Arvutikaitse veeb ka lastele

Koostöös Microsoft Eesti ning Tiigrihüppe Sihtasutusega avasime täna pidulikult lastele ja noortele suunatud arvutikaitse veebi http://laste.arvutikaitse.ee (saadaval ka venekeelsena aadressil http://laste.arvutikaitse.ee/rus/).

Avamisüritusel Lilleküla Gümnaasiumis kuulutas Microsoft Eesti juht Rain Laane välja järjekordse Veebivenna idee- ja projektikonkursi, mille raames oodatakse kõigilt 2. – 9. klassi koolinoortelt ideid selle kohta, kuidas internetiohutuse teemat kõige paremini oma eakaaslasteni viia. Auhindadeks on minu teada Xbox-mängukonsoolid 😉

Lilleküla Gümnaasiumi direktor Jaan Paas kirjeldas, kuidas nendegi koolis oli üks õpilane internetimängudest sõltuvusse sattunud ning sellega pere eelarvesse arvestatava augu tekitanud. Seega ei ole laste internetiturberalase teadlikkuse tõstmine sugugi liiast.
Kaur Lohk Rate Solutionsist võrdles lastele rakendatud internetikeeldu vanamoodsa koduarestiga ning soovitas lapsevanematel pigem koos lapsega veebis surfata, et olla kursis, millega nad seal tegelevad.

Juuresoleval pildil paljastab Tõnu Samuel internetis varitsevaid ohtusid.

samuel_ja_ukraina_tibi.jpg

Omalt poolt tänan kõiki, kes nii lastearvutikaitse veebi loomisele, Veebivenna kampaaniale kui ka tänase ürituse kordaminekule kaasa aitasid. Eriti tänan tublisid peotoitlustöötajaid 🙂

STV tõkestab piraattarkvara levitamise oma serverites

BSA teatab täna laialisaadetud pressiteates, et nad võitsid kohtuasja kaabeltelevisioonifirma STV vastu. Viimane peab maksma 340 000 krooni trahvi firma arvutitest leitud piraattarkvara eest ning 15. novembriks selle kas kustutama või asendama originaaltarkvaraga. Samaks kuupäevaks peab STV ka sõlmima BSA-ga koostöölepingu, mille alusel hakatakse tõkestama piraattarkvara levitamist ja kättesaadavaks tegemist internetikeskkonnas läbi STV arvutite ja serverite.

Jah, seadusi tuleb täita. Samuti arvan, et tarkvaratootjal peab olema õigus ise otsustada, kas ta küsib oma toote kasutamise eest raha, jagab seda mõne metseeni toel tasuta või panustab sellesse lihtsalt oma vaba aega, ressursse ja muid hüvesid, proovides vaba tarkvara levitamise teel maailma paremaks ja õnnelikumaks muuta.

Kahjuks kohtab seesugust siirast altruismi nüüdisaja karmis maailmas järjest vähem, järjest enam aga tuleb kingitud hobust alati hoolikalt uurida, sest kunagi ei tea, millistel motiividel jagatakse sulle tasuta tarkvara, mille eest poes küsitakse mitte väikseid summasid. Ja näiteks piraatwindowsi jooksutamine on lausa hullumeelne ettevõtmine – kasvõi seepärast, et turvaparandusi sellele paigaldada ei saa ning hiljem tuleb arvuti uuesti töökorda seadmise eest maksta tõenäoliselt rohkem, kui opsüsteemi pealt kokku hoiti.
Küll aga solvab mind kui ausat legaalse tarkvara tarbijat BSA esindaja kodanik Uduste suu läbi väljendatud suhtumine: meid ei koti, kas te saate teile pakutavatest võõrkeelsetest litsentsilepingu tingimustest aru, te olete igal juhul kohustatud neid täitma. Öelgu Eesti seadused sellise olukorra kohta mida tahes – teiesuguste piraatide pärast me nagunii võimlema ei hakka.
Ei oskagi muud soovitada, kui et: rohkem elementaarset müügitööd, seltsimehed autoriõiguste kaitsjad! Mõnes teises ärivaldkonnas saaksite te seesuguste turundusvõtete eest lihtviisiliselt kinga.

Windowsile kiiresti paigad peale!

Microsoft lasi eile välja hulgaliselt turvaparandusi, millest Wordi, Outlook Expressi, Internet Exploreri ja Kodak Image Vieweri paigad on kriitilised.

Lappimata arvutis võib küberkurjam spetsiaalselt koostatud faili või veebilehe abil saada nimetatud turvaaukude abil kontrolli teie arvuti üle.

Kellel Windowsi täienduste ja paranduste paigaldamine automaatseks sätitud, on nimetatud parandused tõenäoliselt juba peal. Kellel pole, saab seda teha selle juhendi järgi.

2007. aastal on häkkerirünnakute hulk 90% tõusnud

Nõnda kurdab infoturbefirma SecureWorks.

Kui 2007. aasta jaanuarist aprillini blokeerisid vaprad võrguturvajad keskeltläbi 43 rünnakut iga oma kliendi kohta päevas, siis maist septembrini rünnati kliente juba keskmiselt 93 korda päevas.

SecureWorks’i arendusdirektor Wayne Haber ütleb, et peamiseks kanaliks, kustkaudu arvutikasutajad endale kõiksugu pahalasi korjavad, on kujunenud veebibrauser. Kuivõrd viirustõrjevahendid suudavad kas andmekandjatel või meili kaudu arvutisse sattuvad viirused ja troojalased enamasti kinni püüda ja kahjutuks teha, suunavad kavalamad küberkurjamid oma ohvrid pahatahtlikku koodi serveerivatele veebisaitidele, kust siis (lappimata, moraalselt vananenud, korralikult konfimata vms) brauser pahavara juba kasutaja arvutisse sikutab.

Pole internetti, pole probleemi

kji-ng.pngTõhusa mooduse spämmi, porno, viiruste ja kõiksugu muu internetis möllava koleduse vastu võitlemiseks on leiutanud internetiekspert (ühtlasi ka Põhja-Korea rahva Suur Juht ja Õpetaja) Kim Jong Il.

“Ma olen samuti internetiekspert. Kui internet on Põhja-Koreas kättesaadav, tuleb palju probleeme,» ütles Kim Jong Il Lõuna-Korea uudisteagentuuri Yonhap teatel kohtumisel oma Lõuna-Korea kolleegiga.

Lahendus on lihtne, kuid geniaalne: põhjakorealased saavad kasutada vaid oma, tugevasti tsenseeritud intranetti, meiliaadressid aga on üksnes valitud, eriti kindlameelsetel ja järeleproovitud seltsimeestel.

Leedu Ūkio Bankase kliendid said petukirju

Ūkio Bankas teatab, et eile, 25. septembril, said mitmed panga kliendid Ūkio panga logoga ingliskeelse elektronkirja, milles teatati, et nende konto on blokeeritud. “Lahtiblokeerimise” link juhatas kasutaja lehele, mille disain oli identne panga tegeliku leheküljega, seal küsiti kliendilt andmeid tema konto kohta.

Kommentaariks niipalju, et umbes paarikümne lollitatud pangakliendi puhul piisab täiesti igaühelt kolme-nelja koodikaardi koodi kättesaamisest, et selline rünnak ennast ära tasuks. Kahjuks ei ole leedukatel võimalik panka logimiseks ID-kaarti või Mobiil-ID-d kasutada…
sukciai.jpg