Veljo Haamer WiFi.ee-st küsib: “Teenusepakkuja paigaldab avalikesse kohtadesse WiFi kodukarpe, milles “AP Isolation” puudub -> kliendid pääsevad üksteisele ligi. Kas peate seda normaalseks?”
Iseenesest on tore, kui traadita võrgu ruuter suudab erinevad kasutajad üksteisest isoleerida, nii et need samas kohtvõrgus üksteisele ligi ei pääse. Samas tuleks silmas pidada, et ükski mõistlik arvutikasutaja ei lülita avalikku võrku arvutit, millel tulemüür välja lülitatud, pordid lahti ja ressursid välja jagatud. Ning kui on kaks võimalust, kas ilma sellise lisafunktsioonita AP või üldse mitte mingit AP-d, ei tohiks valik olla väga keeruline 🙂
Nii et jah, erinevate kasutajate isoleerimine samas kohtvõrgus on kasulik lisaturvaelement, kuid igal avaliku võrgu kasutajal tuleb oma arvuti kaitsmise eest siiski eelkõige ise hoolitseda.
Avalikuks kasutamiseks loodud WiFi seadmes on “AP Isolation” olemas.
Ühe pere vajadusteks loodud karbil aga mitmed turvaelemendid puuduvad.
Kas vale seadme paigaldamine on tarbija või pakkuja viga?
Tegelikult tarbija viga, sest odavad interneti seadmed “on kõik nii nagu nad on”.
Tarbija on alati see, kes jookseb odavamate lahenduste järele.
Täiesti nõus, et tarbija jookseb odavama järele. Samas annaks äkki effekti, kui pakkuja selgitab talle hinnavahega kaasnevaid erinevusi ning erinevustest tulenevaid riske.
Teisest küljest – meil on kapitalism ja “lollidelt tulebki nende raha ära võtta”
Maailm ei koosne ainult tarkadest ja lollidest. On veel olemas õppijad.
Turg paneb pikapeale asja ise paika. Eks turvat tõstetakse, kui kellegi arvelt raha ära kaob.
Kõike õppida ei jõua – vahel on vaja põhitööd ka teha. Turva tõstmine tagantjärele – siis kui pangaarve juba tühi on – võib olla juba hilja. Kahju on juba tehtud ja kooliraha võib olla nii suur, et maksta ei ole enam võimalik.
Oluliselt odavam ja mugavam oleks turvat rakendada enne. Muide see on kogu turvatöönduse põhjus ja vajadus – kahju ärahoidmine on odavam, kui tagajärgede parandamine. Siit jõuame jälle tagasi ausa ettevõtja juurde. Sellise, kes ei arva, et “lollidelt tulebki kogu nende raha ära võtta” ning selle asemel tegelvad hoopis kasutaja harimisega.