Nutitelefonid – pahavara järgmine sihtmärk

Samal ajal kui maailm võitleb internetis leviva spämmi ning pahavaraga, ütlevad turvaeksperdid, et suurimat turvaohtu tulevikus ei pruugi endast kujutada sugugi mitte arvutid, vaid nutitelefonid.

Internetitoega telefonid on saamas väga suureks trendiks. Mobiiltelefonidega saab hallata üha rohkem
ja rohkem infot ja see võib telefonid seada küberkurjamite uueks sihtmärgiks.

Kaasaegsetel mobiiltelefonid ja pihuarvutitel on oma operatsioonisüsteem, järjest võimsamad protsessorid ja järjest rohkem mälu – paljud laiatarbetelefonid on nende näitajate poolest juba tunduvalt võimsamad kui kümne aasta tagused arvutid! Samuti on nüüdisaegsed nutitelefonid võimelised alla laadima ja installeerima kolmandate osapoolte rakendusi – õigupoolest on imelik, miks senimaani veel nii vähe mobiilset pahavara liikvel on.

Väga paljud inimesed on harjunud sisestama pangakoode, krediitkaardi numbreid jms oma telefoni, mis peaks olema eelkõige rääkimisvahend, ütleb IBM Internetiturvalisuse ekspert Tom Cross.

Kurjategijad võivad inimeste harjumusi ära kasutada “häälõngitsemise” (voice phishing) ja identiteedivarguste toimepanekuks. Oma rolli mängib ka asjaolu, et erinevalt arvutitest on telefonide turvalisusele seni veel väga vähe tähelepanu pööratud ning seega on taskuseadmed pättidele lihtne ja perspektiivikas sihtmärk.

Mõistagi ei tasu telefoniomanikel kohe paanikasse sattuda. Turvaeksperdid lihtsalt nendivad, et üha suurenev mobiilvõrgustik võib põhjustada samasuguse kaose, mis valitseb praegu internetis.
Seega on praegu tõesti viimane aeg, et mõelda selle valdkonna turvalisusele.

Allikas

Mobiiliussi kurb saatus – valel ajal vales kohas

Mobiiltelefonides ei näe just igapäev mõnda ussi ringi luusimas. See aga ei tähenda, et neid poleks olemas.
F-Secure’i tehnilise toe juht Erkki Mustonen külastas eelmisel kuul kliente ning pidas umbes paarikümnele neist loengut mobiilsetest viirustest. Loengu käigus hakkasid mõned ruumisolevatest telefonidest äkki üheaegselt vibreerima. Lähemal uurimisel selgus, et nendele telefonidele üritas end paigaldada uss, mis pärines kusagilt lähedusest, aga mitte samast ruumist. Tegemist oli Commwarrior.B ussiga, mis üritas levida üle bluetooth’i. Kolm aastat vana, aga ikka veel elus uss 🙂
Klientide telefonides jooksis opsüsteemina Symbian S60 versioon 3, millele nimetatud uss installeeruda ei suuda. Lisaks oli telefonides ka F-Secure’i mobiilne viirustõrje (palju õnne, F-Secure’i turundusosakond! :))
Pilt Erkki Nokia E61i’st:

Iseasi, kas ussi vältimiseks tingimata kalli viirustõrje peab soetama, vahel piisab ka sinihambaühenduse või vähemalt selle leitavuse ärakeelamisest, kui seda parasjagu vaja pole.