Riistvara – Arvutikaitse

Viirus või riistvaraprobleem?

Minu kätte sattus tõbine arvuti, mille omanik kurtis, et käima tema masin küll läheb, kuid üsna kohe peale sisselogimist tõmbub ekraan mustaks ja edasi ei toimu enam midagi. Safe mode’is aga läheb arvuti tööle küll. Äkki on arvutil mingi viirus kallal või takistab mõni muu pahatahtlik programm käimaminekut?

Tõepoolest, arvuti viirustõrjeprogramm oli juba pikka aega uuendamata ning failisüsteemi oli peitu pugenud ka kuus erinevat troojalast. Iseenesest oli muidugi hea, et nood maha tapetud said, kuid antud juhul polnud arvuti kokkujooksmise süüdlaseks mitte pahavara.

Sellessamas Safe Mode’is (kui arvuti seda käivitamisel ise välja ei paku, tuleks Safe Mode’i sisenemiseks enne Windowsi käivitumist hoida all F8 nuppu) otustasin muuhulgas lasta arvutil kontrollida ka kõvaketta korrasolekut. Selleks tuleks avada kõvaketta atribuudid:

ning sealt funktsioon Kontrolli kohe:

Tõsi, koheselt ketast kontrollima ei hakata, see toiming palutakse ajastada arvuti järgmiseks käivituseks:

Pärast arvuti taaskäivitamist kontrollitigi arvuti failisüsteem ning kõvaketas üle ning leiti sealt neli vigast kohta. Kolm neist asusid just seal, kus Windows hoiab oma süsteemifaile. Kõvaketta tervetele sektoritele jäänud süsteemifailidest piisas küll arvuti hädapäraseks käivitamiseks, kuid mitte Windowsi normaalseks tööks.

Ehkki kettakontrolliprogramm suutis kõvaketta vigastes sektorites asunud olulised failid taastada, need tervetesse sektoritesse ümber kirjutada ning vigased kohad edasiseks kasutuseks kõlbmatuteks märkida, ei tasuks siiski arvata, et sellega on probleem lahendatud ning arvuti nüüd korras. Jah, masin käivitub nagu ennegi ja avanev pilt on täpselt selline, nagu harjunud olete, kuid enne mistahes pakiliste tööde kallale asumist, isegi enne Facebookis hõiskamist, et olete nüüd jälle arvuti kaudu kättesaadav, tuleks võtta kas DVD plaat, mälupulk või väline kõvaketas ning arvuti kõvakettale salvestatud kõigist olulistest andmetest varukoopia teha. Sest kui kõvaketas juba mõnest kohast rikki on läinud, on väga hea võimalus, et edasise kasutamise käigus hakkab vigaseid kohti tekkima üha rohkem.

Kui teil on plaan sellist arvutit edasi kasutada, tuleks kõvaketas muidugi välja vahetada. Andmete varundamisest ei pääse te aga niikuinii.

Käivitasime arvutiprofessionaalide otsinguteenuse

Arvutikaitsel on hea meel teatada, et edaspidi saame oma nõuannete ja juhendite keerulisemates ja/või arvuti jaoks ohtlikumates osades, kus me tavaliselt oleme soovitanud võtta ühendust mõne arvutispetsialistiga, aidata teil nüüd ka mõni seesugune spetsialist päriselt üles leida.

Selleks lõime lehekülje, millel võite sisestada oma asukoha (või selle koha, mille läheduses te spetsialisti vajate), vajutada nuppu “Find locations” ning vastav teenus pakub teile nimekirja teie sisestatud aadressi läheduses tegutsevatest arvutifirmadest. Lehekülje leiab ka päisemenüüst nime alt “Otsi abi!“.

Esialgu on andmebaasis peamiselt sellised firmad, mis pakuvad arvutite hooldust, remonti ja andmetaastusteenuseid. Neile firmadele, kes müüvad näiteks viirustõrjeprogramme või muid kaupu ja teenuseid, mille hankimiseks asukoht ei ole väga oluline, teeme otsingu ja tootevõrdluse natuke teistsugusel kujul.

Arvamused teenuse ning seal loetletud firmade töö kvaliteedi kohta palun lisage selle postituse kommentaaridesse.

Sülearvuti turvasüsteem…

…ehk kuidas muuta varga elu keerulisemaks

Sülearvutite laialdasest levikust tingituna on neist saanud varaste lemmikobjekt. Igal aastal varastatakse üle miljoni sülearvuti, tagasi õnnestub neist saada alla kolme protsendi. Samas suureneb igal aastal sülearvutitesse salvestatud salastatud ja isiklike andmete hulk. Seetõttu on äärmiselt oluline läbi mõelda, kuidas vältida vargust ning kuidas tagada varguse korral andmete turvalisus.

Järgnevad seitse punkti ei garanteeri ei teie arvuti ega sellesse salvestatud andmete turvalisust sajaprotsendiliselt, kuid nende järgimine vähendab oluliselt varguse ning andmelekke tõenäosust. Lisaks sellele suureneb ka võimalus varastatud arvutit veel kunagi näha.

Mitte ükski koht ei ole turvaline. Samahästi võiks suure rahapatakas kusagile lauapeale vedelema jätta. Ära jäta kunagi sülearvutit üksi! Isegi kui sa lähed ‘vaid hetkeks’ eemale. Rahvarohketes kohtades ole eriti tähelepanelik. Tualetti minnes on kõige turvalisem jätta arvuti mõne (usaldusväärse) sõbra kätte.
Kasuta lukku! Enamikule sülearvutitest saab külge panna trossiga luku. Lukku soetades ei tohiks valida kõige odavamaid, sest need saab sageli isegi tavaliste kääridega katki lõigata.
Paigalda arvutisse tarkvaraline alarm. Need töötavad samamoodi kui autoalarmid: kui keegi hakkab sinu sülearvutit näppima (eemaldab voolujuhtme, liigutab hiirt, jne) käivitub alarm ning kõigi ruumisviibijate silmad on sinu arvutil ja potensiaalsel vargal. Laptop Alarm v2.0beta on esialgu tasuta allalaetav ja kasutatav, kuid lähiajal peaks välja tulema tasuline versioon. Programm ei vaja eraldi installeerimist, allalaetud fail tuleb lihtsalt käivitada. Esmasel käivitamisel tuleb programmi kasutustingimustega nõustuda (Accept). Edasi teavitatakse kasutajat, et kõrvaklappe ja alarmi ei tohiks samaaegselt kasutada, kuna see võib kõrvu kahjustada.

Seejärel avanevas peaaknas saab valida, mille peale alarm käivitub:
- toitejuhtme eemaldamine (või elektrikatkestus!)
- arvuti väljalülitamine (või välja logimine)
- USB hiire eemadamine
- hiireliigutus
Valikute (options) alt tuleks kindlasti määrata alarmile parool. Sealt saab määrata ka, kui suur hiireliigutus alarmi käivitab.
Seejärel vajutus nupul ‘Lock Computer’ ja arvuti ongi alarmi all.

Alarmi tühistamiseks tuleb sisestada eelnevalt määratud parool ning vajutada enterit.

Maci kasutajatele on valida kahe programmi vahel, iAlertU ja Lockdown, mis tunnevad ära ka arvuti enda liigutamise (kui arvuti riistvara seda toetab).
Veebikaamera tõhusaks turvakaameraks.
Yawcam (samuti tasuta) võimaldab tavalise veebikaamera muuta liikumist tuvastavaks turvakaameraks, mis salvestab teatud ajavahemiku tagant pildi ning võimaldab selle ka mõnda serverisse üles laadida. Programmi kasutajaliides on küll veidi kohmakas, kuid võimalusi see-eest väga palju.

Maci kasutajatele on analoogiline programm Gawker.
Kui aga juhtub, et sülearvuti satub ikkagi varaste ohvriks, siis mitmete programmide abil on võimalik arvutit “jälitada” ning seega suurendata arvuti tagasisaamise võimalust. LaptopLock võimaldab lisaks varastatud arvuti “asukoha” (ip-aadressi) määramisele veel varastatud arvutis:
- faile turvaliselt kustutada
- faile krüpteerida
- kasutajale sõnumit näidata
- mingit muud programmi käivitada või muud korda saata
LaptopLock’i kasutamiseks tuleb kõigepealt kodulehel ennast kasutajaks registreerida, misjärel on võimalik programm alla laadida. Installeerimise ajal tuleb määrata, kuidas programm arvuti varguse korral peaks käituma. Sülearvuti varguse korral tuleb varem tehtud kontosse sisse logida ja ära märkida, et arvuti on varastatud. Kui nüüd programm internetti pääseb, saab see teada, et arvuti on varastatud ning viib läbi installeerimise ajal määratud toimingud.

Adeona on samuti programm varastatud arvuti asukoha kindlaks määramiseks. Tegemist on avatud lähtekoodiga programmiga, mis jookseb nii Windowsi, Maci kui ka Linuxi arvutites.
Andmete turvalisuse seisukohalt on kõige olulisem kasutada korralikku krüpteerimistarkvara. Vabavaraline ja samuti avatud lähtekoodiga TrueCrypt võimaldab tekitada virtuaalse krüpteeritud ketta. Sellisele kettale salvestatud faile on ilma paroolita võimatu avada. Tegelikult pole võimalik isegi näha, kas või millised failid krüpteeritud on. Peale parooli sisestamist ja “külgepookimist” ilmub uus, näiliselt täiesti tavaline ketas. Tavaliselt käivad sellel kettal ka kõik failioperatsioonid (kopeerimine, loomine jne).
Selle korra viimane soovitus: ärge kunagi hoidke paroole, ei paberil ega digitaalsel (krüpteerimata) kujul, sülearvuti läheduses. See oleks sama rumal kui kirjutada pangakaardi PIN-kood kaardi tagaküljele.

Välismaised lingid samadel teemadel:
How to Set Up a Laptop Security System
Computer Theft & Recovery Statistics
Lost and Stolen laptop numbers
Laptop Security Guidelines

Klaviatuur – räpasem kui kempsupott

Viirused ei ründa arvutikasutajat mitte ainult netist – tarbijauuringute grupp Which? selgitas välja, et mõnedel arvutiklaviatuuridel on rohkem ohtlikke baktereid kui tualetipotis, kirjutab BBC.

Londoni kontorites uuritud 33-st klaviatuurist neli tunnistati tervisele ohtlikuks ning ühelt leiti viis korda rohkem pisikuid kui sama kontori tualetipotilt. Ehk siis 150 korda rohkem kui tervisenormid ette näevad. Muuhulgas leiti klaviatuurilt ka E.coli ja staphylococcus aureus‘e baktereid.

Mikrofauna vohamises süüdistatakse puudulikku isiklikku hügieeni, harva kätepesu ning kommet süüa töölaua ääres. Õnneks saab klaviatuuri puhtaks lihtsamini ja odavamalt kui kõvaketta…

Arvutikaitse ABC

See on väga hea ja asjakohane raamat. Mina kirjutasin selle 🙂

Tähendasin seal üles enamlevinud pahavara iseloomustused ning mõningad võtted, kuidas end internetiohtude vastu kaitsta. Üritasin vältida akadeemilist soliidsust ning lugeja koormamist tehniliste detailidega, nii et seda peaksid julgema kätte võtta ka need, kes end arvutiasjanduses väga kodus ei tunne.

Kõik nähtused on rühmitatud eraldi peatükkidesse ja esitatud tähestiku järjekorras. Kaanest kaaneni järjest läbilugemine ei ole kohustuslik, kavalam on leida registrist huvipakkuv märksõna ja lugeda konkreetset peatükki. Jah, paberil ei saa ikka nii mugavalt linkida kui internetis…

Irja Ahi tegi “Arvutikaitse ABC”-le võrratud ja vaimukad illustratsioonid, Sverre Lasn ägeda kujunduse. Väljaandmise korraldas sihtasutus Vaata Maailma, rahaliselt toetasid Hansapank, SEB, Elion ja EMT.

Esitlus on täna, 12.02 kell 14 Viru Keskuse Rahva Raamatu esitlussaalis. Osta saab esialgu Rahva Raamatust, kui trükikoda ülejäänud tiraaÅ¾i valmis saab, siis ka Apollost ja mujalt.

Paikamata iPhone muutub pealtkuulamisvahendiks

Turvaekspert Rik Farrow demonstreerib, kuidas Metasploiti abil koostatud spetsiaalse veebilehe abil saab seda lehekülge külastanud iPhone’is juurkasutaja õigused, mis lubab Apple’i uues imetelefonis toimetada samu asju mis selle omanik – kuulata kõnesid, lugeda postkasti sisu, paigaldada ja käivitada mistahes programme.
Demonstratsiooni tellinud Fastcompany.com kinnitab, et samalaadse rünnaku ohvriks võib langeda tegelikult mistahes muu nutitelefon. iPhone’i puhul tegi rünnaku lihtsamaks turvaauk, mis lubas pärast ühe rakenduse edukat ründamist käitada ka kõiki ülejäänuid juurkasutaja õigustes. Viimaste turvaparandustega on kasutatud auk küll lapitud, kuid laias maailmas on liikvel miljoneid kräkitud iPhone’e, millele turvapaika panna ei saa…