Andrei ja Konstantin õngitsesid miljoni

Keskkriminaalpolitsei foto kahtlustatavate elukohastÜks järjekordne näide, kuidas kohalikud kurikaelad troojalaste abil raha teenivad.

Oktoobri lõpus pidas Keskkriminaalpolitsei Tallinnas kinni Andrei (19) ja Konstantini (19), keda kahtlustatakse Saksamaa kodanike pangakontodelt kokku üle miljoni krooni väljapetmises. Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse taotlusel vahistas Harju Maakohus mehed 2 päeva hiljem, teatab Piret Seeman Riigiprokuratuuri avalike suhete talitusest.

“Kahtlustuste kohaselt tekitasid mehed vähemalt kolmele välismaalasele rahalise kahju üle miljoni krooni ulatuses. Samas uurimise praeguses staadiumis ei saa välistada võimalust, et petetuid on rohkem ning kahjusummad suuremad,“ ütles Evestus.

“Kahtlustatavad petsid heausksetelt inimestelt välja nende internetipanga paroolid ning omistasid seal olnud raha läbi Eestis kontot omavate variisikute,” ütles Keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Ivo Kolk. “Sageli on inimesed internetikeskkonnas usaldavamad kui n-ö tavaelus, mis teeb petturite tegutsemise märgatavalt lihtsamaks.”

Skeemi kohaselt leiti esmalt endale internetist sobilik “koostööpartner”, et nakatada arvuti n-ö nuhkvaraga, saamaks teada inimeste internetipanga kasutajatunnuseid ja paroole. Seejärel kanti raha Eestisse variisikute pangakontodele. Lõpuks võeti väljapetetud raha sularahaautomaatidest välja.

Konstantini elukoha läbiotsimisel konfiskeeris Keskkriminaalpolitsei erinevatele isikutele kuuluvaid pangakaarte, internetipanga PIN kalkulaatoreid ja koodikaarte ning rohkem kui 370 000 krooni sularaha.

Mehi kahtlustatakse arvutikelmuses ehk ebaseaduslikus andmetöötlusprotsessi sekkumises varalise kasu saamise eesmärgil (Karistusseadustiku § 213) ning grupi poolt toime pandud rahapesus (KarS § 394 lg 2 p 1).

Keskkriminaalpolitsei hoiatab inimesi, et nad ei võtaks vastu kahtlase sisuga tööpakkumisi, kus pakutakse väga hästi tasuvat ning vähe aega nõudvat tööd ning avaldada tuleb sageli vaid oma nimi ja pangakonto number. Nii värvatakse n-ö “tankiste” erinevate pettuste jaoks. Inimese jaoks, kes sellistele tööpakkumistele reageerivad, võib see kaasa tuua politsei huviorbiiti sattumise ning pangakonto blokeerimise. Keskkriminaalpolitsei palub kõikidel inimestel, kes on sarnases skeemis osalenud pahaaimamatult ja palka saanud, anda endast märku e-kirjaga aadressil itkt@kkp.pol.ee.

Omalt poolt tahaksin veel lisada, et internet pole enam ammu see ärikeskkond, kus mitte midagi tegemata kiiresti palju raha teenida saab. Rahvusvaheliste rahaülekannete jaoks on pangad, kiire rikastumisvõimalus tähendab aga tavaliselt seda, et kelleltki võetakse raha lihtsalt ära. Tõenäoliselt teie käest 🙁

60%-s firmades on vähemalt üks nakatunud arvuti

Nii väidab viirustõrjetootja Prevx oma üleeile avaldatud pahavaraülevaates.

Tulemus saadi ligi 300 000 arvuti kontrollimisel, mille omanikud kasutasid viimase 30 päeva jooksul Prevx’i tasuta viiruskontrolli. Kokku avastati pahavara 15,6 %-l kontrollitud arvuteist. 59,5 %-s skännerit kasutanud firmadest leiti vähemalt üks nakatunud arvuti.
Iseasi, kas need kasutajad, kes oma arvutis probleeme ei kahtlusta, üldse mainitud skänneri alla tõmbaksid, kuid murettekitav on olukord sellegipoolest. Seda enam, et neil arvutikasutajail, kes üldse mingit viirustõrjet ei tarvita, on Prevx’i pahavarauuringute direktori Jacques Erasmuse sõnul 60% suurem tõenäosus endale mingi kurilane arvutisse saada. Prevx on koostanud ka huvitava graafiku erinevate tootjate viirustõrjevahendeid kasutavate arvutite nakatumisprotsendist:

prevxchart1.jpg

Liigne privaatsus pole igakord hea

F-Secure hoiatab troojalase eest, mis mängib internetikasutajate soovil kaitsta oma privaatsust netis surfates. Nimelt juhatatakse pahaaimamatu privaatsustaotleja veebis anonüümset surfamist lubava TOR-rakenduse libaleheküljele, millel allalaadimislinki klikkides laetakse kasutaja arvutisse hoopis troojalane nimega Email-Worm:W32/Zhelatin.IL.

TOR-rakenduse õige aadress on tegelikult  http://tor.eff.org/  Ka  arvutikaitse.ee on  ühest TOR-võrku kasutavast brauserist varem kirjutanud.

Uss ründab Skype’i kasutajaid

skype-worm.jpgVillu Arak hoiatab Skype’i blogis, et liikvel on w32/Ramex.A- nimeline ussviirus, mis on nakatanud Skype for Windows kasutajate arvuteid. Viirus levib nii, et saadab nakatunud arvuti Skype’i kasutajakontolt teisele Skype’i kasutajale vestlussõnumi, mis palub klikkida teatud veebilingil. Lingile klikkimine võib nakatada sõnumi saanud inimese arvuti.

Villu teada on F-Secure’i, Kaspersky ja Symanteci viirustõrjeprogrammides vastavad uuendused juba sees ning need suudavad nimetatud ussi leida ja eemaldada. Siiski on parem sõbra saadetud linke ilma üle küsimata mitte klikkida ning mitte lubada allalaaditud failidel käivituda.

Ühendkuningriigid: 3 miljonit arvutikuritegu aastas

cybercrime.jpgAndmekaitsefirma 1871 Ltd. väidab oma Ühendkuningriikide küberkuritegevuse ülevaates, et 2006. aastal pandi selles riigis arvuti teel toime ligikaudu 3 miljonit kuritegu.

Neist põhiosa, 1 944 000, moodustasid mitmesugused online-ahistamisjuhtumid (füüsilisi ahistamisjuhtumeid registreeriti UK-s samal ajal vaid 218 817), kuid näiteks 207 000-st kaardipettuse juhtumist moodustasid online-pettused 73%, kaardipettuste kogukahjust (212,6 miljonit naela) langes online-pettuste arvele 154,5 miljonit naela. Keskmiselt rööviti ühe kaardpettusjuhtumiga 740 naela.

2006. aastal registreeriti 144 300 arvutisse sissemurdmist ning 6 030 000 viirusintsidenti. Vahele õnnestus võtta vaid 100 küberkurikaela…

Eestis jälle liikvel MSN-i pahalane

Sain nädalavahetusel ühelt oma MSN-i kontaktilt alljärgneva sõnumi:

oh my god look at this picture :-O wowwww”, misjärel pakuti allalaadimiseks faili nimega DSC0343591.zip. Veidi aja pärast saatis sama kontakt samasuguse tekstiga sõnumi, allalaadimiseks pakuti aga faili nimega love51.zip.

Mõlemis failis sisladub pahavara nimega W32/IRCBot.AAS, mis käivitamisel installeerib end Widowsi süsteemsesse kataloogi, loob ühenduse küberkaabaka arvutiga ning jääb tolle korraldusi ootama. Viimane võib siis vastavalt soovile lisada, avada ja käivitada suvalisi faile teie arvutis ning seeläbi teha igasugu sigadusi. Sealhulgas näiteks rünnata Eesti riigiasutuste serveried 🙁 Samuti on antud tagauksekoodil kalduvus end kas IRC, MSN-i või meili kaudu edasi saata.
Minu MSN-i kontakt oli pahalase saanud oma Soome tuttavalt, kuid arvata on, et Eestis on sama eksemplari veelgi liikvel. Seega, kui teie kirjasõber hakkab teiega millegipärast suhtlema võõrkeeles või saadab teile ilma mingi selgituseta suvalisi faile, siis vähim, mis te oma arvuti heaks teha saate, on küsida üle, miks ta niimoodi teeb 🙂