Pahatihti otsivad inimesed netist endale piraatset tarkvara sh igasugu viirusetõrjeid,mänge,lihtsalt tarkvara,mis tegelikult on tasuline aga teatud kohtadest inimene saaks need tasuta.
Tegelikult see pole nii!
Palju illegaalset tarkvara mida kuskilt, kas siis p2p programmidest või muul viisil tõmmatakse on nuhkvara ja viirusi täis!
Võtame nt Limewire,Morpheus,Emule või ka Bearshare.(enamlevinuvad)
Tootja kodulehel on küll: No spyware,No viruses…
Tegelikult see pole nii…enamjaolt filmid on viirustest puhtad aga programmid(viirusetõrjed,igasuguste programmide PRO versioonid jm programmid)on viirusi täis kuigi väidetakse et ei ole.
Ei tasu ka kõike uskuda mis netis ja p2p programmides räägitakse!
Veel nt :http://www.gamecopyworld.com Need kõik lehed,asjad jm on viirusi ja nuhkvara täis
http://www.cracks.am (ärge isegi avage!!!)
http://www.astalavista.com
http://www.crackfind.com Just nendelt lehtedelt ongi endale kergeim viis
http://www.megagames.com nuhkvara, viirus leida!
http://www.serials.ws
http://www.deluxnetwork.com
http://www.subserials.com
http://www.crackfind.com
http://www.trinsic.org
http://www.crackz.ws
http://www.trinsic.org
http://gamefix.free.fr
http://cracks4u.us Ja neid lehti on kümneid üle maailma
http://crack.ru
http://www.darkserials.com
http://www.astaserials.com
Kui rääkida piraattarkvarast, siis iseenesest originaalprogramm ei pruugigi nii ohtlik olla, kuivõrd selle lahtimuukimiseks mõeldud lisad nagu patch.exe, keygen.exe, crack.exe jne. Just neisse peidavad tavaliselt kräkkerid ja häkkerid pahatahtlikke koode, mis halvemal juhul võivad kasutaja arvuti isegi nn. zombiks muuta, millesse on neil täielik sissepääs, ilma et antinuhkvara- või viirusetõrjed ja ka tulemüür suudaks seda taksistada. Väga heaks õnneks võib pidada seda, kui reaalajakaitsed suudavad pahavara avastada juba sissetungikatsel, heaks õnneks, kui hiljem arvutit mõne antinuhkvara- või antitrooja programmiga
läbis scanneerides pahavara avastatakse ja hävitatakse, ent halvaks õnneks seda, kui tõrjeprogrammide andmebaasid ei suuda veel vastavat pahavara tuvastada. Teatavasti luuakse
alati enne just pahavara ja alles siis leitakse selle vastu “mürk”, mis alles hiljem lisatakse tõrjeprogrammide andmebaasidesse. Ja juba kõvad tegijad häkkerid ei hakka tavaliselt vaeva nägema mõne juba tuntud pahavara levitamisega, kuna see avastatakse
niikuinii, vaid pigem kirjutatakse just uus ja tundmatu viirus, trooja, nuhkvara või backdoor (nn.tagauks),mis garanteerib neile mõneks ajaks (nädalaks, kaheks, kolmeks või isegi kauemaks)
puutumatuse, kuni see lõpuks mõne viirusetõrjuja poolt avastatakse ja elimineeritakse. Selle ajaga on aga pahavara oma töö teinud ja häkker oma tahtmise saanud. Kui näiteks “patch”, “keygen” või crack.exe sisaldab lisaks teatud programmi lahtimuukimisele ka näiteks senitundmatut backdoor’i, siis luuaksegi varjatud läbikäik nakatunud arvuti kontrollimiseks.
Kui rääkida aga netifirmade poolt jagatavatest originaalprogrammidest, siis ka need võivad üsnagi sageli pahavara sisaldada. Alati ei pruugi see sõna-otseses-mõttes pahavarana töötada vaid on abistavaks vahendiks programmi enda tööks, ent kui kindel ei ole ja hirm on nahas, siis parem loobu. Ent hirmul võivad ka suured silmad olla ja siis jääd heast ning väärtuslikust programmist ilma. Väikese kogumiku pahavara sisaldavatest registri- ja turvaprogrammidest leiad siit: http://securenet.ee/581#53
How add your blog to google database?