Tõrjujad – Lehekülg 12

Arvutikaitse ABC

See on väga hea ja asjakohane raamat. Mina kirjutasin selle 🙂

Tähendasin seal üles enamlevinud pahavara iseloomustused ning mõningad võtted, kuidas end internetiohtude vastu kaitsta. Üritasin vältida akadeemilist soliidsust ning lugeja koormamist tehniliste detailidega, nii et seda peaksid julgema kätte võtta ka need, kes end arvutiasjanduses väga kodus ei tunne.

Kõik nähtused on rühmitatud eraldi peatükkidesse ja esitatud tähestiku järjekorras. Kaanest kaaneni järjest läbilugemine ei ole kohustuslik, kavalam on leida registrist huvipakkuv märksõna ja lugeda konkreetset peatükki. Jah, paberil ei saa ikka nii mugavalt linkida kui internetis…

Irja Ahi tegi “Arvutikaitse ABC”-le võrratud ja vaimukad illustratsioonid, Sverre Lasn ägeda kujunduse. Väljaandmise korraldas sihtasutus Vaata Maailma, rahaliselt toetasid Hansapank, SEB, Elion ja EMT.

Esitlus on täna, 12.02 kell 14 Viru Keskuse Rahva Raamatu esitlussaalis. Osta saab esialgu Rahva Raamatust, kui trükikoda ülejäänud tiraaÅ¾i valmis saab, siis ka Apollost ja mujalt.

Valik tasuta viirustõrjetarkvara

Avira AntiVir PersonalEdition Classic – kodukasutajaile mõeldud tasuta versioon kaitseb enamlevinud pahavara, kuid mitte nuhk- ega reklaamvara eest. Väidetavalt annab palju valehäireid.

AVG Anti-Virus Free Edition – üllatavalt võimekas TÅ¡ehhi päritolu viirustõrje. Nuhkvaraga võitlemiseks tuleks eraldi paigaldada AVG Anti-Spyware Free Edition, rootkittide leidmiseks AVG Anti-Rootkit Free.

avast! 4 Home Edition – mõeldud kasutamiseks vaid kodus ning mitteärilistel eesmärkidel. Kontrollib nii kõvaketast, kirjakasti, kiirsuhtlust kui ka netiliiklust.

BitDefender Free Edition – ei paku kaitset reaalajas, tuleb kas käsitsi või ajastatult käima tõmmata.

ClamAV – avatud lähtekoodiga viirustõrjepakett, Linuxi ja MacOS-i versioonid

ClamWin Free Antivirus – ClamAV mootoriga tasuta ning avatud lähtekoodiga tarkvara. Reaalajas kaitseb ainult postkasti, muudeks toiminguteks tuleb käsitsi või ajastatult käima tõmmata.

Comodo AntiVirus – kaitseb viiruste eest reaalajas, nuhkvara tarbeks tuleks paigaldada Comodo BOClean, saadaval on ka eraldi tasuta tulemüür Comodo Personal Firewall.

Dr.Web CureIt! – vene päritolu, kuid eestikeelse kasutajaliidesega käsitsi käivitatav tõrjuja.

McAfee VirusScan Plus – Special edition from AOL – tasuta viirustõrje AOL-i kasutajatele.

PC Tools AntiVirus Free Edition – piiranguteks on harvemad definitsiooniuuendused ning kasutajatoe puudumine.
Winpooch – suudab tõrjuda nuhkvara ja troojalasi, lisaks oskab käitada ClamWin-i reaalajaskännerina.

Enamik viirustõrjetootjaid pakub ka mitmesuguste piirangutega prooviversioone, mis näiteks kas ainult avastavad pahavara, kuid ei kustuta seda, või siis lõpetavad töö pärast 30-päevase prooviperioodi lõppemist.

F-Secure BlackLight

F-Secure BlackLight on rootkittide otsja, mis otsib teie arvutist varjatud protsesse ning vajadusel ka eemaldab need.
Programm uurib põhjalikult protsesse ja faile ning otsib pahalasi, mis maskeerivad end turvaprogrammide eest süsteemsete failide või protsessidena. F-Secure BlackLight suudab leida ja kõrvaldada aktiivseid rootkitte, mida traditsioonilised viirustõrjeprogrammid ei suuda.
Kasutamiseks ei ole vaja oma viirusetõrjet eemaldada, BlackLighti saab kasutada koos olemasoleva viirusetõrjega.
F-Secure BlackLighti saab alla laadida siit.
Ise olen aeg-ajalt erinevaid arvuteid BlackLightiga skänninud, aga siiamaani pole midagi leidnud 🙂
Olgu veel öeldud, et F-Secure Internet Security 2008 sisaldab endas BlackLighti ning seda pole vaja eraldi installida.

Mikko Tallinnas

Mõned F-Secure’i turvapealiku Mikko Hypponeni mõtted tema tänasest ettekandest Estonia talveaias.

F-Secure’i turvalaborisse tuleb 17 000 pahavarakahtlusega koodinäidist päevas, tegelikku pahavara on sellest 300-500 ühikut. Mida on sellegipoolest palju 🙁 Hetkel on teada 250 000 ühikut pahavara, Mikko ennustab selle kahekordistumist aasta jooksul.

10 aastat tagasi tuli muretseda kurjategijate pärast, kes tegutsesid sinuga samas linnas. Nüüd tuleb muretseda arvutikurjategijate pärast, kes tegutsevad näiteks Brasiilias. Hullem veel – kurjategijat ei huvitagi, kes te olete või kus te asute – teda huvitab ainult see, kuidas teilt teie raha ära võtta.

Mikko jutustas ka Tariq al-Daour’ist, kes mängis varastatud krediitkaardinumbritega pokkerit ning ostis nende kaudu kaotatud summade (kokku 2 mln eurot) varustust Iraagi mässulistele.

Tõenäoliselt vene päritolu Storm Worm’i grupi rünnak algas 18.01.2007, kõigepealt lihtsalt exe-failidest manustega. Kuna enamus tulemüüre pidasid selle spämmi kinni, hakati saatma võltslinke youtube’i, mis nõudis videoklipi näitamiseks “plugina” allalaadimiseks. Jätkati pühadekaartidega. Kokku saadi ligi miljonist arvutist koosnev p2p-põhine botnet, millel polnud keskserverit, mida maha võtta. Ehk siis superarvuti, mida ei kontrolli mitte valitsus või suurkorporatsioon, vaid kurjategijad. Lisaks sellele oli botnetil ka viirustõrjujavastane hoiatussüsteem, mis ründas kogu oma võimsusega neid, kes üritasid seda uurida.

Tekkinud superarvutit kasutatakse seesuguse spämmi renderdamiseks, mida tavalistel spämmitõrjetööriistadel raske töödelda. Kui saata välja miljon ühikut spämmi päevas ning sellele reageerib ka 0,0001 protsenti saajatest, teenitakse ikkagi tuhandeid.

Mikko arvates kasutaja harimine ei tööta kunagi – nagunii klikivad ja topivad igale poole oma krediitkaardinumbreid. Kavalamad troojalased, näiteks Torpig, viskavad popup-akna ette siis, kui logite oma pärispanka, küsides lisaautentimist krediitkaardinumbriga. Samuti kasutatakse pärisülekannete tegemisel pisiparanduste tegemist, suunates ülekande näiteks kurjategija arvele. Selliste nõksude vastu kasutajate harimine ei aita.

10-15 aasta pärast on põhiosa internetikasutajaid Aasias (hetkel on seal internetikattuvus vaid 10%). Kes neid kõiki harida jõuab? on Mikko lootusetu. Samas on tema hinnangul tavaliste kurjategijate kõrval kasvamas täppisinfot otsivate spioonide osakaal.

Suurem osa rünnakuid tuleb Ida-Euroopast (eriti Moskva ja Peterburi ümbrusest), Brasiiliast, Ida-Aasiast ja USA-st.

Häkkerifoorumitest saab osta varastatud krediitkaardinumbreid ja turvakleepse, pahavara ja spetsiaalselt teie konkurentide vastu suunatud rünnakuid. Suur osa kevadistest rünnakutest Eesti vastu tuli üüritud botnettidelt. Rahapesuks värvatakse tankiste (soovitavalt kriminaalkorras karistamata :)). Eelmisel aastal kasutati Rootsis ligi tuhandet tankisti ligi 9 miljoni Rootsi pankadel arvetelt varastatud Rootsi krooni väljavõtmiseks…

Minu kogemus Microsofti antiviirusega (Windows Live OneCare)

Tere!
Tahaks jagada oma tagasisidet Microsofti programmerijate “ime” kasutamise osas, kuna Arvutikaitse blogis on kirjutatud üks Priit Aasmäe artikkel selle Microsofti antiviirusliku paketi kohta. Loe edasi: Minu kogemus Microsofti antiviirusega (Windows Live OneCare)

Spamihilator

Spämm on saanud igapäevaseks nuhtluseks nendele, kes kasutavad igapäevaselt mõnda mailiklienti või siis veebipõhist suhtluskeskkonda, näiteks hot.ee, gmail.com jms. Veebipõhistel kirjakastidel on spämmiblokeerija reeglina juba olemas, aga see pole tavaliselt kuigi tõhus (muidugi on ka erandeid).
Inimesed tavaliselt ei pööra spämmikirjadele tähelepanu ja kustutavad need lihtsalt ära. Teinekord võib aga spämmi tulla palju, mitusada kirja päevas, ja neid on tüütu eemaldada. Õnneks on olemas programme, mis rämpsposti ära tunnevad ja blokeerivad. Nii ei jõua spämm sinu kirjakasti ja sa ei näegi seda. Üheks niisuguseks on Spamihilator, mis on ka vabavaraline.

Mitte ükski spämmifilter ei suuda tuvastada 100% spämmi. Kuid mõni programm teeb seda teistest paremini. Spamihilatoril on spämmi vastu kasutusel Word-Filter, mis tunneb rämpskirja ära tavaliselt spämmis esinevate sõnade järgi.

Veel on kasutusel DCC-filter (Distributed Checksum Clearinghouse, omalaadne spämmisõnumite must nimekiri), mis ühendab ennast automaatselt DCC-võrguga. Viimane koosneb mitmesajast serverist, sellel on mitu miljonit kasutajat ja palju kliente. Need kõik aitavad ühiste jõupingutustega spämmi tuvastada ja kasutajaid nende eest kaitsta.

Spamihilatorit saab ka treenida, mis aitab paremini kaasa spämmi äratundmisele ja blokeerimisele (sellest hiljem pikemalt). Programm toetab paljusid meilikliente, näiteks Outlook 2000/XP/2003/Express, Eudora, Mozilla, Netscape, IncrediMail, Pegasus Mail, Phoenix Mail, Opera jne.

Spamihilator ei kuluta palju arvuti jõudlust, seda on lihtne paigaldada ja kasutada. Ise olen seda kasutanud ca 2 nädalat, ja seni on ainult 2 spämmikirja ca 600-st läbi tulnud. Kui oleks programmi spämmifiltrit treeninud, poleks võib-olla needki läbi tulnud 🙂 Seega võib selle spämmivastase programmi tööviljakust heaks pidada.