Ära lase oma arvutit üle võtta!

computer_hacker.jpgVene häkkerite suhtluskeskkondades on Eesti-vastane hüsteeria ja script-kiddie-de (algaja “häkker”, kelle teadmised ja oskused piirduvad internetist leitud juhendite ja valmistööriistade kasutamisega) Eesti servereid pingima ässitamine asendunud vaikusega, üksikuid allesjäänud lärmajaid vaigistatakse leebelt, ent tõhusalt.

Mind teeb selline vaikus murelikuks. Ma ei usu hetkekski, et kord juba üleskeeratud vaen hajub äkki, lõplikult ja jälgi jätmata. Pigem kardan, et näilise vaikuse varjus käib pingeline töö, seda enam, et viimastest konkreetsetest teadetest võib järeldada, et 9. maiks kavandatakse Eesti riigiasutuste, valitsevate parteide ja võib-olla ka täiesti tavaliste kodulehekülgede massilist näotustamist – tõenäoliselt üritatakse nendele üles riputada faÅ¡ismi- ja/või Eesti valitsuse vastaseid loosungeid. Loe edasi: Ära lase oma arvutit üle võtta!

Avastati esimene iPod-i viirus

apple_ipod_virus.jpg

Kaspersky Lab-i poolt avastatud Podloso-nimeline viirus ohustab neid iPode, millele on installeeritud Linuxi operatsioonisüsteem. Podloso ei levi ise, viiruse saab oma mp3-mängijasse vaid siis, kui kasutaja programmi oma iPodi installeerib.

Kui viirusefail tööle panna, nakatab ta kõiki .elf formaadis faile ning kuvab nende failide käivitamisel ekraanile teksti: “You are infected with Oslo the first iPodLinux Virus�?.

Tegu tüüpilise idee-viirusega (“proof-of-concept”), mis on tehtud selleks, et näidata konkreetse platvormi nõrkust. Viirus ise ei kujuta endast erilist ohtu, kuid Kaspersky Lab-i spetsialistide sõnul esineb viiruse käivitumisel vigu, mis kutsuvad esile kogu süsteemi kokkujooksmist.

Spetsialistid arvavad samuti, et uus viirus ei too kaasa tõsiseid probleeme, kuna iPod erineb olulisel määral arvutist ja nutitelefonist. iPodide omanikud reeglina ei paigalda oma mängijatesse tarkvara. Lisaks sellele pole peale multimeedafailide iPodilst midagi varastada.

Surfa, kuhu iganes tahad! Või kuhu pahategija tahab…

computer-frustration.jpgMida aeg edasi, seda vähem võib internetikasutaja kindel olla, et kodulehekülg, kuhu tema brauser ta viib, on tõepoolest see, kuhu ta minna tahtis. Kui vanasti kasutati surfaja lollitamiseks lihtlabaselt ümbernimetatud või siis originaalile väga sarnaseid internetiviiteid (näiteks vana hea ganza.net), siis nüüd on küberkaabakad treinud valmis kavala javascripti, millega kasutaja navigeeritakse tema enese teadmata suvalisse kohta internetis, ükskõik mida ta sealjuures aadressiribale sisestab.

Nii Internet Exploreri kui ka Firefoxi ning ka paljude teiste internetisirvijate sisse ehitatud Javascripti töötleja onUnload võimaldab nimelt viimati külastatud koduleheküljelt sisse laetud Javascripti käivitada ka järgmisel leheküljel. Nii et kui külastate pahatahtliku koodiga kodulehekülge, siis pärast sellelt lahkumist võib kurjam näha, kuhu te siirdute, ning suunata teid sinna, kuhu ise tahab. Ei aita ka see, kui vajaliku aadressi käsitsi sisse toksite: aadressiriba näitab küll “õiget” aadressi, sisu on aga ikka sellelt saidilt, kuhu küberkaabak teid suunas.

Brauseritootjad on turvaaugust küll teadlikud, kuid parandusi veel väljastanud ei ole. Seniks soovitatakse pärast pahatahtliku kodulehe külastust brauser lihtsalt sulgeda.

Kodulehekülje pahatahtlikkusest annavad märku sellel sisalduvad  ohtrad pornoviited ja/või piraattarkvara, koodide ja odavate potentsiravimite pakkumised, aga ka näiteks brauseri enda poolt kuvatavad õngitsemisalarmid.

Ilusat valentinipäeva!

valentin.jpg

Ja kui saite tundmatult austajalt võõrkeelse kirja, siis ärge parem selles olevaid linke klikkige. Kui te seda siiski tegite ja teile öeldakse, et nüüd installitakse teile Macromedia Flash Player, siis tegelikult saate omale arvutisse troojalased Valenavir.A ja Bzub.HZ. Kui te installimisest keelduda ka ei jõudnud, siis käige oma arvuti parem mõne viirustõrjujaga üle.
Aga pidage oma sõpru ikka meeles! Ainult kasutage e-kaardi saatmiseks meie kohalikke portaale 🙂

Ilusat valentinipäeva!

Rünnati olulisi internetisõlmi

Kurikaelad tähistasid eilset internetiturvalisuse päeva rünnakuga DNS-juurserverite vastu, massilise DDoS-rünnaku alla langes kolm kolmeteistkümnest kogu maailma peamisest internetiliiklust korraldavast nimeserverist, mis kuuluvad firmale Neustar (endine UltraDNS) ning haldavad .org ja .info lõpuga domeene. Rünnak, mis seisnes nimeserveritele mõttetute päringute tegemisel ja kestis kokku 12 tundi, pärines tõenäoliselt Lõuna-Koreast.

Rünnak põhjustas peavalu peamiselt süsteemiadministraatoritele. Nimeserverid ise jäid siiski püsti, tavakasutajad erilisi häireid ei täheldanud.

Eelmine sarnane rünnak tehti 2002. aasta oktoobris.