Pettused – Lehekülg 11

Ma EI TAHA teada, kas mind on MSN-is blokitud

Viimasel ajal on paljud MSN-i kasutajad märganud, et mõni nende kontaktidest saadab neile näiteks niisuguse teate:

Võidakse saada ka selline teade: “Find out who deleted you from their MSN: http://www.msn-blocked-contacts.tk”

Väidetavalt on tegemist teenustega, mis teevad kindlaks, kes teie MSN-i kontaktidest on teid ära blokeerinud. Selleks tuleb vastaval teenuselehel sisestada oma MSN-i kasutajanimi ja parool, mida väidetavalt ei salvestata, vastutasuks kuvatakse sinu MSN-i kontaktidele automaatselt vastavat teadet.

Mina ei soovita seda teenust kasutada. Esiteks eelistan ma isiklikult säilitada oma blokkimise/mitteblokkimise kohta õnnis teadmatus, teiseks teeb mind ettevaatlikuks, et antud teenuse autorid ei avalda kusagil ei kindlaid privaatsusreegleid ega ka mingeid andmeid enda kohta. Isegi kui muudate oma parooli teenuse kasutamiseks ajutiselt ära, jääb teie kontaktaadress teenusepakkujale ikkagi alles.

Risk, et teie andmeid hakatakse kurjasti kasutama, on antud juhul liiga suur.

Lotovõit viis taskust veerand miljonit

Tõenäoliselt Eesti rekordi püstitas üks õnnetu pärnumaalane, kes talle lotovõidust teatavat spämmikirja uskuma jäi ning petturitele lubatud 250 000 naela kättesaamise nimel neile Eesti rahas kokku 225 000 krooni maksis.

Tänane Postimees on selle kohta enam-vähem kõik juba ära öelnud.

Tõepoolest, kogemus näitab, et inimesed on nõus tegema kolossaalseid jõupingutusi ja maksma meeletut raha selle eest, et midagi tasuta saada. Seda teavad ülihästi nii turundajad, kinnisvaramaaklerid, poliitikud kui ka petturid (millega ma muidugi ei taha öelda, et loetletud ametitel ei olegi mingit sisulist vahet :)). Seega olgem valvsad – kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, tasub alati uurida, ega pakutav tasuta juust ole äkki üht otsa pidi hiirelõksu külge kinnitatud…

Mida tehakse varastatud krediitkaartidega?

Mõnda aega tagasi sai Materialist spämmikirja, milles mingi “inglise tekstiilifirma” tahab, et kohalik inimene koguks raha nende klientidelt, kes maksavad ainult kohapeal kehtivate tshekkidega. Selle eest võtab abiline 10% ja edastab raha “tekstiilifirmale”. Tegelikult kasutavad sellist “makse-edastust” vaid need ettevõtlikud tegelased, kes on kellegi kontod või krediitkaardid tühjaks teinud ja tahavad seda raha valutult kätte saada.

Mõnikord aga ei vaevuta isegi seesugust viigilehte kasutama. Panda Software blogis kirjutatakse Vene veebisaidist, millel potentsiaalsete klientide rahustamiseks kohe avalikult kirjas, et leheküljel müügil olevatel süle- ja pihuarvutitel, telefonidel ja muudel vidinatel pole midagi viga, 20% tavalisest odavamad hinnad on saavutatud seeläbi, et need on ostetud Lääneriikidest varastatud krediitkaartidega. Ja et edasimüüjad võivad veel 25% alet saada.
Nii et ärge muretsege, küllap teilt pihta pandud krediitkaardiandmetega ikka miskit peale osatakse hakata.

Arvutikelm sai viis aastat

Harju Maakohus mõistis Lääne-Euroopa arvutikasutajatelt miljoneid kroone välja petnud Ilja Kotkovile viieaastase vanglakaristuse, millest enne katseajale pääsemist tuleb reaalselt ära istuda kaheksa kuud. Lisaks tuleb Kotkovil ja tema kuriteokaaslasel Maksim Zakurdajevil hüvitada ühe kannatanu tsiviilhagi summas 1 420 099 krooni ning Kotkovil veel kuriteoga saadud tulu 1 472 183 krooni.Kohus karistas Kotkovi kuritegude eri etappides osalenud Dmitri TÅ¡aikat, Maksim Zakurdajevit, Maksim Ponomarenkot ja Roman Å irokÅ¡init erineva pikkusega tingimisi vangistustega.

Uudise vahendasid Postimees ja Päevaleht.

Nordea hoiatab järjekordsete petukirjade eest

Õngitsemiskonstruktor on ilmselt massidesse läinud: Nordea pank hoiatab järjekordse petukirjade laviini eest, millega saajail palutakse edastada oma internetipanga paroolid.

Analoogseid kirju on spämmifiltritest mööda lipsanud ka varem, ja mitte ainult Nordea rekvisiitidega. Mis teha, sarnase spämmi koostamine ja saatmine ei maksa praktiliselt midagi, küberpättide võimalik saadav kasu aga võib küündida miljonitesse.

Arvutikelmid tegutsevad siinsamas!

Postimees ja Eesti Päevaleht kirjutavad Eesti seni suurimast kohtuprotsessist arvutikelmide üle, keda süüdistatakse võõrastelt arvetelt 2,9 miljoni krooni pihtapanekus. Politsei, muide, arvab, et tegelikult vasakule toimetatud summa oli veel kaks korda suurem, peamiselt Lääne-Euroopas resideeruvad kahjukannatanud pole kõik veel Eesti politseile oma muret kurtma jõudnud.

Petuskeem ise on küberkuritegevuse maailmas enam kui tavaline: tallinlane Ilja pani üles mitu veebilehekülge, millel pakkus võimalust laadida tasuta alla tarkvara viimaseid uuendusi. Koos uuendustega sai pahaaimamatu kasutaja oma arvutisse aga troojalase, mis lubas jälgida ohvri arvutis toimuvat. Sel viisil saadud pangakoode kasutades tühjendati tankistide abil ohvrite pangaarved ning kanditi saadud raha läbi keeruliste skeemide ning mitmete riikide Tallinna, kust see siis anonüümselt välja võeti.

Lisaks Iljale on kohtu all veel Dmitri, Maxim, Maksim ja Roman, kes teda nii pettuse läbiviimsel kui raha väljavõtmisel abistasid. Karistada võidakse neid nii arvutikelmuse (kuni 5 aastat vabadusekaotust) kui rahapesu eest.

Ei tarvitse vist üle korrata, et nii oma rahast ilmajäämise ning kasvõi tahtmatult rahapesuskeemis osalemise vältimiseks tuleks järgida arvutikaitse algtõdesid.