Rubriik: Uudised

“Lisanditega” jõulukaardid

Jõulud on ukse ees  ning seoses sellega on kombeks saata õnnitlusi nii kirja kui e-posti teel.

Juba praegu on mitmeid teateid e-postkaartidest, mis sisaldasid pahavara, kirjutab meile F-Secure edasimüügi juht Eestis Raido Orumets.  Eelkõige tasuks jälgida postkaardi saatjat: kui tegemist on saajale tundmatu isiku või ettevõttega, siis ohutuse mõttes on soovitatav postkaart parem kustutada.
Samuti tuleks jälgida, et kõik viimased viirustõrje uuendused oleksid arvutisse paigaldatud ja Windows turvapaigad installeeritud.

Eile saabunud esimene pahavaraline e-postkaart nägi välja alljärgnev:
123xmas.gif

Nagu ikka, palutakse postkaardi nägemiseks külastada veebilehekülge.
123xmas.jpg
Pilt on ilus, kuid selle tulemusena laetakse kasutaja arvutisse pahavara, mis annab kurjategijatele tagaukse kaudu ligipääsu kasutaja arvutile. Mikko ütleb, et täpsemalt on tegemist mIRC-põhise Zapchastiga.

Suurimad e-teenuste pakkujad on nüüd Arvutikaitse 2009 partnerid

Arvutiturvalisusele suunatud Vaata Maailma Sihtasutuse projekti Arvutikaitse 2009 partneriteks on saanud kõik Eesti suurimad e-teenuste pakkujad. Projekti eesmärgiks on kujundada Eestist aastaks 2009 maailma turvalisima infoühiskonnaga riik.

partnerid.jpg

Fotol Hansapanga projektijuht Tiit Pekk Arvutikaitse 2009 partneri tunnistusega, temast vasakul Vaata Maailma SA projektijuht Mart Parve ja paremal Vaata Maailma SA nõukogu esimees Andres Käärik.

Et suurendada e-teenuste turvalisust, muutub 2009. aastal ligipääs partnerasutuste e-teenustele ID-kaardi või Mobiil-ID’ga eelistatuimaks. Projekti raames tutvustatakse partnerasutuste töötajatele ja klientidele arvutiturvalisuse põhimõtteid ning koolitatakse nad ID-kaarti ja Mobiil-ID’d kasutama.

Hetkel on käimas ID-kaarti tutvustav reklaamikampaania ning alates 28. novembrist saavad soovijad võtta osa tarbijamängust, milles osalemiseks tuleb lihtsalt digitaalselt allkirjastada loositingimused www.arvutikaitse.ee/loos.

„Senine teavitustegevus on kandnud vilja – selle aasta augustis läbi viidud Emori uuringust selgus, et inimesed tajuvad ID-kaarti pigem positiivsena ning reaalse ID-kaardi elektrooniliste funktsioonide kasutamiseni on siit veel vaid väike samm,“ rääkis Arvutikaitse 2009 projekti koordinaator Kristi Kivilo. ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutamine muudab internetikasutuse turvalisemaks ja ka elu mugavamaks. „Tänaseks on antud on üle 3,3 miljoni digitaalallkirja ning iga allkiri on säästnud selle andjale kilomeetreid käidud maad või põletatud bensiiniliitreid,“ ütles Vaata Maailma SA projektijuht Mart Parve.

Arvutikaitse 2009 partnerite koostöö eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust arvuti- ja internetiturvalisusest ning soodustada ID-kaardi ja Mobiil-ID kui lihtsaimate enesekaitsevahendite kasutuselevõttu elektroonilistes toimingutes.

Arvutikaitse 2009 algse koostöölepingu sõlmisid 2006. aasta mais Hansapank, SEB Eesti Ühispank, EMT, Elion ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigi esindajana. Tänaseks on koostöölepinguga veel liitunud Maksu- ja Tolliamet, eKool, Eesti Energia, Krediidipank, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Nordea pank ja Sertifitseerimiskeskus. „Esimese partnerringi laienemise lugesime küll lõppenuks, kuid see ei tähenda, et partnereid lisandumas poleks. Käimas on läbirääkimised järgmiste võimalike partneritega,“ rääkis Mart Parve.

Sihtasutus Vaata Maailma kutsuti 2001. aastal ellu eesmärgiga oluliselt suurendada internetikasutajate arvu ning tõsta sellega Eesti elanike elukvaliteeti ja riigi konkurentsivõimet Euroopas. Seniste edukate ettevõtmiste hulgas on enam kui 100 000-le inimesele tasuta arvuti algõppe võimaldamine, eKooli keskkonna käivitamine ning ligi 500 Avaliku Internetipunkti (AIP) loomine.

FBI operatsioon Bot Roast

botnet.jpgFBI tegi kokkuvõtte arvutizombistajate vastu suunatud operatsiooni Bot Roast teisest faasist, mille käigus

  • tehti kahjutuks Philadelfia piirkonna ülikoole DDoS-iga pommitanud botnet,
  • mõisteti süüdi kaks botnetipidajat, kellest üks oli küberallilmas laialt tuntud kalifornialane,
  • karistati veel kolme botnetipidajat, kellest kaks suutsid Kesk-Lääne pankade vastu suunatud õngitsemisskeemiga riisuda miljoneid dollareid,
  • koostöös Uus-Meremaa politseiga tabati ülemaailmset botnetti juhtinud 18-aastane noor arvutigeenius hüüdnimega AKILL.

Kokku olid FBI tabatud kurjamid suutnud tekitada 20 miljoni $ ulatuses kahju, näiteks ühel konkreetsel juhul kaotas üks DDoS-rünnaku ohver 20 000 $.

Täpsemat jäid vahele:

21-aastane Ryan Brett Goldstein Pennsylvaniast, kes ründas botnetiga oma kodukandi ülikoole,
27-aastane Adam Sweaney Tacomast, kes lõi spämmkirjade vahendusel levitatud troojalaste abil botneti ja üüris seda soovijaile,
Robert Matthew Floridast, kes proges botnettide loomiseks tarvilikku reklaam- ja muud pahavara,
38-aastane Aleksandr DimitrievitÅ¡ Paskalov, kes sai 42 kuud vanglat õngitsemisskeemide loomise eest,
21-aastane floridalane Azizbek Tahiri poeg Mamadjanov – saadeti kaheks aastaks istuma koostöö eest Paskaloviga nendesamade õngitssemisskeemide kasutamise eest,
26-aastane John Schiefer Los Angelesest – väidetavalt esimene, kes mõisteti süüdi uue föderaalseaduse alusel paroolide ja kasutajanimede salvestamise ja nende väärkasutamise eest,
21-aastane kalifornialane Gregory King nelja arvutisse sissemurdmise eest. Kingi on varem karistatud DDoS-rünnakute eest, millest üks oli näiteks suunatud õngitsemise ja pahavaraga võitleva firma vastu.
24-aastane Jason Michael Downey Kentuckyst – sai aasta türmi peamiselt IRC serverite vastu suunatud rünnakute eest, kusjuures tegelikult kannatasid ka samades serverites käitatavad muud teenused.

Lisaks, nagu öeldud, võeti sel nädalal rajalt maha ka kodanik AKILL (kelle pärisnime tema alaealisuse tõttu ei avaldata) ja tema juhtud 1,3 miljonist zombiarvutist koosnev botnet. AKILL-i ähvardab kuni 10-aastane vanglakaristus.

Bot Roast’i esimeses faasis vabastati botipidajate haardest miljon zombiarvutit.

Andrei ja Konstantin õngitsesid miljoni

Keskkriminaalpolitsei foto kahtlustatavate elukohastÜks järjekordne näide, kuidas kohalikud kurikaelad troojalaste abil raha teenivad.

Oktoobri lõpus pidas Keskkriminaalpolitsei Tallinnas kinni Andrei (19) ja Konstantini (19), keda kahtlustatakse Saksamaa kodanike pangakontodelt kokku üle miljoni krooni väljapetmises. Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse taotlusel vahistas Harju Maakohus mehed 2 päeva hiljem, teatab Piret Seeman Riigiprokuratuuri avalike suhete talitusest.

“Kahtlustuste kohaselt tekitasid mehed vähemalt kolmele välismaalasele rahalise kahju üle miljoni krooni ulatuses. Samas uurimise praeguses staadiumis ei saa välistada võimalust, et petetuid on rohkem ning kahjusummad suuremad,“ ütles Evestus.

“Kahtlustatavad petsid heausksetelt inimestelt välja nende internetipanga paroolid ning omistasid seal olnud raha läbi Eestis kontot omavate variisikute,” ütles Keskkriminaalpolitsei vanemkomissar Ivo Kolk. “Sageli on inimesed internetikeskkonnas usaldavamad kui n-ö tavaelus, mis teeb petturite tegutsemise märgatavalt lihtsamaks.”

Skeemi kohaselt leiti esmalt endale internetist sobilik “koostööpartner”, et nakatada arvuti n-ö nuhkvaraga, saamaks teada inimeste internetipanga kasutajatunnuseid ja paroole. Seejärel kanti raha Eestisse variisikute pangakontodele. Lõpuks võeti väljapetetud raha sularahaautomaatidest välja.

Konstantini elukoha läbiotsimisel konfiskeeris Keskkriminaalpolitsei erinevatele isikutele kuuluvaid pangakaarte, internetipanga PIN kalkulaatoreid ja koodikaarte ning rohkem kui 370 000 krooni sularaha.

Mehi kahtlustatakse arvutikelmuses ehk ebaseaduslikus andmetöötlusprotsessi sekkumises varalise kasu saamise eesmärgil (Karistusseadustiku § 213) ning grupi poolt toime pandud rahapesus (KarS § 394 lg 2 p 1).

Keskkriminaalpolitsei hoiatab inimesi, et nad ei võtaks vastu kahtlase sisuga tööpakkumisi, kus pakutakse väga hästi tasuvat ning vähe aega nõudvat tööd ning avaldada tuleb sageli vaid oma nimi ja pangakonto number. Nii värvatakse n-ö “tankiste” erinevate pettuste jaoks. Inimese jaoks, kes sellistele tööpakkumistele reageerivad, võib see kaasa tuua politsei huviorbiiti sattumise ning pangakonto blokeerimise. Keskkriminaalpolitsei palub kõikidel inimestel, kes on sarnases skeemis osalenud pahaaimamatult ja palka saanud, anda endast märku e-kirjaga aadressil itkt@kkp.pol.ee.

Omalt poolt tahaksin veel lisada, et internet pole enam ammu see ärikeskkond, kus mitte midagi tegemata kiiresti palju raha teenida saab. Rahvusvaheliste rahaülekannete jaoks on pangad, kiire rikastumisvõimalus tähendab aga tavaliselt seda, et kelleltki võetakse raha lihtsalt ära. Tõenäoliselt teie käest 🙁

Sotsiaalsed võrgustikud ja privaatsus

social_network.pngOma viimastes artiklites olen lahanud sotsiaalse tarkvara riske ning püüdnud näidata, kuidas on võimalik neid ära kasutada identiteedivargusteks. Seekord vaatleme, kuidas on võimalik kasutada sotsiaalsetes võrgustikes olevat informatsiooni inimese enda vastu.

Mõni aeg tagasi pakkus Eesti üks esihäkkereid väiksemas vestlusringis välja idee, et võiks proovida koostada andmebaasi informatsioonist, mida inimesed on ise enda kohta erinevates sotsiaalsetes võrgustikes jaganud. Proovisin ka ise (puhtalt uudishimust) millist informatsiooni on võimalik niimoodi hankida. Valisin LinkedIn-ist suvalise inimese, kes oli oma asukohaks märkinud Eesti, kuid oma ees- ja perekonnanime oli jätnud märkimata. Kuna isik oli avalikuks jätnud oma skype aadressi, siis oli mul kümne minuti jooksul olemas tema täielik nimi, töökoht, kontaktandmed ja suhtevõrgustik. Ilmselt oleks veidi sügavamalt kaevates leidnud tema kohta veelgi informatsiooni, mis oleks sellest inimesest andnud juba üsnagi põhjaliku pildi.

Seega, nagu me nägime, on taolise andmebaasi koostamine üsnagi lihtne ning tegelikult ei vaja see mingeid eriteadmisi – peale otsimootorite kasutamise oskuse. Kuidas aga sellist andmebaasi on võimalik kasutada?

Arvestades, et noored ei kipu endale eriti oma teguviisidest aru andma, võib eeldada, et nad käituvad samuti ka internetis, seda enam, et internet loob anonüümsuse tunde. Samas ei ole võimalik garanteerida, et mõni tänane teismeline rate.ee-st ei ole homme president või peaminister. Kuna sellistes suhtluskeskkondades kipuvad olema eelkõige just aktiivsemad ja suhtlemisaltimad noored, siis on tõenäosus mõne taolise noore kiireks karjääriks vägagi suur. Samas pakuks ilmselt kõvasti kõneainet mõne poliitiku poolalasti pildid või tema ropu keelekasutusega sõnavõtt mõne teise reidika aadressil. Viimase aja sündmustest võiks siinjuures nooruse rumaluse näitena tuua kindlasti noortepeod presidendi residentsis või ühe üsnagi eduka laulja ammu tehtud teod.

Mis takistaks taolist andmebaasi loomast? Puhttehniliselt mitte miski – otsimootorid on vabalt kättesaadaval kõigile, samuti on võimalik kirjutada ise otsimootor, optimeerides seda mingite kindlate sündmuste leidmiseks.

Juriidilise poole pealt ei ole ka sellist tegevust midagi keelamas, kuna inimesed ise (juriidilises keeles andmesubjektid) on need andmed ise sinna üles riputanud. Isegi juhul, kui andmed kogumina sisaldavad delikaatseid isikuandmeid, ei reguleeri seda miski, senikaua kuni seda andmebaasi peetakse isiklikuks otstarbeks. Samas on aga oht, et selline andmebaas võidakse varastada ja see edasi müüa kollasele ajakirjandusele või näiteks väljapressimistega tegelevatele organisatsioonidele.

Lõpetuseks tahaks veelkord meelde tuletada vana tõde – enne, kui mingit informatsiooni netis olevasse vormi sisestate, tuleb üheksa korda mõelda.

60%-s firmades on vähemalt üks nakatunud arvuti

Nii väidab viirustõrjetootja Prevx oma üleeile avaldatud pahavaraülevaates.

Tulemus saadi ligi 300 000 arvuti kontrollimisel, mille omanikud kasutasid viimase 30 päeva jooksul Prevx’i tasuta viiruskontrolli. Kokku avastati pahavara 15,6 %-l kontrollitud arvuteist. 59,5 %-s skännerit kasutanud firmadest leiti vähemalt üks nakatunud arvuti.
Iseasi, kas need kasutajad, kes oma arvutis probleeme ei kahtlusta, üldse mainitud skänneri alla tõmbaksid, kuid murettekitav on olukord sellegipoolest. Seda enam, et neil arvutikasutajail, kes üldse mingit viirustõrjet ei tarvita, on Prevx’i pahavarauuringute direktori Jacques Erasmuse sõnul 60% suurem tõenäosus endale mingi kurilane arvutisse saada. Prevx on koostanud ka huvitava graafiku erinevate tootjate viirustõrjevahendeid kasutavate arvutite nakatumisprotsendist:

prevxchart1.jpg