Sedakorda kutsume soovijaid viitama ID-kaardi baaskoolituse veebilehele koolitus.id.ee
Bännerid on sellised:
Rubriik: Uudised
Viidake, sõbrad, viidake!
Tegime ka paar bännerit, mille abil meie sõbrad saavad meie saidile viitama hakata 🙂
Sellised:
Bännereid saab ka lingi alt “Viitamine” lehe paremalt ülanurgast ehk siis siit.
Kui kellelegi suurus, värv vms ei sobi, siis oleme valmis igale ühele rätsepatöö korras sobiva bänneri tegema 🙂 Anna aga teada – mart.parve@vaatamaailma.ee!
Miinus-miljardikroonine üllatus pangakontol
Äripäev vahendab: Saksa IT-miljardär Peter Mikutta süüdistab Citibank’i, et viimane on hooletuse tõttu lasknud Mikutta pangakontolt jämedalt miljard krooni varastada. Suuremastaabilise pangapettuse tegi võimalikuks tehniline lahendus nimega faksipank.
“Mis pagana asi see küll on?!” imestaks enamus eestlasi kuuldes sõna “faksipank”. Väga lihtne – see käib nii, et pangaklient saadab panka faksi: “Tere sir’id, palun kandke minu kontolt selline-ja-selline summa sinna-ja-sinna kontole! Aitäh! Teie klient. Allkiri.” Mõnikord nõutakse kliendilt ka koodilehelt õige koodi lisamist faksile, mõnikord helistatakse kliendi sellele telefoninumbrile, mis klient pangale on andnud. Mõnikord ka mitte.
Olles ise mõnevõrra kursis mitmete muu maailma kaug-panganduse süsteemidega, võin kokkuvõtlikult nentida, et Eesti pangad teevad klientide turvalisuse kaitsel väga-väga head tööd. Ja ID-kaardi-põhise autentimise laienemine suurendab seda turvalisust veelgi. Niisiis erinevalt õnnetust Saksa ärimehest võime meie suht-koht kindlad olla, et järjekordselt oma kontoseisusid vaadates ei taba meid muud üllatused kui ehk need, mida oleme jõuluÅ¡opingu tuhinas ise põhjustanud 😉
EENet-i veebimajutusserveri ründamise materjalid edastati politseile
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) teatab, et pöördus Lõuna Politseiprefektuuri poole avaldusega veebimajutusserverisse sissemurdmise kohta.
Mõned nädalad tagasi sattus rünnaku ohvriks üle saja haridus-, teadus- ja kultuuriasutuse kodulehe. Pühapäeva varahommikule vaatamata sai kannatada mitme asutuse töö, sest võrgust eemaldati rünnaku alla sattunud server. Uus teenusteserver käivitati kiiresti. Taastati veebilehtede sisu ja vahetati tarkvara, samuti kontrolliti uue keskkonna turvalisust. EENeti spetsialistide kiire tegutsemine aitas vältida halvemat. Taastada õnnestus jäljed, mida sissemurdjad olid asunud hävitama. Serverirünnakut puudutav materjal on antud politseile menetlemiseks, kirjutab EENet oma teates.
Vaata Maailma toob Eestisse “Igaühe ID-kaardi lugeja
Omnikey juhatuse liige Volker Kunz ja SK turundusjuht Andres Aarma lepingut allkirjastamas. (Foto: M. Parve)
Vaata Maailma Sihtasutuse ja OMNIKEY vahel täna allkirjastatud raamleping toob Eesti arvutikasutajateni senisest kaks kuni kolm korda soodsamad ID-kaardi lugejad. Aastatel 2007-2009 jõuab Eestisse kuni 600 000 ID-kaardi lugejat, mille levitamises osalevad Eesti suurimad organisatsioonid.
“Vaata Maailma ja Sertifitseerimiskeskuse korraldatud rahvusvaheline ID-kaardi lugejate hange andis hea tulemuse. OMNIKEY lugeja hind jääb lõpptarbijale alla 100 krooni, mis on täna turu keskmisest hinnast kaks-kolm korda soodsam,” ütles SK turundusjuht Andres Aarma.
“ID-kaardi elektroonilise kasutuse võimalused kasvavad: näiteks tekib uuel aastal võimalus asutada ettevõte 2 tunniga kasutades selleks ID-kaarti. Kevadel on taas kõigil kodanikel võimalus kasutada oma ID-kaarte Riigikogu valimistel e-hääletamiseks,” ütles Aarma. “Ning jätkuvalt on ID-kaart kõige mõistlikum viis internetipankade kasutamiseks – eriti neile, kellel taskus mitme panga PIN-kalkulaatorid või koodikaardid.”
“SEB Eesti Ühispank on oma klientidele pakkunud taskukohase hinnaga ID-kaardi lugejaid juba aasta aega. Sõlmitud koostöölepe teeb soodsa hinnaga ID-kaardi lugeja kättesaadavaks kõikidele soovijatele,” täpsustas Aarma.
“Esimene kaardilugejate partii mahus 50 000 lugejat on peagi kohal ning läheb Hansapanga, Elioni, Krediidipanga, PRIA, Vabariigi Valimiskomisjoni, e-Kooli ning teiste organisatsioonide klientidele ja koostööpartneritele. Esimesed lugejad peaks kasutajateni jõudma uue aasta jaanuari jooksul. Kaardilugejate tellimisest huvitatud organisatsioonid võivad saata oma soovid e-kirjaga Sertifitseerimiskeskusse aadressile info[ät]sk.ee,” ütles Aarma.
“OMNIKEY püsiklientide hulka kuuluvad näiteks Microsoft, Briti Terviseamet (NHS), USA Lennujõud, Siemens, Union Bank of Switzerland ja paljud teised,” ütles Omnikey juhatuse liige Volker Kunz. “Meil on hea meel pakkuda Eestis, kus on väga arenenud e-teenuste võrk, meie lugeja mudelit CardMan ® 1021.”
“Antud kaardilugeja mudeli puhul saab organisatsioon seda ise kujundada: trükkida peale oma logo ja panna oma pakendisse,” lisas Aarma.
Eestis on välja antud üle 1 miljoni ID-kaardi, seega on kaart pea igal täisealisel kodanikul ning kõigil elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel. 2006. aasta maikuus sündinud Arvutikaitse 2009 algatus on Vaata Maailma Sihtasutuse peamiste rahastajate (Hansapank, SEB Eesti Ühispank, EMT ja Elion) ja Eesti Vabariigi ühine ettevõtmine arvutikasutuse turvalisemaks muutmiseks. Kolme aasta jooksul rahastavad osapooled Arvutikaitse 2009 algatust 60 miljoni Eesti krooniga.
OMNIKEY, ASSA ABLOY kontserni liige, on maailma suurimate kiipkaarditehnoloogia tootjate hulka kuuluv ettevõtte. Ettevõtte peakontor asub Saksamaal Wallufis.
Kui ohutud on otsingumootorid?
Viirustõrjefirma McAfee analüütikud on koostanud uurimuse, milles võrdlevad suurimaid otsimootoreid selles plaanis, kui palju või vähe need suunavad kasutajaid ohtlikele kodulehekülgedele.
Kõik uuritud otsimootorid – Google, Yahoo!, MSN, AOL ja Ask.com – andsid vähemalt mõne ohtliku otsitulemuse. Ohtlikuks loeti niisugused leheküljed, mis sisaldavad turvaauke, e.maili väärkasutamist, skämmi, allalaaditavat pahavara või linke teistele, eelloetletuga tegelevatele kodulehekülgedele. Lisaks loeti riskantseteks koduleheküljed, mis saadavad suurtes kogustes otseselt rämpspostiks mitte liigituvaid e-kirju, näitavad hulgaliselt pop-up reklaame või lasevad kasutajal muuta internetilehitseja sätteid.
McAfee analüütikute hinnangul andis ohutuimad otsingutulemused AOL-i otsingumootor, järgnesid Ask.com, Google ja MSN. Kõige rohkem viitas ohtlikele lehekülgedele Yahoo! otsingumootor.
Samas on otsimootorite üldine ohutus kasvanud, suuremad otsimootorid on asunud ohtlikke viiteid oma tulemustest välja filtreerima. Jätkuvalt suure riskiga on aga reklaamviited, mida peetakse ligikaudu kolm korda ohtlikumaks otsimootorite enda toodetud viidetest.
Umbes 90% riskantsetest otsingutulemustest seostub teatud kindlate otsisõnadega – eriti sõna “free” (ing. k. “tasuta”), aga ka “bearshare”, “rotten.com”, “free screensavers”, “winmx”, “limewire”, “kazaa”, “free ringtones” jms.
Seksiteemalised otsingutulemused on kaks korda ohtlikumad kui tavalised.