Juba mõnda aega on kestnud teavituskampaania lastevanematele, kuidas kaitsta oma last internetiohtude eest. Ehkki kampaania rõhuasetus 
on suunatud vanematele, ei ole see ainult neile mõeldud – eeldatakse ikkagi mõlemapoolset avatud ja harivat, eelkõige sõbralikku vestlust ning sellest järelduste tegemist. Lastekaitse Liit läbi Peremeedia keskkonna pakub häid soovitusi , kuidas koos ühiselt tegutseda ja üksteist arendada, samuti ka näidiskokkuleppeid lapsega.
Ent arusaam hea ja kurja vahel võib põlvkonniti olla üsnagi erinev, samuti on lapsed ja nende iseloomud erinevad – ühele jõuab teave ohtudest kiiremini kohale, teisel võtab arusaamine kauem aega. Identiteedivargused, väljapressimised, ahistamised, pettused ja küberkiusamised interneti vahendusel ei kao kuhugi  ja kui laps ka veel oma teadmatusest ei oska riske hinnata ning nooruse uljusest langeb provokaatorite lõksu (tihtipele isegi võtab provotseerimist kui  põnevat mängu, teadmata, mis tagajärgi see võib tuua), on karistus kiire tulema. Aga samas tegelikult ei soovi ju kumbki pool, et nende peret tabaksid mured.
Kui arutlev vestlus ja selgitustöö lastega ei anna esialgu soovitud tulemusi, kuna tavaliselt kõik keelatud on ju magus, siis lapsevanem võiks mainida, et on olemas programme, mis piiravad nende internetikasutust ja võimaldavad salvestada iga veebilehte, mida on külastatud. Kui ka selline hoiatus ei aita lapsel mõista, et ta on ikkagi kuni täisealiseks saamiseni vanemate vastutada, siis võib kasutusele võtta virtuaallapsehoidja K9 Web Protection.
K9 Web Protection on kodukasutajatele tasuta kasutamiseks pakutav niinimetatud lapsevanema kontroll-keskus, mis aitab tõhusalt filtreerida internetilehti sisu järgi, hoidmaks lapsi tahtlikult või tahtmatult sattumast ebasoovitavatele saitidele. Turvarakendus on väga lihtne ja kasutajasõbralik ega nõua erilisi teadmisi. See ei tohiks raskusi tekitada isegi neis lastevanemais, kes ei tunne end arvutimaailmas koduselt.
Selles veebifiltris on olemas ligi 60 erinevat kategooriat, mille saab märkida keelatuks. Samuti saab ise lisada aadresse, mida ei soovita lastel külastada. Rakendus ei koorma internetiühendust ega muuda arvutit aeglaseks. Automaatsed värskendused kindlustavad alati uute filtrite paigaldamise, samuti aitavad need sattumast pahavara levitavatele saitidele. Lisaks sellele saab kasvõi kuude kaupa jälgida, milliseid internetilehti on vahepeal külastatud.
Kurbusega võib kavalpeadest lastele teatada, et rakendus töötab kõigi veebilehitsejatega, seda ei ole võimalik õiget koodi teadmata arvutist maha installida ning ka taustal töötava teenuse (service) väljalülitamine ei anna soovitud tulemusi -Â siis ei pääse isegi enam sellistele netilehtedele, mis vanemate poolt on lubatud.
Rakendus sobib operatsioonisüsteemidele Windows 2000, Windows XP, Windows Vista või alates Mac OS X 10.4.7 .
Programmi paigaldamiseks arvutisse tuleb kõigepealt end registreerida K9 kodulehel. E-maili aadress tuleb kirjutada õige, kuna sinna saadetakse rakenduse allatõmbamislink ja  litsentsikood. Installeerimisfaili saab alla tõmmata ka otse siit, ent sellegipoolest vajab see kehtivat koodi installeerimiseks.
Pärast .exe faili arvutisse tirimist ja selle avamist tulebki kõigepealt sisestada litsentsinumber ning vajutada Next.
Seejärel tuleb määrata salasõna, mis peab olema küllalt keeruline, mille peale laps ei tuleks ja kontot lahti ei muugiks, samas ei tohi see lapsevanemal endal meelest minna. Parooli paberitükile kirjutamine ja selle rahakoti vahele peitmine ei ole samuti õige tegevus, sest teinekord võivad väikesed väänikud oma tahtmise saavutamiseks olla üsnagi nutikad.
Kohe peale arvuti taaskäivitust (restart) avaneb veebilehitsejas administraatoriliides, vajutades lingile Setup nõutakse juba esimest korda määratud salasõna. Setup ehk häälestamine võimaldab emal-isal vastavalt soovile keelata või lubada filtreid internetilehtedele pääsemiseks. Arvutit veel vähe tundvad vanemad ei pea muretsema – vaikimisi (Default) on juba K9 arendajate poolt blokeeritud ebasoovitavad saidid – näiteks pornograafiat, meelemürke, vägivalda, häkkimist, vihkamist ja rassismi-  jne. sisaldavad lehed.
- Kui JavaScript on keelatud, näiteks kasutatakse Mozilla Firefox pluginat NoScript , tuleb see lubada.
- Väljuda saab adminiliidesest üleval paremas nurgas oleva Logout abil.
- Hiljem saab vajadusel adminiliidesesse siseneda kas töölauale moodustatud ikooni abil või avada Start -Programs – Blue Coat K9 Web Protection Admin.
- Kordan – salasõna ei tohi unustada! Kui näiteks alles poole aasta pärast soovitakse sätteid muuta ja selleks ajaks on parool ununenud, on lood kehvad. Veel enam – kui kasutatakse liba-emaili aadressi ja ka see on meelest pühitud, siis ei aita enam ka klienditoe poole pöördumine.
Pole minul õigust ühelegi vanemale ette kirjutada, mida ja kui palju ta soovib oma laste eest antud rakenduse abil keelata, aga kui keegi küsiks, mida mina kõigepealt teeksin, siis alustuseks  märgiksin punktikesega Monitor. Eelnevalt loomulikult selgitaksin lastele, et kui antud funktsioon on sisse lülitatud, siis see ei keela küll ühelgi lehel surfamist , kuid samas võimaldab salvestatud logist vaadata, milliseid lehti on teatud ajavahemiku jooksul külastatud.
Vajutades lingile View Internet Activity võtab esmapilgul silme eest kirjuks. Kui päeva jooksul on käidud sajal lingil, siis kõik see on ka logis kajastatud. Lihtsamaks muudab asjaolu tõik, et kui avada enim huvi pakkuv kategooria, saab grupeerida külastusi ka päeva lõikes. Veelgi parem – kui klikkida kuupäevaliselt ja kellaajaliselt toodud lingi peale, avaneb just seesama leht, kust tol momendil oli viibitud.
Kui aga selline ennetav tegutsemine enam ei aita, siis loomulikult võib iga vanem ise valida sektsiooni Custom abil vastava valdkonna, mis peaks lapsele olema kättesaamatu.
Huvitavamatest funktsioonidest väärivad äramärkimist veel  Time Restrictions ja Web Site Exceptions. Küllap on paljud vanemad hädas lastega, kes ei suuda arvuti taga olemist õigel ajal lõpetada, olles netis ka öösiti. Time Restrictions võimaldab NightGuard abil keelata igapäevaselt teatud kellast kellani ligipääsu internetti,  märkides aga punktikesega  Custom, saab valikuliselt määrata päeva(d) ja kellaja, mil ei ole soovitav lapsel internetis kolada. Selleks tuleb vaid klikata vajalikul lahtril.
Kui aga mõni vanem on mures, et laps on sõltuvuses mõnest kindlast saidist, näiteks online-mängukoopast või (kuri)kuulsast www.rate.ee-st, siis Web Site Exceptions lahtrireale (Enter a URL) tulebki toksida just selle ebasoovitava saidi aadress.
Just nii lihtne see kõik ongi, ega nõua rakenduse administraatorilt mingeid tehnilisi teadmisi.  Keelatud sisuga veebilehed blokeeritakse kindlalt.
Väga loodan, et antud artikliga ei tee ma liiga ühelegi noorele. Eelkõige on see mõeldud just nende endi kaitseks, sest mitte keegi ei soovi, et ettevaatamatusest ja nooruse tormakusest korduksid analoogsed õnnetud juhtumid nagu olid palju meediakajastust leidnud  Meriti lugu ja siiamaanigi veel jätkuv nn. “hispaanlanna” lugu . Antud rakenduse arvutisse tirimine ja käivitamine on siiski viimane abivahend laste distsiplineerimiseks, eelkõige tuleks nendega internetiohtudest silmast-silma rääkida.
Väga tore oleks, kui leitakse aega tutvuda ka laste.arvutikaitse.ee materjalidega , kindlasti  võiks  läbi lugeda Kalev Pihli artikli lapsevanematele internetist ja seejärel kuulata-vaadata ka tema loenguid laste turvalisusest internetis . Sest  päriselus Sa ju kaitseksid oma lapsi. Tee seda ka internetis!
Väga hea ja sisukas ülevaade. Seletatud lihtsalt ja arusaadavalt ka võhikule. Tubli!
Aga vahest oleks kohane selliste lugude juurde ALATI linkida ka soovitus lugeda läbi Cory Doctorow’i Little Brother, mille tänu (cc)-litsentsile võib endale ka netist sikutada? Leiab http://craphound.com/littlebrother/download
Kas filtreerimine ja monitoorimine pole mitte lihtsalt mugav võimalus mehhaniseerida “suhtle lapsega”? “Jah ma tean kus ta käib” ühelt poolt ja due diligence läbi “kõik paha sai ju ometi keelatud” teiselt poolt…
Petskratt, Sul on vist jäänud eelviimane ja viimane lõik korralikult lugemata? 🙂 Priit ju kirjutab väga selgelt: “Antud rakenduse arvutisse tirimine ja käivitamine on siiski viimane abivahend laste distsiplineerimiseks, eelkõige tuleks nendega internetiohtudest silmast-silma rääkida.” ning soovitab, kuskohast leiab sobivat eestikeelset abimaterjali.
Nende internetiohtudega on see häda, et on olemas eestikeelne viidatud materjal ja siis on olemas näiteks see materjal mille on kokku kirjutand Berkmani keskuse seltskond & sõbrad – näiteks see USA proksi tarbeks tehtud põhjalik review mis tellijale üldse ei meeldi sest ei kinnita meedia loodud kuvandit… (http://cyber.law.harvard.edu/pubrelease/isttf/)
Eestis kah kellelegi need Berkmani keskuse asjad ei meeldi, sest nendest pole võimalik elu24st lugeda. Samuti nagu meie lgp intelligents pole Creative Commons’ist ja muudest samasuunalistest arengutest kuulnud… (sest seda omal ajal ei õpetatud)
A loe see Little Brother ikkagi läbi, päris sheff raamat, mina ei saanud enne magama kui raamat läbi – Cory kirjutab päris hästi 😉
Arvan, et see pole sugugi häda vaid lausa suurepärane algatus, et on olemas eestikeelne materjal – suht kokkuvõttev, arusaadav ja selgitav. Ja hetke paremad viited on artiklis toodud, alustades kasvõi http://www.peremeedia.ee/10522 keskkonnaga. Tõenäoliselt see novell Little Brother on ka hea lugemismaterjal – ei kahtlegi, et Peeter midagi halba soovitaks – aga selle läbitöötamine nõuab palju aega ja head keeleoskust. Minul kolme pisilapse isana pole kahjuks sellist aega kuskilt võtta ja ehkki olen inglise keelt omandanud nii algkoolis, KK-s kui Ü-s, siis praktika puudumise tõttu on see siiski “longama†jäänud ja lugemine sõnaraamatu abil võtaks veelgi kauem aega. Ja oi kui palju minutaolisi vanemaid võib olla….
Vaatasin järele, et mis see elu24 on – tõenäoliselt keegi ei eeldagi, et sellelt pigem kergemat sorti uudistele võiks midagi lasteteemalist raskemat teksti leida, küll aga oleks tore, kui keegi teeks eesti lugeja jaoks, kasvõi Peeter ise, lühi-review novellist. See oleks tõesti tänuväärne töö! Loodetavasti kultuurilised erinevused pole liialt suured, et seda eesti lugejale pakkuda. Momendil veel usaldaksin siin rohkem Peremeediat ja ka Kalev Pihli, kes tõenäoliselt meeletu välismaterjali läbitöötamise järel on selle kohandanud eesti kultuurikeskkonda sobilikuks ja arvestanud ka eesti kultuurierinevusi väliskultuuriga. Aga nagu ütlesin, Väikevenda lugemata on mul siin raske sõna võtta, võibolla see tõesti etem koolitusmaterjal kui eesti spetsialistide poolt pakutav. Huvitav, põhineb see novell tõsielusündmustel ja reaalsel elul või on see lihtsalt väljamõeldud lugu, pakkudes kui võimalikku reaalset elu?
See siin on (kaasaarvatud artikkel) kõigest minu, kui ühe isa isklik arvamus, mida keegi ei pea puhta kullana võtma – niipalju kui on maailmas erinevaid inimesi, niipalju on ka erinevaid arvamusi. Kullana võiks vaid võtta ka Hillari poolt märgatud ja toonitatud eelviimast ja viimast lõiku, samuti ka artiklis kahel korral mainitud soovitust, et kui taolised rakendused üleüldse kasutusele võtta, siis kindlasti tuleks sellest eelnevalt ausalt lapsele teatada. Samuti pole mul sotsiaal-töötaja või sotsiaalpsüholoogilist haridust, eeldan aga, et lastevanemate koolitajal Kalev Pihlil ja Peremeedia töötajaskonnal on vastavad kursused läbitud.
Rakendusest veel niipalju, et valisin selle mitmete seast välja just universaalsuse ja lihtsuse tõttu ja ka seetõttu, et see ei ole sõna-põhine filter vaid sisu-põhine filter, mis toimib ka eesti saitidel. Loomulikult ei saa ma välistada, et sel pole puudusi. Sõna-põhised filtrid pole minu meelest eriti mõttekad, kuna kindlat sõna blokeerides keelatakse ka kasulikud saidid, kus näiteks räägitakse just selle sõnaga seotud tegevuse kahjulikkusest.
Ja veel – rakendust ei pea võtma kui ainult ühepoolset (vanemapoolset) kontrollimisvahendit . Jõudes lapsega kokkuleppele ja blokeerides teatud sisuga lehtedel käimise, jäävad need saidid ju ka vanematele endile kättesaamatuks. Kokkuleppest kinnipidamine on muidugi iga lapsevanema südametunnistuse küsimus, sest tema käes on koodid. Ausus eelkõige! Aga kes viitsikski kogu aeg salasõna sisse toksida. Küll aga siis on poisil-plikal hea irvata, et näe, issi ei saagi enam paljaid tibisid vaatama minna. Kuidas aga huvisid kahjustamata ja sõbralikult lapsega kokkuleppele saada… paraku peaksin siin end kordama, kuna artiklis on viited nõuandvatele lehtedele juba antud. Kindlasti ei maksa tähelepanuta jätta ka Peetri soovitust, kel vähegi rohkem aega on ja inglise keelt paremini jagab.
http://www.kastapetab.ee tundub palju parem programm sellega võrreldes kuid ka see on tore!
Kaitske oma lapsi ühiskonna eest!!!