Rubriik: Uudised

Praegune olukord kus enamus inimesi veedab rohkem aega elektroonilistes kanalites on kahjuks teada ka küberkurjategijatele. Nende jaoks on praegune olukord veel soodsam kui tavaliselt – inimesed otsivad online infot, teevad erinevatesse kohtadesse kontosid, liituvad uudiskirjadega, tellivad toitu ja vaatavad aja sisetamiseks erinevaid (soovitavalt tasuta leitavaid) videosid.

Kirju, mis räägivad, et Sinust on veebikaameraga piinlik video tehtud, on juba ammu levitatud, pikemalt saad lugeda meie varasemast postitusest siin. Enne kui selliste kirjade peale paanikas Bitcoine ostma ja maksma hakkad küsi endalt parem:

• Kas ma olen mainitud pornolehekülgedel (üldse kunagi) käinud?
• Kas mu arvuti “käitub kummaliselt” – hiir liigub iseenesest, erinevad aknad tulevad suvalisel ajal lahti?
• Kas ma olen arvuti ees midagi “ebasündsat” teinud ja veebikaamera on katmata (või kas mul üldse on veebikaamera)?

Tegemist ei ole spetsiaalselt Sinu jaoks kirjutatud kirjaga, selle kirja saavad lisaks Sulle veel mõnisada tuhat inimest! Juhul kui Sa kõikidele ülaltoodud küsimustele eitavalt vastasid – kustuta kiri ja mine rahulikult eluga edasi. NB! Juhul kui Sa vastasid jaatavalt, et Su arvuti käitubki juba viimased paar aastat niimoodi, võib olla põhjuseks siiski Su arvuti vanus.

“Aga miks selle kirja pealkirjas on toidutellimuse tiim ja et mu nägu on ülevaatamisel ja miks seal all on salajane koroonaravi info? Sellepärast, et ka küberkurjategijad loevad uudiseid ja teavad, mis maailmas toimub ja milliseid artikleid inimesed loevad. Ja milliseid meile vaatavad. Kuna praegusel perioodil on toidu kojutellimine veel levinum kui varasemalt ja kui varasemalt puudub kokkupuude erinevate toidukulleritega, siis “aga ju nii ongi, et Uber/ Bolt/ Wolt/ Tellitoit saadab mulle kogemata inglise keelseid kirju” ja “äkki ma pean konto kinnitamiseks endast pildi saatma” on üsna tavalised põhjused miks e-mail üldse avatakse mitte automaatselt ei kustutata.

Kas nüüd kus ma tean salajast koroonaravi peaksin ma seda tõde ka teistele kuulutama ja kirjutama oma Facebooki, et jagage jagage jagage ja mõtlema sinna juurde veel mingi usutavust lisava “fakti” et mõni poliitik või tervishoiutöötaja ütles seda mulle? Kindlasti mitte! Kõikidel eriolukorra lahendamisega seotud inimestel on käed-jalad niigi tööd täis ka ilma Sinu tõekuulutamise tagajärgede ümberlükkamiseta. Ametlikud ja meedikute poolt tulnud soovitused ja faktid on kõik leitavad Terviseameti kodulehelt.

Allikas: https://www.saferinternetday.org/

Täna tähistatakse 15. korda turvalise interneti päeva. Selle puhul võiksid täna mõelda enda vastustele järgmistele küsimustele:

1. Kas ma olen mõnele sõbrale või pereliikmele oma sisselogimisinfot jaganud?
2. Kas mu sõbrad, kellele ma oma kasutajanime ja parooli olen öelnud ikka peavad seda teadma?
3. Kas ma kasutan sama kasutajanime ja parooli mitmes kohas?
4. Kas mu parool on tugev või (mind teadvatele inimestele) lihtsalt äraarvatav?
5. Kas ma tean kõiki inimesi, kes mu sõbralistides on? Kas nad peavad seal olema, sest siis inimesed arvavad, et mul on palju sõpru?
6. Kas keskkonnad mida ma kasutan pakuvad lisakaitset kahetasemelise autentimise näol?
7. Kas ma kasutan pakutavat kahetasemelist autentimist?
8. kas keskkond, kus mul kasutajakonto on, kasutab turvalist httpS sisselogimist?
9. Kas mu kasutatavad keskkonnad annavad teada tundmatutest kohtadest sisselogimistest?
10. Kas ma satun tihti sõprade jagatud asju lugedes kohtadesse, mille puhul ma ei tea enam, kus aadressil ma asun?
11. Kas ma olen näiteks Facebookis määranud omale usalduskontaktid, kes vajadusel mu kontot tagasi saada aitavad?
12. Kas ma vaatan alati meilisaatja tegelikku meiliaadressi?
13. Kas mu sotsiaalmeedias tehtavaid postitusi näevad ainult mu sõbrad, terve maailm või mul pole õrna aimugi kes?
14. Kas mu (nuti)telefoni saab kasutada igaüks või mul on klahviluku kood peal?
15. Kas mu arvutis ja nutitelefonis on viirusetõrje ja kas see on ka sisse lülitatud?

Mida rohkematele küsimustele Sa jaatavalt vastasid, seda lihtsam on mõnel pahatahtlikul tuttaval või küberkurjategijatel Su seadmele ja kontole ligi pääseda ja seal omavoliliselt tegema asud. Nii on võimalik saata Sinu nimel sõnumeid, jagada linke pahatahtlikule sisule, mis seadme pahavaraga nakatada võib või ka näiteks Sinu nimel raha küsida (sest hädas tuttavatele antakse ju kindlamalt kui niisama küsijatele).

Õhtuseks lugemiseks sobiks käia üle enda ja pereliikmete Internetis kasutatavate keskkondade seaded ja vaadata, mõelda, mis juhtuks kui Sa neile enam ligi ei pääse või keegi Sinu asemel või Sinuga koos seal tegutseb ning kuidas Sa ligipääsu oma kontodele tagasi saaksid (ja kindlustada selle, et keegi teine sinna enam nii hõlpsalt sisse ei pääse). Näpunäiteid leiab Küberturvalisuse ABC-st

Autor: Peter Steiner, 1993 “Internetis ei tea keegi, et Sa oled koer”

Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit (ALVATAL) kutsub kõiki huvilisi Teeme Ära talgupäeval 3. mail osalema vabavaratalgutel. Talgupäeval antakse uus elu Windows XP-ga arvutitele, kuid mitte ainult – oodatud on kõik tasulise tarkvara kasutajad, kes soovivad tutvuda kaasaegse vabatarkvaraga.

8. aprillil 2014 lõpetas Microsoft toe Window XP operatsioonisüsteemile. “Mitte kõigile ei sobi uue arvuti ostmine koos uusima Microsofti tarkvaraga ja aegunud tarkvara kasutamine kujutab endast tavalisest suuremat turvariski. Kuna see teema puudutab paljusid arvutikasutajaid, siis sündiski mõte korraldada üle Eesti talgud, et aidata inimesi saada võimalikult soodne ja seejuures töökindel lahendus,” ütles talgupäeva koordinaator Edmund Laugasson.

Talgupäev ja vabavara kannavad Laugassoni sõnul samu väärtusi – annavad elurõõmu ja tugevdavad õlatunnet ning kutsuvad inimesi aktiivselt kaasa lööma ning panustama oma kogukonna ja ühiskonna heaks. Kui tasulise tarkvara litsents keelab selle edasi jagamist ja lubab kasutada vaid teatud arvu arvutitel vastavalt ostetud litsentsile, siis vabavara puhul põhiliselt kasutatav Üldine Avalik Litsents (GPL) vastupidi julgustab vabavara edasi jagama ja seeläbi aitama üksteist ning lubab kasutada seda nii paljudel arvutitel kui vaja. GPL tagab ka selle, et tarkvara on avatud lähtekoodiga ning kõigile vabalt kättesaadav.

Talgupäevaks, 3. maiks on valmimas ka järgmine eesti keele ja kultuuri keskkonda sobituv tarkvarakomplekt Estobuntu, mis on mugavaim valik eesti inimesele. Estobuntu ei ole tundlik ka pahavara suhtes. Komplektis on olemas kõik, mis igapäevaseks arvutikasutuseks vaja läheb – ID-kaardi tarkvara, multimeedia tugi, kontoritöö vahendid. Lisaks on Estobuntus tagatud ka vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi  koostatud koosvõime raamistikule. Estobuntu on jäädavalt tasuta kättesaadav kõigile aadressil http://www.estobuntu.org/

Vabavaratalgud on hea võimalus ka kõigile haridus- ja teadusasutustele vabatarkvaraga tuttavaks saada. Põhikooli informaatika ainekavas (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1001/VV1_lisa10.pdf) on rõhutatud, et võimaluse korral tuleb koolides eelistada vaba tarkvara, mis on sõltumatu tarkvaratootjast – õpe ei tohi olla üles ehitatud üksnes ühe tarkvaratootja või platvormi kasutusele. Vabavara kasutamine annab koolidele ka tugeva rahalise kokkuhoiu, mida kasutada paremaks e-õppeks.

Kõik vabavara hästi tundvad inimesed ja organisatsioonid üle Eesti on oodatud talguveebis aadressil www.teemeara.ee kavandatavaid vabavaratalguid kirja panema ning kutsuma teisi aktiivselt osalema. Hetkel on juba registreeritud talgud Tallinnas, Tartus, Raplas, Rakveres, Võrus, Viljandis, Kärdlas.

Talgute registreerumisel palume juhinduda seni registreeritud talgutest.

Lisainfo ja registreerumine http://alvatal.ee/vabavaratalgud.htm