Eestil nüüd küberjulgeoleku strateegia

Kaitseministeerium teatab, et valitsus kinnitas täna (08.09) Eesti küberjulgeoleku strateegia aastateks 2008 kuni 2013. Selle üks eesmärke on muuhulgas

• tõsta infoturbeteadlikkust ja -taset kõigi arvutikasutajate, eelkõige üksikkasutajate ja kesk- ning väikeettevõtete hulgas, tutvustada küberkeskkonna ohte ning parandada teadlikkust turvalisest arvutikasutusest.

Ja veel üks lõik väärib tsiteerimist:

Kuigi Eestis on tipptaseme infoturbealane kompetentsus suur, pole ei küberohud ega infoturve pälvinud ühiskonnas tervikuna kaugeltki sellist tähelepanu, mis vastaks Interneti tähtsusele Eesti ettevõtete, riigiasutuste ja elanike jaoks. Lisaks kriitiliste majandussektorite informatsiooni infrastruktuuri olukorrale on väga oluline osa küberjulgeoleku tagamisest ühiskonnas seotud keskmise suurusega ja väikeettevõtete, väiksemate riigi- ja omavalitsusasutuste, õppeasutuste, kodukasutajate ja kõigi teiste võrguarvutite omanike teadlikkusega infoturbest.

Interneti-kasutajate turvateadlikkus on kogu maailmas ja sealhulgas ka Eestis erakordselt madal. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et 97% Interneti-kasutajatest ei suuda eristada turvalisi veebilehekülgi ebaturvalistest, mis tähendab, et nende arvutid võivad iga hetk pahavaraga nakatuda. 80%-l uuritud arvutitest leiti infoturbe seisukohalt ohtlikke programme.

Eesti arvutikasutajate madalat turvateadlikkust kinnitab SA Vaata Maailma korraldatud uuring, mille tulemusel selgus, et viirusevastane tarkvara töötab küll 82%-l arvutitest, kuid 59% kasutajatest ei tea, kas ja kui sageli seda uuendatakse. 50% Interneti kasutajatest on installeerinud oma arvutisse infoturbe seisukohalt ohtliku programmi ja hinnanguliselt igas kolmandas arvutis võib olla mõni pahatahtlik programm. Seejuures hindab 70,1% vastanutest end asjatundlikuks arvutikasutajaks ning väga suur osa vastanutest leiab, et nende arvuti ei ole küberkurjategijate jaoks ihaldusväärne sihtmärk.

Kahjuks võivad uuringus selgunud numbrid tähendada vastupidist olukorda ning paljud koduarvutid võivad olla nakatatud pahavara või nuhkvaraga. Tehniliste vastumeetmete kõrval tuleb suurimat tähelepanu pöörata arvutikasutajate teadlikkuse parandamisele. Nagu mujal maailmas, on ka Eestis küberjulgeoleku tagamise tähtis eeldus avalikkuse teadlikkuse tõstmine küberruumis valitsevatest ohtudest ning sellest, kuidas nende ohtudega toime tulla. Paralleelselt teadmistega on vaja ka oskusi nende riskide ennetamiseks ja infoturbeintsidentidega toimetulekuks. Selle tööga on Eestis juba alustatud: 2007. aastal algatati era- ja avaliku sektori koostöös projekt “Arvutikaitse 2009”, mis taotleb Eesti kujunemist väga turvalise infoühiskonnaga riigiks.

Muuhulgas toetab vastuvõetud küberjulgeoleku strateegia niisiis selgesõnaliselt meie Arvutikaitse 2009 projekti 🙂