Rubriik: Pahalased

CERT Eesti on kokku löönud käesoleva aasta algusest Eestis levima hakanud Sinowali-nimelise troojalase põhjustatud kahju.

Eesti võrguturvajate hinnangul on Eestis umbes tuhatkond troojalase Sinowaliga nakatunud arvutit, mille kasutajate andmed on suure tõenäosusega jõudnud ka kurikaelteni.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul on Sinowal ohtlik pahalase märkamatu tegevuse tõttu. „Kerge on märgata varast, kes murrab lahti ukse ja lõhub aknaklaasi. Kui vargus toimub nii, et silmnähtavalt midagi ei muutu, on isegi varguse toimumise hetke raske tuvastada, rääkimata osalistest“.

Sinowal kogub nakatunud arvutitest näiteks kasutajate pangakontode ja paroolide andmeid ning saadab need arvutit kontrollivatele kurjategijatele. Ühtlasi talitab ta tavapärase troojalasena, avades kurjategijale vaba pääsu arvutisse.

Pidžaamas oma arvutiekraani ees küürutades teenib “Frank” rohkem raha kui mõni osalise tööajaga narkodiiler. Frank ei pea isegi muretsema kinninabimise pärast ega isegi kodust lahkuma.

Pidevalt oma tegevuse jälgi internetis keeruliste serverisüsteemidega varjates on ta üks lüli globaalses küberkurjategijate jõgus. Koos riisuvad nad pahaaimamatutelt internetikasutajatelt miljardeid dollareid.
Selleks ei kasuta nad midagi muud kui kui tavalist internetti, tasuta tarkvara ja oma vaba aega.

Anonüümsust säilitades räägivad tema ja teised kogenud kurjamid, et pankade katsed krediitkaardivargustele kätt ette panna on mõttetud, arvestades kergust, millega nende klientide arvuteid saab nakatada.

Tänapäeva e-kaubanduse maailmas võid sa oma pangaandmed kaotada ka siis, kui külastad tavapäraseid ja enda arvust turvalisi lehekülgi. Häkkerid kasutavad tööriistu, mis automaatselt otsivad veebisaitide turvaauke. Kui selline lehekülg leitakse, võidakse selle andmebaasi kerge vaevada lisada paar rida pahatahtlikku koodi. Kui nüüd keegi kaaperdatud lehekülge külastab, suunatakse ta pahatahtliku koodi abil teisele leheküljele, mis sisaldab järjekordset pahavara. See aga nakatab arvuti troojalasega, mis avab pätile vaba ligipääsu ohvri arvutisse.
Lisaks mitmetele teistele vastikutele lisadele, näiteks botneti liikmeks olemisele, saadab pahavara iga kasutaja poolt tehtud klahvivajutuse oma peremehele. Kui need klahvivajutused juhtuvad sisaldama pangaparoole, võib asi väga kurvalt lõppeda.

“Sa kirjutad käsureale lihtsalt “.card” ning see näitab sulle kõikide krediitkaartide andmed, mida on nakatunud arvutis kasutatud”, rääkis Odin Evilzone.org häkkerite foorumis, kus paljud pahandusetegijad äritsevad.

Viirustõrjetarkvarad on küll pidevalt pahavaraga sõjatandril, et ka kõige uusimaid viiruseid tuvastada ja kasutajaid kaitsta, kuid ka kõige tihedamini uuenduvad viirusetõrjed ei suuda pakkuda piisavat kaitset värskemate viiruste vastu. Näiteks üks pahavaraliik, uss, levitab ennast vajadusel automaatselt spämmiga, MSNi kaudu ning ka p2p võrkudes, näiteks Lime Wire’s.

Loe edasi stuff.co.nz-st.