Rubriik: Rämpspost

Muu spämmi kõrval tuleb postkasti ka selliseid huvitavaid pakkumisi:

Ehk siis spämmarid pakuvad täiesti avalikult oma teenuseid alates 3400 rubla (umbes 1500 krooni) eest korra pealt, sõltuvalt aadresside arvust, väites, et neil on kõige täiuslikumad meiliaadresside andmebaasid ning nad garanteerivad spämmi läbimineku mistahes filtritest.

Arvestades postkasti risustava spämmi hulka paistab, et sellisest äritehingust huvitujate puuduse üle kurta ei saa.

Ja veel:

Arvutikaitse kommentaariumi postitati ka seesugune imearmas pakkumine:

hello , my name is Richard and I know you get a lot of spammy comments ,
I can help you with this problem . I know a lot of spammers and I will ask them not to post on your site. It will reduce the volume of spam by 30-50% .In return Id like to ask you to put a link to my site on the index page of your site. The link will be small and your visitors will hardly notice it , its just done for higher rankings in search engines. Contact me icq 454528*** or write me ***(at)yahoo.com , i will give you my site url and you will give me yours if you are interested. thank you

Ma arvan, et tegemist on tõsise pakkumisega.

Inimesi peab ju usaldama, onju? 😉

Mõnda aega tagasi kirjutas Siim, et spämmifiltritele teevad peavalu PDF-manustega spämmikirjad. Pole päriselt selge, kas viirustõrjujad leidsid antud probleemile kiiresti vasturohu või siis avastasid kurjamid, et teistsugused meetodid on edukamad, igatahes teatab BitDefender sellise spämmi hulga olulisest vähenemisest – peamiselt seetõttu, et kasutajad lihtsalt ei viitsi manuseid lahti teha 🙂

Küll aga on spämmijad taasavastanud Office’i failidega manused, eriti Exceli, kirjutab McAfee andmeturbespetsialist Nick Kelly firma blogis. Eriti paneb Nick Kellyt muretsema asjaolu, et sedamööda, kuidas arvutikasutajad Exceli ja teiste Office’i formaatide põhise spämmiga ära harjuvad, riskivad hooletumad nende seast justkui tavalist spämmikirja lahti tehes saada parasjagu taaslevivate makroviiruste ohvriks.

Nii et ärge parem avage tundmatult saatjalt tulnud segase sisuga kirju või vähemalt ärge näppige nende manuseid!

USA Rhode Islandi osariigi seadusandlikus kogus on arutlusel seadus, mis kohustaks osariiki pidama nimekirja e-posti aadressidest, mille omanikud ei soovi saada spämmi.

Kui seadus läbi läheb, peab iga firma, mis kavatseb Rhode Islandi elanikele spämmi saata, ostma endale osariigi võimudelt spämmi mittesoovivate kodanike nimekirja ning eemaldama seal olevad aadressid oma adressaatide nimekirjast. Igal nimekirjas oleval, kuid siiski oma postkastist spämmi leidnud kodanikul on õigus kaevata spämmija kohtusse ning nõuda $500 kahjutasu. Nendega, kes seesugust korda süstemaatiliselt eiravad, tegeleb osariigi prokurör eraldi.

Spämmi võivad jätkuvalt piiranguteta saata heategevus- ja poliitilised organisatsioonid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning firmad, kellel on saajaga ärisidemed (ehkki viimastel palutakse vabatahtlikult reeglitele alluda). Samuti on spämmipiirangutest vabastatud kolme või vähema töötajaga väikefirmad.

Ehkki minu tagasihoidlikul hinnangul on kavandatavad abinõud kuritahtliku spämmi vastu suhteliselt hambutud, teeb ametlike spämmijate katusorganisatsioon Direct Marketing Association kõva lobitööd, et seadus läbi ei läheks. Sellegipoolest  Connecticuti, Hawai, Michigani, Missouri, New Yorgi, Texase, Vermonti ja Washingtoni osariikides sarnased seadused juba kehtivad.

Uudise edastas DM-News

Mitte just tihti, kuid paar korda on siiski juhtunud, et olen oma mobiiltelefonist leidnud iseendale saadetud SMS-e. Enamasti saadab ta neid mulle mu taskust, kui automaatne klahvilukk pole küllalt kiiresti rakendunud. Kuna mul mu eesnime tõttu on kalduvus figureerida paljude telefoniraamatute eesotsas, siis tean päris kindlalt, et ma pole ainuke, kellele telefon omatahtsi helistab või sõnumeid saadab. Kuivõrd aga need mobiilsed telefoniraamatud kuuluvad enamasti kas minu sõpradele või väga headele tuttavatele, siis on lahtiununenud klahvilukk pigem meeldivaks võimaluseks uurida, kuidas neil ka muidu elu läheb 🙂

Mitte enam nii meeldivalt seltskondlikuks võivad lood kujuneda siis, kui lukustamata unub uuematel mobiiltelefonidel juba standardiks kujunenud bluetooth, maakeeli sinihammas. Nimelt võib selline telefon langeda bluejackingu ehk sinihambakaaperduse (kes pakub parema sõna?) ohvriks.

Tehnoloogia ise on lollilt lihtne: niiöelda naljahambad toksivad oma telefoniraamatusse ilma numbrita, kuid tobeda või kahemõttelise pealkirjaga sissekande ning saadavad selle visiitkaardina mõnele lähikonnas “kuulavale” bluetooth-seadmele. Mingit otsest kahju niisugune sõnum telefonile muidugi ei tee, samuti on sinihambatehnoloogia niipaljukestki turvaline, et ohver peab saadud sõnumi aktsepteerima (aga kui ta juba kõigile seadmetele “nähtava” bluetoothiga ringi jalutab, siis üheksal juhul kümnest ta selle sõnumi vastuvõtu ka kinnitab). Saata saab nii pilte kui helilõike, tüüpiliselt aga tekstisõnumeid nagu “Vaata selja taha!” või “Kena kampsun, kust said?”. Ühesõnaga umbes sama huvitav ja kasulik nähtus nagu jõnglased paneelmaja fonoluku klahvidel korrutustehteid harjutamas.

Ja otse loomulikult on uue meediakanali avastanud reklaamilevitajad. Nii näiteks levitab Hollandi firma Bluetoothreklame koos välireklaamifirmaga JCDecaux Amsterdamis kohaliku teleÅ¡õu Tantsud Tähtedega promoklippe. Tõsi, telefoniomanik peab kinnitama nende klippide allalaadimise, kuid nagu ütles Bluetoothreklame esindaja Volgens Rouffaer, on seda nädala aja jooksul teinud 15 000 inimest, see on 15% neist, kes on vastava reklaamteenuse levialasse sisenenud sisselülitatud sinihambaga.

Mida teha, kui soovite, et teie telefoni bluetoothi kaudu spämmi ei tuleks? Ainult kaks lihtsat, kuid toimivat reeglit ongi:

1. Kontrollige oma mobiiltelefoni sinihamba seadeid ning pange oma telefoni nähtavuseks “Varjatud”. Oma telefoniga seotud seadmeid saate edasi kasutada.

2. Kui te bluetoothi parasjagu ei kasuta, lülitage see parem välja. Säästate nii oma taskusõbra akusid kui iseenda närve.