Õngitsemiskonstruktor on ilmselt massidesse läinud: Nordea pank hoiatab järjekordse petukirjade laviini eest, millega saajail palutakse edastada oma internetipanga paroolid.
Analoogseid kirju on spämmifiltritest mööda lipsanud ka varem, ja mitte ainult Nordea rekvisiitidega. Mis teha, sarnase spämmi koostamine ja saatmine ei maksa praktiliselt midagi, küberpättide võimalik saadav kasu aga võib küündida miljonitesse.
Selle uuris välja TNS Emor. Internetti kasutab viimase uuringu andmeil 65% ehk 768 000 Eesti 6-74-aastastest elanikest. Eelmise aasta kevadega võrreldes on internetikasutajate arv suurenenud 34 000 inimese võrra.
Iga teine 6-74-aastane eestimaalane kasutab internetti vähemalt viis päeva nädalas. Selliste inimeste hulk on aastaga kasvanud koguni peaaegu 100 000 võrra.
Arvuti on koju ostetud praktiliselt kõigis peredes, kus seda aasta tagasi sooviti. Süle- või lauaarvuti on ligikaudu 309 000 peres.
Valdav osa internetikasutajatest kasutab internetti kodus. Koduarvuti on internetti ühendatud 279 000 Eesti peres. See on peaaegu 55 000 peret rohkem kui aasta tagasi.
Et kõike seda ilusat statistikat mitte ära rikkuda, soovitab arvutikaitse.ee tungivalt kõigil, nii uutel kui vanadel internetikasutajatel tutvuda arvutikaitse algtõdedega 🙂
Postimees ja Eesti Päevaleht kirjutavad Eesti seni suurimast kohtuprotsessist arvutikelmide üle, keda süüdistatakse võõrastelt arvetelt 2,9 miljoni krooni pihtapanekus. Politsei, muide, arvab, et tegelikult vasakule toimetatud summa oli veel kaks korda suurem, peamiselt Lääne-Euroopas resideeruvad kahjukannatanud pole kõik veel Eesti politseile oma muret kurtma jõudnud.
Petuskeem ise on küberkuritegevuse maailmas enam kui tavaline: tallinlane Ilja pani üles mitu veebilehekülge, millel pakkus võimalust laadida tasuta alla tarkvara viimaseid uuendusi. Koos uuendustega sai pahaaimamatu kasutaja oma arvutisse aga troojalase, mis lubas jälgida ohvri arvutis toimuvat. Sel viisil saadud pangakoode kasutades tühjendati tankistide abil ohvrite pangaarved ning kanditi saadud raha läbi keeruliste skeemide ning mitmete riikide Tallinna, kust see siis anonüümselt välja võeti.
Lisaks Iljale on kohtu all veel Dmitri, Maxim, Maksim ja Roman, kes teda nii pettuse läbiviimsel kui raha väljavõtmisel abistasid. Karistada võidakse neid nii arvutikelmuse (kuni 5 aastat vabadusekaotust) kui rahapesu eest.
Ei tarvitse vist üle korrata, et nii oma rahast ilmajäämise ning kasvõi tahtmatult rahapesuskeemis osalemise vältimiseks tuleks järgida arvutikaitse algtõdesid.
Samal ajal, kui NATO alles mõtleb küberkaitsekeskuste rajamisest, valmistub Hiina Rahvaarmee juba aktiivselt kübersõjaks.
Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi Hiina kaitsevõimet käsitlev aastaaruanne märgib, et ehkki formaalset küberkaitsedoktriini Rahvaarmeel ei näi olevat, valmistutakse aktiivselt nii võrgupõhiseks kaitseks kui rünnakuks. Hiinlaste põhieesmärkideks on küll vaenlase taktikaliste lahingujuhtimisvõrkude ründamine ja enda omade kaitsmine, kuid loomulikult kirjutatakse viirusi ka laiemate võrkude tarbeks. Aruanne väidab, et tõsisemalt harjutavad Rahvaarmee üksused küberrünnakute läbiviimist ja tõrjumist juba alates 2005. aastast.
Infosõda kui selline pole hiina sõjateaduses kaugelti uus asi, selle nüansse lahkas tänapäevalgi kasutataval tasemel juba kaks ja pool tuhat aastat tagasi nende strateeg Sun Zi.
Täna, 17. mail, rahvusvahelisel telekommunikatsiooni- ja infoühiskonna päeval, andis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit välja 2006. aasta teo, tegija ja idee auhinnad. Aasta teoks valiti algatus Arvutikaitse 2009, aasta ideeks Mobiil-ID ja aasta tegijaks Allan Martinson.
Muide, 23. mail saab Arvutikaitse 2009 aasta vanaks! 🙂
Pildil: RISO juhataja Margus Püüa, Vaata Maailma SA nõukogu esimees Andres Käärik (aasta tegu 2006), EMT juhatuse liige Tõnu Grünberg (aasta idee) ja investeerimispankur Allan Martinson (aasta tegija)
Internet on nagu džungel – sa ei jõua oma arvutit sinna õieti ühendadagi, kui kohe kargab igalt poolt välja parv agaraid elukaid, suuri ja päris pisikesi, kes sinu arvutit igast küljest närima hakkavad. Kuid ilma internetita ei saa ei tööl ega puhkehetkel, ning kui enam-vähem tead, kes ja millega sind seal varitseb, on ellujäämine märksa tõenäolisem kui pärisdžunglis.
Pahavaraks nimetatakse sellist tarkvara, mis on loodud selleks, et ilma omaniku teadmata tungida tema arvutisse ja/või seda kahjustada. Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, õngitsejad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või sind sinu rahast ilma jätta. Millised ka poleks pahavarakirjutajate motiivid, on üks asi, mis nende loomingut ühendab – sa ei taha seda oma arvutisse.
Loe edasi: Vaenulik arvutifauna ja kuidas end selle eest kaitsta