kas ostate selle poest (üldse mitte paha mõte) või proovite mõnda siin parempoolses veerus viidatutest.

    10. Veebis surfamiseks on hea mõte paigaldada Firefox, soovitavalt koos lisadega AdBlock ja NoScript.

    11. Enne netist leitud uue laheda programmi, koodekipaki või emotikonikogu installeerimist lööge selle nimi prooviks Google’i otsingusse – kui on tegemist pahavaraga, tuleb see tavaliselt juba esimestest kirjetest välja.

    AssaPauk

    Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus käivitas euroraha toel teavituskampaania, mille käigus jagatakse soovitusi, kuidas internetis turvaliselt käituda. Kampaanialehel www.assapauk.ee näidatakse hoiatavaid videoklippe, millised koledad asjad võivad juhtuda kodanikega, kes klikivad kõiki ettejuhtuvaid linke, kasutavad liiga lihtsaid paroole või jagavad netis oma isiklikke andmeid. Mõistagi ei puudu ka arusaadavad ja kergesti järgitavad juhendid, kuidas kirjeldatud ohtusid vältida.

    Kampaanialehte toetab ka tänavareklaam ning arvutiajakirjanike seas juba kenakest elevust tekitanud viirusturunduskampaania. Turvalise veebikäitumise sõnumit saab levitada ka veebibänneritega, kuid miks mitte näiteks ka selliste särkidega, nagu kujutatud juuresoleval pildil 🙂

    Sülearvuti turvasüsteem…

    …ehk kuidas muuta varga elu keerulisemaks

    Sülearvutite laialdasest levikust tingituna on neist saanud varaste lemmikobjekt. Igal aastal varastatakse üle miljoni sülearvuti, tagasi õnnestub neist saada alla kolme protsendi. Samas suureneb igal aastal sülearvutitesse salvestatud salastatud ja isiklike andmete hulk. Seetõttu on äärmiselt oluline läbi mõelda, kuidas vältida vargust ning kuidas tagada varguse korral andmete turvalisus.

    Järgnevad seitse punkti ei garanteeri ei teie arvuti ega sellesse salvestatud andmete turvalisust sajaprotsendiliselt, kuid nende järgimine vähendab oluliselt varguse ning andmelekke tõenäosust. Lisaks sellele suureneb ka võimalus varastatud arvutit veel kunagi näha.

    1. Mitte ükski koht ei ole turvaline. Samahästi võiks suure rahapatakas kusagile lauapeale vedelema jätta. Ära jäta kunagi sülearvutit üksi! Isegi kui sa lähed ‘vaid hetkeks’ eemale. Rahvarohketes kohtades ole eriti tähelepanelik. Tualetti minnes on kõige turvalisem jätta arvuti mõne (usaldusväärse) sõbra kätte.
    2. Kasuta lukku! Enamikule sülearvutitest saab külge panna trossiga luku. Lukku soetades ei tohiks valida kõige odavamaid, sest need saab sageli isegi tavaliste kääridega katki lõigata.
    3. Paigalda arvutisse tarkvaraline alarm. Need töötavad samamoodi kui autoalarmid: kui keegi hakkab sinu sülearvutit näppima (eemaldab voolujuhtme, liigutab hiirt, jne) käivitub alarm ning kõigi ruumisviibijate silmad on sinu arvutil ja potensiaalsel vargal. Laptop Alarm v2.0beta on esialgu tasuta allalaetav ja kasutatav, kuid lähiajal peaks välja tulema tasuline versioon. Programm ei vaja eraldi installeerimist, allalaetud fail tuleb lihtsalt käivitada. Esmasel käivitamisel tuleb programmi kasutustingimustega nõustuda (Accept). Edasi teavitatakse kasutajat, et kõrvaklappe ja alarmi ei tohiks samaaegselt kasutada, kuna see võib kõrvu kahjustada.

      Seejärel avanevas peaaknas saab valida, mille peale alarm käivitub:

      • toitejuhtme eemaldamine (või elektrikatkestus!)
      • arvuti väljalülitamine (või välja logimine)
      • USB hiire eemadamine
      • hiireliigutus

      Valikute (options) alt tuleks kindlasti määrata alarmile parool. Sealt saab määrata ka, kui suur hiireliigutus alarmi käivitab.
      Seejärel vajutus nupul ‘Lock Computer’ ja arvuti ongi alarmi all.

      Alarmi tühistamiseks tuleb sisestada eelnevalt määratud parool ning vajutada enterit.

      Maci kasutajatele on valida kahe programmi vahel, iAlertU ja Lockdown, mis tunnevad ära ka arvuti enda liigutamise (kui arvuti riistvara seda toetab).

    4. Veebikaamera tõhusaks turvakaameraks.
      Yawcam (samuti tasuta) võimaldab tavalise veebikaamera muuta liikumist tuvastavaks turvakaameraks, mis salvestab teatud ajavahemiku tagant pildi ning võimaldab selle ka mõnda serverisse üles laadida. Programmi kasutajaliides on küll veidi kohmakas, kuid võimalusi see-eest väga palju.

      Maci kasutajatele on analoogiline programm Gawker.

    5. Kui aga juhtub, et sülearvuti satub ikkagi varaste ohvriks, siis mitmete programmide abil on võimalik arvutit “jälitada” ning seega suurendata arvuti tagasisaamise võimalust. LaptopLock võimaldab lisaks varastatud arvuti “asukoha” (ip-aadressi) määramisele veel varastatud arvutis:
      • faile turvaliselt kustutada
      • faile krüpteerida
      • kasutajale sõnumit näidata
      • mingit muud programmi käivitada või muud korda saata


      LaptopLock’i kasutamiseks tuleb kõigepealt kodulehel ennast kasutajaks registreerida, misjärel on võimalik programm alla laadida. Installeerimise ajal tuleb määrata, kuidas programm arvuti varguse korral peaks käituma. Sülearvuti varguse korral tuleb varem tehtud kontosse sisse logida ja ära märkida, et arvuti on varastatud. Kui nüüd programm internetti pääseb, saab see teada, et arvuti on varastatud ning viib läbi installeerimise ajal määratud toimingud.

      Adeona on samuti programm varastatud arvuti asukoha kindlaks määramiseks. Tegemist on avatud lähtekoodiga programmiga, mis jookseb nii Windowsi, Maci kui ka Linuxi arvutites.

    6. Andmete turvalisuse seisukohalt on kõige olulisem kasutada korralikku krüpteerimistarkvara. Vabavaraline ja samuti avatud lähtekoodiga TrueCrypt võimaldab tekitada virtuaalse krüpteeritud ketta. Sellisele kettale salvestatud faile on ilma paroolita võimatu avada. Tegelikult pole võimalik isegi näha, kas või millised failid krüpteeritud on. Peale parooli sisestamist ja “külgepookimist” ilmub uus, näiliselt täiesti tavaline ketas. Tavaliselt käivad sellel kettal ka kõik failioperatsioonid (kopeerimine, loomine jne).
    7. Selle korra viimane soovitus: ärge kunagi hoidke paroole, ei paberil ega digitaalsel (krüpteerimata) kujul, sülearvuti läheduses. See oleks sama rumal kui kirjutada pangakaardi PIN-kood kaardi tagaküljele.

    Välismaised lingid samadel teemadel:
    How to Set Up a Laptop Security System
    Computer Theft & Recovery Statistics
    Lost and Stolen laptop numbers
    Laptop Security Guidelines

    Kui turvalised on turvaküsimused?

    Kui kerge on murda sisse sinu Gmaili kasutajakontosse? Või Yahoo! ja Windows Live omasse? Kui sa vastad konto registreerimisel esitatavatesse parooli meeldetuletuseks mõeldud turvaküsimustele tõeselt, siis on sinu kontot päris kerge muukida.

    Vaadake Yahoo! turvaküsimusi:

    Kas neile küsimustele ikka tasub oma parooli hoidmist usaldada? Mina nii ei ütleks.
    Kõik, kes teavad minu aadressi, saavad kergelt välja uurida minu kooli. Kõik mu tuttavad ja lähedased teavad mu koera nime ja isa nime. Samuti teavad kõik, et mu lemmikmeeskond on Real Madrid. Mis saladusi ma nende taha peita saan?
    Selline küsimustik seab päris suuresti ohtu mu kasutajakonto, sest see lubab kõikidel, kes mind natukenegi tunnevad, minu kasutajakontot kaaperdada.

    Windows Live sarnaneb Yahoo!’le

    Gmail on aga erinev

    Gmail on neist ainus, mis lubab küsimust endal koostada. See on aga väga hea, sest nii teate ainult teie nii oma küsimust kui ka selle vastust.

    Kui te siiski ei kasuta Gmaili, valige küsimuseks näiteks oma esimene kool (first school) ning vastuseks pange hoopis telefoninumber, näiteks vanaema oma. Hiljem tuleks seda asendust siis muidugi ka meeles pidada…

    Refereeritud artiklist “The Security Question Vulnerability