Rubriik: Küsimused ja vastused

Kertu küsib: “Hakkasin äsja kasutama ClamWini, mida kiideti kõvasti. Küsimus oleks, kas see programm ise kustutab faili ära, või peab selle manuaalselt eemaldama?”

ClamWin tasuta antiviiruse saab tõesti seadistada niimoodi, et viirusega nakatunud failid kustutatakse nende leidmisel automaatselt ära.
Esmalt tuleb avada ClamWin ja liikuda Tools-Preferences:

Põhimenüü all avaneb järgnev pilt

Punase ristkülikuga on tähistatud ala, kus saab valida, mida viiruse leidmise puhul teha.
Report only – Teavita ainult
Remove – Eemalda (kasuta ettevaatlikult)
Move to Quarantine folder – Liiguta karantiini.
Unload Infected Programs from Computer Memory lubab ClamWinil arvuti mälus olevaid viirusi tõhusamalt eemaldada.

Isiklikult eelistan karantiini liigutamise variandi, kuna siis on valehäire puhul võimalik faili taastada. Selleks tuleb ta aga karantiinikaustast üles leida ja vanasse kohta tagasi pannna, mis näiteks süsteemifailide puhul ei ole algajale kahjuks alati jõukohane ülesanne. Nii et kui te pole päris kindel, kas te ikka teate iga faili täpset paiknemist süsteemis, valige pigem funktsioon Report Only – siis saate pahalast enne lõplikku kustutamist ka mõne teise skänneriga lähemalt uurida, ilma et see valehäire puhul süsteemi kahjustaks.

Veljo Haamer WiFi.ee-st küsib: “Teenusepakkuja paigaldab avalikesse kohtadesse WiFi kodukarpe, milles “AP Isolation” puudub -> kliendid pääsevad üksteisele ligi. Kas peate seda normaalseks?”

Iseenesest  on tore, kui traadita võrgu ruuter suudab erinevad kasutajad üksteisest isoleerida, nii et need samas kohtvõrgus üksteisele ligi ei pääse. Samas tuleks silmas pidada, et ükski mõistlik arvutikasutaja ei lülita avalikku võrku arvutit, millel tulemüür välja lülitatud, pordid lahti ja ressursid välja jagatud. Ning kui on kaks võimalust, kas ilma sellise lisafunktsioonita AP või üldse mitte mingit AP-d, ei tohiks valik olla väga keeruline 🙂

Nii et jah, erinevate kasutajate isoleerimine samas kohtvõrgus on kasulik lisaturvaelement, kuid igal avaliku võrgu kasutajal tuleb oma arvuti kaitsmise eest siiski eelkõige ise hoolitseda.

Andres küsib: “Milline on kõige tõhusam laste arvutikasutuse kontrolli viis/viisid? Vaadata brauseri logisid?”

Arvan, et kõige parem on lapsega rahulikult rääkida ja tema tegevuse vastu heatahtlikku huvi tunda.

Kui teie järeltulija tingimata tahab oma toiminguid varjata, õpib ta külastatud lehekülgede ajaloo kustutamise kiiresti ära. Jah, on olemas spetsiaaltarkvara (leiab internetist märksõna ‘Parental Control’ järgi), mis salvestab kogu arvutis toimuva, kuid mida te ise tunneksite, kui keegi teie enda suhtes niimoodi käitub? Ärge unustage, et kunagi valivad nemad teile vanadekodu 😉

Kui laps ise ei räägi, mida ta internetis teeb või kus ta käib, võib selle teadasaamine problemaatiliseks osutuda. Seda enam, et kui ta avastab, et tema järel nuhitakse, on usaldus kadunud ning edaspidi ei saa te enam midagi teada.

Pidage meeles:

1) kontrollida saate te ainult oma, mitte lapse sõprade või avalikke arvuteid;

2) kui te oma võsukesele millegi “keelatu” vaatamise eest peapesu teete, tekib tal loomulik küsimus, mil viisil te seda teada saite.

Nii et veelkord: rääkige oma lapsega. Nõuandeid ja näiteid leiate ka leheküljelt http://laste.arvutikaitse.ee