Rubriik: Uudised

14% nutitelefonidest kasutab viirustõrjet

Või siis, nagu teatab Raido Orumets F-Secure’i kohalikust esindusest, 86% nutitelefonide omanikest ei kasuta viirustõrjet.

F-Secure’i läbiviidud uuringus osales 1169 internetikasutajat vanuses 20 kuni 40 aastat. 28% vastanutest tunnistasid, et kasutavad internetti läbi nutitelefoni ning 21% vastanutest olid kindlad, et bluetooth on turvaline ning 15% ei kahelnud ka wifi turvalisuses.

Raido ütleb, et praeguseks on avastatud ligi 400 erinevat mobiiltelefonidele kirjutatud viirust. See võib isegi tõsi olla, ühe ülevaate leiab siit. Tundub siiski, et enamus viirusi kasutab mobiiltelefoni lihtsalt andmekandjana või siis suudab teoreetiliselt töötada mitmel platvormil.

Ma ei ole ka väga kindel, kas nutitelefoni omanik peaks kohe tormama oma taskusõbrale viirustõrjet hankima. Sissejuhatuseks tuleks üle vaadata sinihamba seaded – jälgida, et selle versioon ei oleks liiga vana (uuemad küsivad ühenduse algatamiseks ning failide vahetamiseks omaniku nõusolekut) ning et seade enda olemasolu võrgus ei kuulutaks. Loomulikult on elu muretum ka siis, kui arvuti, millega telefon ühendatakse, on viiruste suhtes kontrollitud ja kaitstud.

Kettakrüpto lahti mõne minutiga

Princetoni ülikooli teadlased on teinud videoklipi, mis demonstreerib, kui lihtne on ligi pääseda krüpteeritud ketastel olevatele andmetele. Rünnatavad on enamikud levinud ketta krüpteerimise lahendusi nagu TrueCrypt, BitLocker (Windows kettakrüpto) ja FileVault (Mac OS kettakrüpto). Rünne kasutab ära asjaolu, et ketta krüpteerimiseks kasutatav krüptovõti on arvuti kasutamise ajal loetud muutmällu (RAM) ning muutmälus ei kustu andmed koheselt pärast voolu kadumist. Videos demonstreeritakse, et muutmälus olevad andmed püsivad taastatavad minuteid ning andmete säilimisaeg pikeneb mälu jahutamisel kiiresti.

video://www.youtube.com/watch?v=JDaicPIgn9U

Sellise ründe vastu saab end kaitsta nõudes arvuti käivitamisel parooli juba BIOS-e laadimisel (parooli saab seada arvuti BIOS Setup programmist). Oluline on siinkohal märkida, et sarnased ründed on võimalikud kasutades operatsioonisüsteemide võimalust automaatselt käivitada sisestatud plaatidel või ühendatud välistel seadmetel olevaid programme (nn. AutoPlay).

Arvutikaitse ABC

arvutikaitse_abc_esikaas.jpgSee on väga hea ja asjakohane raamat. Mina kirjutasin selle 🙂

Tähendasin seal üles enamlevinud pahavara iseloomustused ning mõningad võtted, kuidas end internetiohtude vastu kaitsta. Üritasin vältida akadeemilist soliidsust ning lugeja koormamist tehniliste detailidega, nii et seda peaksid julgema kätte võtta ka need, kes end arvutiasjanduses väga kodus ei tunne.

Kõik nähtused on rühmitatud eraldi peatükkidesse ja esitatud tähestiku järjekorras. Kaanest kaaneni järjest läbilugemine ei ole kohustuslik, kavalam on leida registrist huvipakkuv märksõna ja lugeda konkreetset peatükki. Jah, paberil ei saa ikka nii mugavalt linkida kui internetis…

Irja Ahi tegi “Arvutikaitse ABC”-le võrratud ja vaimukad illustratsioonid, Sverre Lasn ägeda kujunduse. Väljaandmise korraldas sihtasutus Vaata Maailma, rahaliselt toetasid Hansapank, SEB, Elion ja EMT.

Esitlus on täna, 12.02 kell 14 Viru Keskuse Rahva Raamatu esitlussaalis. Osta saab esialgu Rahva Raamatust, kui trükikoda ülejäänud tiraaži valmis saab, siis ka Apollost ja mujalt.

Andmekaitse Inspektsiooni konverentsist

Käesoleval aastal jätkas Andmekaitse Inspektsioon oma möödunud aastal alustatud projekti andmekaitse päeva (28.01) tähistamist konverentsiga. See kord oli teemaks “Isikuandmete kaitse ja Meedia“.Hea mulje jättis see, et võrreldes möödunud aastaga oli konverents oma esinejate valiku ja korralduse poolest oluliselt tasakaalustatum, kui möödunud aastal. Samuti oli kohal üsna suur hulk rahvast (ligikaudu 200-250 inimest), kellest suurem osa olid ajakirjanikud ja juristid. Eks siinjuures oli kahtlemata üheks põhjuseks ka hiljuti lahvatanud skandaal sünnipäevaõnnitluste teemal.

Loe edasi: Andmekaitse Inspektsiooni konverentsist

Liba-Orkut laeb alla kahtlasi faile

Sõber Janar saatis edasi sellise teate:

Haige, nüüd levitatakse orkuti kaudu ka viiruseid. Kui teie scrapbooki satub kellegi poolt selline tekst siis palun mitte seda linki kasutada (Panin lingi lõpu tärnidesse):

“ei Nele vc fez outro orkut achei esse com suas fotos me aceita nele

http:/www.oorkut.us/Profile.aspx-uid=51481404300652*****.php”

Mu viirusetõrje andis märku, et see on trooja viirus.

Paistab, et viidatud saidi näol on tegemist nn hüljatud domeeniga, millele keegi on püsti pannud Orkutiga sarnase, kuid portugalikeelse lehekülje. Konkreetset linki klikkides laetakse teie arvutisse alla fail www.orkut.com, mis näeb küll välja nagu veebiaadress, kuid tänu com-lõpule käivitatakse kui tavaline programm. Kiire uurimine ei näidanud, mida konkreetselt see arvutis teeb, kuid alla laadida seda vast tõesti ei maksa.

EDIT: Tegemist on pangaparoole varastava troojalasega.

Järjekordne vaheloosimine toimunud

Reedel, 18. jaanuaril toimus Vaata Maailma sihtasutuse turvalise loosi järjekordne vaheloosimine. Loosimise õigsust jälgisid Vaata Maailma esindajad ning Henrik Roonemaa. Juhunumbrite generaator jagas auhinnad järgmiselt:

SonyEricsson K810i – Andrus (44, Mobiil-ID-ga osaleja)
SonyEricsson K810i – Tiit (49)
Nokia 7500 – Helgi (53)
Nokia 7500 – Andres (32)

Võitjatega on ühendust võetud.

Järgmine, seekord lõplik loosimine toimub 6. veebruaril, siis lähevad loosi ka reisikinkekaart ning Delli sülearvutid. Kes veel osalenud ei ole, saab seda teha kuni 1. veebruarini.