Vahepeal on jalad kõhu alt välja ajanud ka vana teenus, mis lubab kindlaks teha, kes on sind oma MSN-is ära blokeerinud.
http://whoblocksyou.net/ on Järjekorde MSN-i teel reklaamitav kontokaaperdamise leht.
Olles sisestanud sellel lehel oma MSN-i kasutajanime ja parooli, muudetakse sinu ekraaninimi selliseks: http://whoblocksyou.net/ find …
Minu MSN-is olev sõber vähemasti minule seda linki ise ei saatnud, link oli ainult tema pealkirjas kajastatud.
Soovitan tungivalt hoida oma MSNi parooli enda teada ja mitte avaldada seda kolmandatele lehtedele ja isikutele.
Rubriik: Pettused
Telefoniga saab virtaalmaailmast raha
Eesti Päevaleht kirjeldab järgmist juhtumit. Nimelt pöördus ühe firma kontorisse naine, kes palus seoses hädaolukorraga luba telefoni kasutada.
Väidetavalt üksikule vanainimesele helistada proovinud keskealine ja korralikult riides viisakas naisterahvas ei äratanud töötajates esmapilgul mingit kahtlust. “Ta võttis küll mitu kõnet ja ütles iga kord, et ühenduse saamine ebaõnnestus, aga keegi meist ei näinud põhjust tema sõnades kahelda,” ütles üks pealtnägijaist.
Tegelikult helistas petis kümme korda rate.ee rahalaadimise numbrile. Alles hiljem telefoniarvel näpuga järge ajades tuvastati, et sel moel oli naisel õnnestunud paari minuti jooksul tekitada ettevõttele ligi 1000-kroonine telefoniarve.
Netiportaali rate.ee kontole on võimalik telefonitsi kanda portaalisisesteks toiminguteks mõeldud valuutat ehk SOL-i. Paralleelselt portaalisiseste tegevustega on rate.ee-s ringlevat virtuaalset raha võimalik hiljem ka Eesti kroonideks konverteerida ja sularahas välja võtta. Rate.ee kontole saab ühekorraga raha kanda 25–100 krooni, seetõttu helistaski kelm korduvalt kallile teenusenumbrile.
Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse vanemkomissar Rocco Ots lausus, et neile on eespool kirjeldatuga samasuguseid juhtumeid teada üle kümne. Hulganisti kaebusi laekus jaanuari teises pooles, kõnesid on tehtud nii firmadest kui ka era-isikute korteritest. Tõenäoliselt on kannatanuid rohkemgi, kuid kõigil firmadel ei pruugi olla tellitud kõneeristust ning suuremates ettevõtetes ei pälvi mõnesajast kuni tuhande kroonini küündiv arve teiste seas kuigivõrd tähelepanu. Segaduste vältimiseks soovitab Rocco Ots telefoni omanikel hoolitseda ise soovitud numbri valimise eest ja alles seejärel ulatada toru abipalujale.
Siinkohal tuleb nüüd rõhutada, et rate.ee pole sugugi ainus sotsiaalne keskkond, milles ka reaalset raha saab liigutada – näiteks Second Life’i virtuaalmaailmas võivad liikuda päris suured summad. Sellegippolest on põhjust karta, et sarnaseid pettusi hakatakse ka Eestis järjest rohkem toime panema.
Omaette probleem on helistamispahavara, mis samuti võib tasulistele numbritele helistades teie arvelt reaalset raha viia. Seega võib viirustõrje olla abiks ka telefonipettuste puhuks.
Arvutikaitse ABC
See on väga hea ja asjakohane raamat. Mina kirjutasin selle 🙂
Tähendasin seal üles enamlevinud pahavara iseloomustused ning mõningad võtted, kuidas end internetiohtude vastu kaitsta. Üritasin vältida akadeemilist soliidsust ning lugeja koormamist tehniliste detailidega, nii et seda peaksid julgema kätte võtta ka need, kes end arvutiasjanduses väga kodus ei tunne.
Kõik nähtused on rühmitatud eraldi peatükkidesse ja esitatud tähestiku järjekorras. Kaanest kaaneni järjest läbilugemine ei ole kohustuslik, kavalam on leida registrist huvipakkuv märksõna ja lugeda konkreetset peatükki. Jah, paberil ei saa ikka nii mugavalt linkida kui internetis…
Irja Ahi tegi “Arvutikaitse ABC”-le võrratud ja vaimukad illustratsioonid, Sverre Lasn ägeda kujunduse. Väljaandmise korraldas sihtasutus Vaata Maailma, rahaliselt toetasid Hansapank, SEB, Elion ja EMT.
Esitlus on täna, 12.02 kell 14 Viru Keskuse Rahva Raamatu esitlussaalis. Osta saab esialgu Rahva Raamatust, kui trükikoda ülejäänud tiraaži valmis saab, siis ka Apollost ja mujalt.
Kas need kirjad on seotud petuskeemiga?
Anneli küsib: kas me sellistele kirjadele peaks kah vastama?
Jah, tegemist on tüüpilise petuskeemiga, millega üritatakse teilt arve avamise ja rahaülekande kulude näol raha ja isikuandmeid välja petta. Niisugustele kirjadele ei ole vaja vastata, samuti ei ole neid vaja ka kellelegi edasi saata.
Parim, mida te teha saate, on need ilma avamata kustutada. Säästate nii iseenda kui ka oma sõprade/IT spetsialistide aega ja närve.
Klassika – Aafrika sõjapõgenike hiigelpärandus
Riigiprokuratuuri teatel on viimasel ajal hakanud internetis levima petukirjad, milles palutakse osaleda Aafrikas elava «sõjapõgeniku» miljonitesse USA dollaritesse ulatuva päranduse kättesaamisel, lubades vastutasuks abistamise eest osa pärandusest.
Mina sain esimese seesuguse elektronkirja juba 9 aastat tagasi, paberkujul liikusid need veelgi varem. Mõned kohalikud ärimehedki jäid suurt raha lubavaid kirju uskuma, lendasid kohapeale, jäid kogu kaasavõetud rahast ilma ja olid veel õnnelikud, et vähemalt elunatuke alles jäi.
Tookord ammu, 1998. aastal olid kirjad muidugi märksa kõrgelennulisemad – jutt käis ikka Aafrika eksdikdaatorite Mobutu Sese Seko ja Samora Macheli miljonitese, mõnikord koguni miljarditesse dollaritesse ulatuvast pärandusest. Personaalselt mulle lubati sellest 4 milli puhtalt kätte 🙂
Tookord viitsisin ka saatja aadressi jälitada. Kirjad olid küll postitatud Yahoo veebimeili kaudu, kuid pisike kaevamistöö viis mind ühe Nigeeria suurima linna Lagose ärikeskuse võrgusõlmeni. Kerge taustauuring aga näitas, et selliseid petukirju vorbiti juba tollal enam-vähem samade Å¡abloonide järgi massiliselt – keegi oskajam tegelane kirjutas teksti valmis ning ülejäänud paljundasid seda siis oma nime alt. Seega enam-vähem sama tööjaotus mis praegugi. Ainus, mis sealjuures kergelt hämmastama paneb, on see, et ikka veel leidub neid, kes sihukeste klassikaliste hanitustega oma rahast ilma oskavad jääda.
Meeldetuletuseks ka üks galerii kõikvõimalikest päranduse- ja muu raha jagajatest.
FBI operatsioon Bot Roast
FBI tegi kokkuvõtte arvutizombistajate vastu suunatud operatsiooni Bot Roast teisest faasist, mille käigus
- tehti kahjutuks Philadelfia piirkonna ülikoole DDoS-iga pommitanud botnet,
- mõisteti süüdi kaks botnetipidajat, kellest üks oli küberallilmas laialt tuntud kalifornialane,
- karistati veel kolme botnetipidajat, kellest kaks suutsid Kesk-Lääne pankade vastu suunatud õngitsemisskeemiga riisuda miljoneid dollareid,
- koostöös Uus-Meremaa politseiga tabati ülemaailmset botnetti juhtinud 18-aastane noor arvutigeenius hüüdnimega AKILL.
Kokku olid FBI tabatud kurjamid suutnud tekitada 20 miljoni $ ulatuses kahju, näiteks ühel konkreetsel juhul kaotas üks DDoS-rünnaku ohver 20 000 $.
Täpsemat jäid vahele:
21-aastane Ryan Brett Goldstein Pennsylvaniast, kes ründas botnetiga oma kodukandi ülikoole,
27-aastane Adam Sweaney Tacomast, kes lõi spämmkirjade vahendusel levitatud troojalaste abil botneti ja üüris seda soovijaile,
Robert Matthew Floridast, kes proges botnettide loomiseks tarvilikku reklaam- ja muud pahavara,
38-aastane Aleksandr DimitrievitÅ¡ Paskalov, kes sai 42 kuud vanglat õngitsemisskeemide loomise eest,
21-aastane floridalane Azizbek Tahiri poeg Mamadjanov – saadeti kaheks aastaks istuma koostöö eest Paskaloviga nendesamade õngitssemisskeemide kasutamise eest,
26-aastane John Schiefer Los Angelesest – väidetavalt esimene, kes mõisteti süüdi uue föderaalseaduse alusel paroolide ja kasutajanimede salvestamise ja nende väärkasutamise eest,
21-aastane kalifornialane Gregory King nelja arvutisse sissemurdmise eest. Kingi on varem karistatud DDoS-rünnakute eest, millest üks oli näiteks suunatud õngitsemise ja pahavaraga võitleva firma vastu.
24-aastane Jason Michael Downey Kentuckyst – sai aasta türmi peamiselt IRC serverite vastu suunatud rünnakute eest, kusjuures tegelikult kannatasid ka samades serverites käitatavad muud teenused.
Lisaks, nagu öeldud, võeti sel nädalal rajalt maha ka kodanik AKILL (kelle pärisnime tema alaealisuse tõttu ei avaldata) ja tema juhtud 1,3 miljonist zombiarvutist koosnev botnet. AKILL-i ähvardab kuni 10-aastane vanglakaristus.
Bot Roast’i esimeses faasis vabastati botipidajate haardest miljon zombiarvutit.