Uued tehnoloogiad toovad tagasi vanad ründed

Viimase aja kuum teema on vanade rünnete taasteke uutel platvormidel. Nii on palju kajastust saanud domeeninime teenuse taassidumise (domain-name services rebinding) rünnak. Sellest räägib ka hiljutine Securityfocus’e artikkel. Tegemist on rünnakuga, mis võimaldab ründajal ligi pääseda ettevõtete sisevõrkudele, kasutades selleks sisevõrgus oleva kasutaja veebibrauserit. Nagu demonstreerisid Stanfordi ülikooli üliõpilased, õnnestub ründajal kolme päevaga enda kasutusse saada kuni 100 000 arvutit.

Rünnaku idee seisneb selles, et ründaja saab rünnatava arvuti panna rääkima erinevate arvutitega, mis asuvad samas nimeruumis (domeenis). Niiviisi saab kurjam panna rünnatava uskuma, et ründaja arvuti ja ettevõtte sisevõrgu arvutid on samas võrgus või lausa sama arvuti. See aga tähendab, et veebibrauseri jaoks on need arvutid samas turvakontekstis ja saavad teineteise teenustele ligi.

Rünnaku teeb tõsiseks asjaolu, et selle vastu on peaaegu võimatu midagi edukalt ette võtta. Välja on pakutud küll lahendusi, kuid kõik need on kas osalised või vajavad väga suuri ja keerulisi kooskõlastatud muudatusi veebibrauserites ja veebiteenustes.

Süsteemi taastamine pahavaraliste kahjustuste korral

1system_restore1.JPG

Viimati toimetatud 19.august 2009.a.

Paljud arvutikasutajad eelistavad Windows XP ja Vista opisüsteemidega kaasasolevat süsteemitaastet (System Restore) hoida suletuna. Mõned neist on antud protsessi kinni keeranud just seepärast, et süvenemata oma arvuti võimsusesse, on nad kusagilt kuulnud, et süsteemitaaste on üks rist ja viletsus ning kindel enesetapp. Ent kõige suuremas hädas võib süsteemitaaste hoopiski ulatada toetava käe ja päästa arvuti kindlast hävingust.

Windows XP väljatulekust saadik on vaieldud, kas hoida opisüsteemiga kaasasolev süsteemitaaste (System Restore) sisselülitatuna või see välja lülitada. Kasutajad, kel on arvutis vähe kettaruumi ja/või vähem mälu, eelistavad süsteemitaaste sulgeda. Kuna Windows ei pea nüüd teatud aja tagant taastepunkte looma, ei kahane selle arvelt ka kettaruum. Samas on töö arvutiga kiire ja sujuv, kuna süsteemitaasteprotsess ei kasuta taustal resursse.

Ent süsteemi võimalike kahjustuste korral jääb vähe võimalusi selle parandamiseks. Heal juhul suudetakse eemaldada arvutit rünnanud viirus või trooja, ent kunagi ei saa kindel olla, et mõningad failid pole juba pöördumatult kahjustatud.

Loe edasi: Süsteemi taastamine pahavaraliste kahjustuste korral

Online-multikas võib osutuda troojalaseks

buzzetto.jpgAndmeturbefirma SophosLab turvaspetsialistid avastasid troojalase, mis kasutab oma pahategude kattevarjuna Shockwave’i formaadis multifilmi.

Täpsemini saab pahaaimamatu arvutikasutaja sõbralt viite Bruno Bozzetto lõbusale liiklusteemalisele multikale, kuid linki vajutades laetakse alla hoopis troojalane nimega Troj/Agent-FWO, mis tõepoolest näitab ka Shockwave’i formaadis klippi, kuid samal ajal laeb alla oma pahatahtlikud komponendid ning nakatab kasutaja arvuti.

Turvaspetsialistid rõhutavad, et online-multikad iseenesest ei ole ohtlikud, küll aga on ilmunud pahavara, mis oskab neid kattevarjuna kasutades arvuteid nakatada. Nii et nuud peab isegi toredaid online-videoklippe vaadates väike ohusignaal kõrva taga tiksuma 🙁

Arreteeriti mobiiltelefoniviiruse autor

mobvirus.jpgHispaania politsei arreteeris Valencias 28-aastase mehe, keda süüdistatakse umbkaudu 115 000 mobiiltelefoni kahjustanud viiruse loomises ja levitamises. Viirus ründas Symbiani opsüsteemiga mobiiltelefone, levides multimeediasõnumitena, mis väidetavalt sisaldasid pornopilte, spordiuudiseid või turvatarkvara. Nakatunud telefonid üritasid viirust edasi saata kõikidele telefoniraamatu kirjetele.

Vaenulik arvutifauna ja kuidas end selle eest kaitsta

computer-virus.jpgInternet on nagu džungel – sa ei jõua oma arvutit sinna õieti ühendadagi, kui kohe kargab igalt poolt välja parv agaraid elukaid, suuri ja päris pisikesi, kes sinu arvutit igast küljest närima hakkavad. Kuid ilma internetita ei saa ei tööl ega puhkehetkel, ning kui enam-vähem tead, kes ja millega sind seal varitseb, on ellujäämine märksa tõenäolisem kui pärisdžunglis.

Pahavaraks nimetatakse sellist tarkvara, mis on loodud selleks, et ilma omaniku teadmata tungida tema arvutisse ja/või seda kahjustada. Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, õngitsejad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või sind sinu rahast ilma jätta. Millised ka poleks pahavarakirjutajate motiivid, on üks asi, mis nende loomingut ühendab – sa ei taha seda oma arvutisse.

Loe edasi: Vaenulik arvutifauna ja kuidas end selle eest kaitsta