Rubriik: Pettused

Sedapuhku pakub Microsoft tollele Aafrika riigile mitte niivõrd seda, mida mõned arvavad, vaid tehnilist abi, väljaõpet ja muud turvaalast oskusteavet, et võidelda kurikuulsate Nigeeria petukirjadega, kirjutab ZDNet.
Ehkki Nigeeria Majandus- ja Finantskuritegude Komisjon on oma lühikese tegevusaja jooksul arreteerinud 1000 inimest, algatanud 300 kriminaalasja ning arestinud ligi miljardi dollari väärtuses vara, on siiamaani suudetud langetada vaid 17 süüdimõistvat otsust.

Neil Holloway, Microsofti esindaja Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas kommenteerib, et kuuekuuline koostöö on juba viinud kolme skämmijate poolt kasutatud internetiühendus epakkuja sulgemiseni, samuti on Microsoftil kavas toetada teisigi sama probleemiga kimpus olevaid valitsusi.

No kui Nigeeria petukirjade voog tõesti kasvõi veerandi võrra vähenema peaks, siis minu poolt Microsoftile 10 punkti 🙂

Sain uue spämmikirja, samasuguse väljanägemisega kui too, millega üritati välja petta Nordea internetipanga kasutajaandmeid, isegi kirjas toodud link viitas samasse serverisse kui Nordea petukirigi 🙂 Aga sedapuhku Branch Banking and Trust Company rekvisiitidega:

Huvitav, kas nende tootmiseks on eraldi generaator?

Computerworld kirjutab skämmist, mis kuritarvitab tööotsinguportaali CareerBuilder.com. Nimelt sai üks Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne firma juhataja e-kirja, mille saatja väitis end olevat tööotsija, kelle faksile (misasi see veel on? :)) ei olevat vastatud, mistõttu ta palub vaadata oma CV-d, mis justkui asuks CareerBuilder.com-i portaalis. Lingil klikkimine aga laeb arvutisse troojalase, mis üritab arvutit üle võtta.

Eesti tööportaalide saadetavate kirjade kopeerimiseni kurjamid praegu õnneks veel jõudnud ei ole.

Washington Post kirjutab petuskeemist, mis kasutab internetitelefoni (VoIP). Nimelt said mõned Bank of America kliendid skämmkirja, milles väideti, et saaja krediitkaartiga on käidud seksisaidil, millega on rikutud kaardikasutustingimusi ning kaardi kasutuspiirangute mahavõtmiseks tuleks helistada ühel teataval tasuta numbril. Skämmis kirjas oleval telefoninumbril pole muidugi pangaga mingit pistmist, helistaja suunatakse internetitelefonile ning palutakse tal sisestada panga PIN-koodid.

Liikvel on ka teisi sarnaseid skämme, millega üritatakse lisaks PIN-koodidele välja õngitseda krediitkaardi numbreid ja muid isiklikke andmeid. Brian Krebs Washington Postist soovitab olla väga kahtlustav e-kirjade suhtes, mis käsevad kuhugi helistada, ning kontrollida kirjas olevad telefoninumbrid alati ametlikelt kodulehekülgedelt üle.

Mulle teadaolevalt pole internetitelefoni teel toimepandavad pettused Eestisse veel jõudnud, kuid ettevaatlik tasuks olla juba praegu.