Pahalased – Arvutikaitse

Hea põhjus Windowsi turvapaikamiseks just täna

Arvutikaitse on ikka soovitanud paigaldada saadaolevad turvapaigad nii ruttu kui võimalik. Kuid sel nädalal on selleks lisapõhjus – nimelt avastati kõikidest Windowsi versioonidest turvaauk, mis võimaldab pahatahtlikul tarkvaral maskeerida end usaldusväärsest allikast pärinevaks.

Nimelt kontrollib Windows enne mistahes tarkvara installeerimist selle sertifikaati ning kui usaldusahel näitab, et tarkvara on tõesti see, mida ta väidab end olevat, siis see ka paigaldatakse. Mittekehtiva sertifikaadi või mitteusaldusväärse sertifikaadiväljastaja põhjal teavad aga nii Windows kui viirustõrje otsustada, et paigaldatav tarkvara on potentsiaalselt ohtlik ja selle käivitamisest tuleks loobuda. Turvaauk aga võimaldab neid kontrollimehhanisme kas ignoreerida või võltsida, nii et pahaaimamatu kasutaja võib talle vajaliku tarkvara asemel alla laadida programmi, mis halvemal juhul laseb kõrvalistel isikutel tema arvuti oma kontrolli alla võtta.

Teadaolevalt ei ole nimetatud turvaauku veel ära kasutatud, kuid ilmselgelt on see päevade, kui mitte tundide küsimus, millal see ära tehakse. Seega tasub arvuti- ja serveriomanikel paikamistöö võimalikult ruttu ära teha.

Muide, Windows 7 kasutajate jaoks on tänane turvavärskendus viimane, mille nad Microsofti käest saavad – tänasega on selle operatsioonisüsteemi tugi ja seega ka eluiga ametlikult lõppenud.

Mida teha nakatunud Androidiga?

Bill Hess väljaandest pixelprivacy.com soovitab Arvutikaitse lugejaile oma ülevaadet Androidi platvormil levivast pahavarast.

Androidi pahavara satub telefoni või tahvlisse enamasti mõneks äpiks maskeerununa. Nakatumise tundemärgid on tavaliselt järgmised:

Aku hakkab tavalisest kiiremini tühjaks saama.
Andmeside, kõnede ja sõnumite maht suureneb hüppeliselt, samuti telefoniarve.
Tavalisest rohkem katkenud kõnesid muidu hea leviga piirkonnas.
Muidu heade riistvaranäitajatega telefon muutub tavapärasest aeglsemaks.

Võimalik muidugi, et selliselt käituv telefon siiski ei ole nakatunud, kuid igaks juhuks tasuks see nende sümptomite olemasolul siiski pahavaratõrjujaga üle kontrollida. Bill soovitab mitmeid tõrjujaid, millest Arvutikaitse omakorda soovitab Malwarebytes’i oma. Tavaliselt saab pahavaratõrjuja pahalase eemaldamisega ise hakkama, kuid teinekord tuleb kahjulik äpp eemaldada ka käsitsi ning seadme haldaja õigustes.

Uuesti nakatumise vältimiseks soovitab Bill mitte paigaldada rakendusi mujalt kui ameltikust rakendustepoest, vältida tundud rakenduste kloone, jälgida õigusi, mida iga uus rakendus küsib (ja hoiduda nende paigaldamisest, mis küsivad õigusi liiga palju) ning paigaldada kõik saadaolevad Androidi uuendused.

TeslaCrypt avaldas lahtikrüptimisvõtme

Peamiselt netimängureid, aga ka teisi kasutajaid sihtinud lunavara TeslaCrypt arendajad teatasid, et lõpetavad tegevuse ning ühtlasi avalikustasid ka krüpteeritud failide lahtikrüpteerimisvõtme.

Krüpteeritud failid kandsid tavaliselt laiendit .xxx, .ttt, .micro, .mp3 (või jäid algse laiendiga) ning nende lahtikrüptimisvõtme eest küsiti reeglina 500 dollari väärtuses bitcoine.

Pahavaratõrjefirma ESET teatel on nad loonud ka programmi pantvangistatud failide lahtikrüpteerimiseks, mille saab tasuta alla laadida nende kodulehelt.

Ehkki uudis on kahtlemata tore, ei tähenda see kahjuks faile ja mälukandjaid krüpteeriva pahavara kadumist – jätkuvalt on liikvel CryptoLockeri uuemad variatsioonid, peamiselt OS X-i ründav KeRanger, mõnda aega tagasi maha võetud Petya’st välja kasvanud Misha ja palju teisi.

Seega tasub jätkuvalt pöörata tähelepanu varukoopiate tegemisele ja elementaarse küberhügieenile nagu pahavaratõrjuja kasutamine, administraatoriõigustest loobumine igapäevastes toimingutes, turvaparanduste paigaldamisele ja elementaarsele ettevaatusele tundmatute manuste avamisel või programmide käivitamisel.

Kuidas krüptopahalane levib

Eks spämmi saab meist igaüks, ja mitte vähe. Pahatihti võetakse spämmikirjad ka lahti ja, veel hullem, klikitakse selles olevaid linke või võetakse lahti kirjaga kaasas olevad manused.

Näiteks võidakse teile saata selline kiri:

Pärast kirja sees oleva lingi klõpsimist laetakse alla ja käivitatakse krüptoviirus, mis pärast käivitamist krüpteerib nii kasutaja kõvaketta kui ka arvuti külge ühendatud väliste kõvaketaste, sealhulgas mälupulkade ja võrguketaste sisu. Krüptoviirus võib olla ka kirjaga kohe kaasas, seda kas .cab või .zip faili kujul. Ise need küll käima ei lähe, jällegi on vaja usinat kasutajat, kes need käima tõmbab, uskudes manuse olevat kas pildi- või mõnede muude huvitavate failide kogu.

Miks viirustõrje krüptoviirust ära ei tunne ja kasutajat õigeaegselt ei kaitse?

Näib, et tegemist on nn polümorfse viirusega. Ehk iga “ohver” saab personaalselt tema jaoks tehtud viiruse koopia, mis küll töötab samamoodi, kuid mille bitijada ei lange kokku teiste sama pahavara koopiatega. Seega pole tema tundemärke ka viirustõrje poolt allalaetavates pahavara andmebaasides ning viirustõrje ei tunne pahalast lihtsalt ära. Need viirustõrjed, mis tuvastavad pahavara käitumispõhiselt, ei pruugi samuti krüptopahalast alati ära tunda, kuna selle käitumine sarnaneb paljude laiatarbetarkvarade omaga.

Mida krüptoviiruse tõrjumiseks ette võtta?

Kindlasti tuleks üle vaadata oma meilitarkvara seaded ning keelata sellel tundmatute manuste allalaadimine. Samuti ei teeks paha lasta sellel kuvada hoiatusi iga kord, kui kirjas olevaid linke klikite – eks me kõik ole hajameelsed ning ega alati ei mõtle ka, enne kui hiireklõpsu teeme.

Parim vahend krüptoviiruse ja ka muude hädade profülaktikaks on aga kindlasti omaenda terve mõistus, natuke elutervet umbusku ja töötav varukoopia.

Android nutitelefoni pahavara ja kaitse

Esimene android süsteemile SMS trooja Android/FakePlayer avastati augustis 2010. aastal. Tegemist oli pahavaraga, mille kasutaja ise paigaldas teadmatusest nutitelefoni, mis seejärel hakkas saatma sõnumeid tasulistele telefoninumbritele. Juba siis ennustati turvaspetsialistide poolt pahavara leviku mõningat tõusu android nutisedmetes, kuid kui lugeda turvafirma ESET 2012. aasta lõpus avaldatud rapordit viiruste leviku kohta, siis tõdetakse, et sellist mobiilse pahavara kiiret kasvu nii lühikese aja jooksul peetakse uskumatuks ja isegi harukordseks nähtuseks.

Kuigi arvutiviirused pole kuhugi kadunud, siis ESET Eesti juhi Allan Kinsigo sõnul võib kindlalt väita, et juba eelmise aasta pahavara leviku ühisnimetusena võib öelda, et ” Malware Goes Mobile”. Ehk siis küberkurjategijad jälgisid hoolsalt trende ja rahalise kasusaamise eesmärgil hakkasid genereerima rohkem pahavara just mobiilsetele seadmetele, mis käesoleval 2013. aastal on omakorda hüppeliselt kasvanud. Loe edasi: Android nutitelefoni pahavara ja kaitse

Apple Mac arvutid on viirustele avatud

Aastaid on Apple omanikud arvanud, et Mac arvutid ei nakatu viirustesse, kuigi see pole tõsi. Kui varasematel aastatel kasutati Mac arvutite nakatamiseks pahavarasse kavalaid nippe, näiteks meelitati kasutajat arvutisse laadima mingit põnevat programmi, mis sisaldas viirust, siis käesoleval aastal on hakatud ära kasutatama operatsioonisüsteemi turvaauke nagu ka Windows puhul. Sellistel puhkudel ei pruugi Apple Mac omanik arugi saada, kui arvuti on juba nakatunud pahavarasse.

Suuresti on selles süüdi kasutaja ise, kes petlikult arvab, et Apple Mac puhul ei pea kasutama viirusetõrjeid või teisi turvameetmeid, kuid oma süü on selles ka Apple Mac OS X arendajatel. Aastaid on Apple arendajad ise uhkusega kinnitanud, et nende opisüsteem on väga turvaline ja seeläbi on nad võimalikele ohtudele liialt vähe tähelepanu pööranud. Kuid paraku selline liigne enesekindlus võib juba praegu valusalt kätte maksta ja võib muuta Mac arvutid pahavara rünnakutele isegi kergemini haavatavateks kui teistele platvormidele.

Näiteks kui juba kaks kuud tagasi avastati Flash trooja (Flashback trojan), mis nakatas märkamatult Java kaudu Mac arvuteid, siis turvapaik sai sellele valmis alles nüüd, 3.aprillil. Kuid selle aja jooksul on Flashback trooja nakatanud üle maalima kokku juba 600 000 Mac arvuti, kusjuures paar päeva tagasi leiti Venemaa turvafirma analüütiku Ivan Sorokini poolt uus variant Flashback troojast. 56,6 protsenti nakatunud Mac arvutitest asuvad USA-s, 19,8 protsenti Kanadas ja 12,8 protsenti Ühendkuningriigis ja arvutite nakatumine jätkub suure hooga. Väidetavalt Eestis Apple Mac arvutid pole veel troojasse nakatunud, kuid sellegipoolest pidas Riigi infosüsteemi Amet (RIA) vajalikuks hoiatada kaasmaalasi Macidele suunatud Flashbacki-nimelisest viirusest.

Turvaspetsialistid prognoosivad, et juba väga varsti tuleb valmis olla, kui Apple MAC OS nakatumisi viiakse läbi kas Adobe Flash Playerite, Adobe Reader– või miks ka mitte Skype turvavigade kaudu, kuna Apple arendajad pole selleks veel valmis ja mingeid ettevalmistusi teinud. Miks aga tänapäeval pööratakse suuremat rõhku ka Apple arvutite ründamisteks küberkurjategijate poolt, tuleneb sellest, et Apple arvuteid ostetakse aina rohkem ja on saamas arvestatavaks jõuks neile viiruste, troojate ja nuhkvara loomiseks, mille peamiseks eesmärgiks ongi just informatsiooni vargus pahavarasse nakatatud arvutitest.

Apple MAC OS X arvutite nakatumine toimub märkamatult, kui kasutaja, kelle arvutis on paikamata Java, külastab mõnda pahatahtlikku veebilehte. Nakatatud arvutist võidakse varastada kasutaja paroolid, kasutajanimed, kaaperdada pangakontosid, jälgida võrguliiklust, botnet abil kasutada arvutit rämpsposti levitamiseks jne. Troojalane võib haarata kogu kontrolli kasutaja arvuti üle, saab anda käske arvutile, faile arvutisse või arvutist välja laadida, programme käivitada jne.

Praegune Mac botnet ohustab Apple arvuteid paikamata Java turvavea kaudu ja kui viirus on arvutis koha leidnud, siis saadab ta viirusest koopiaid edasi teistele Mac arvutitele läbi serverite. Ohustatud on kõik Mac OS X arvutid kuni viimase väljalaskeni Lion (OS X 10.7). Vanemad Apple MAC arvutid on eriti haavatavad.

Apple Mac turvalisemaks muutmine

Java turvapaigad Apple MAC-ile võib leida siit Java for Mac OS X 10.5 Update 6, Java for Mac OS X 10.6 Update 7 and Java for OS X Lion 2012-001. Paraku alles avastatud Flashback uue variandi troojale turvapaika veel pole, aga ehk suur tähelepanu kogu maailmas Apple haavatuvusele kiirustab Apple meeskonda seekord kiiremini turvapaika leidma.

Turvakompanii F-Secure on esitanud nõuanded, kuidas diagnoosida ja lahendada probleemi, kui arvuti on juba nakatunuid viirusesse, kuid hoiatab, et see võib tavakasutaja jaoks olla veidi keeruline.

Nõuandeid, kuidas MAC arvuteid saab turvalisemaks muuta, leiab Apple kodulehelt.

RIA soovitab uue variandi viiruse puhuks, kuni sellele pole veel turvapaika välja pakutud, Java välja lülitada.

Kasutatud allikad: New Mac malware epidemic exploits weaknesses in Apple ecosyste, Over 600,000 Macs infected with Flashback Trojan, Half of 600,000 infected Macs are in the U.S., Flashback trojan reportedly controls half a million Macs and counting