Veebilehitsejate turvaliseks seadmisest olen kirjutanud varemgi. Â Loomulikult on see igaühe enda asi, kas neid ka turvaliseks seatakse. Â Paljude kasutajate jaoks on mugavam nii, kui brauserid salvestavad surfamisajalugu, mille järgi on neil endil hiljem hõlpsam veebilehti üles leida, millel nad kunagi on viibinud. Ent kui arvutit kasutatakse mitmekesi, on kõigil arvutikasutajatel sellele infole ligipääs. Ja mitte ainult – ka internetis nuhitakse Sinu järele, hea kasutaja!
Enamus veebilehti, millel viibitakse, salvestavad küpsiste abil mitmesugust infot arvutisüsteemi kohta – IP aadressi, operatsioonisüsteemi, keeleseadeid, brauseritüüpi, ekraaniresolutsiooni jne. Põhimõtteliselt on veebilehe haldajatel olemas ka kõik need andmed, mida te ise näete oma arvuti kohta nendel saitidel, mis kuvatakse Google otsingu abil “ how check my locationâ€. Eks ole ju tore, enamus infot teie kohta on justkui peopeal – lisaks arvuti andmetele ka asukohamaa, asukohalinn, IP-aadress, teenusepakkuja ja isegi brauseri versiooninumber.
Privaatsuspoliitikat austavad internetisaidid informeerivad sellest oma külastajaid, näiteks Arvutikaitse.ee teatab sellest lingi abil Privaatsus, ent enamus lehti ei vaevu sellise teatamisega oma ruumi raiskama. See aga ei tähenda, et nad ei jälgi teid. (Muide, Arvutiturve ehk seesama minu koduleht ei salvesta selliseid andmeid, seepärast pole siin ka privaatsusele viitavat linki). Lisaks eelnimetatule tehakse kindlaks ka teie poolt külastatud URL-id ehk varasemalt külastatud internetilehed ja nendel viibimise aeg. Selle järgi statistikat tehes on aga suhteliselt kerge tuletada, kas oled sa noor või vana, poiss või tüdruk ehk teisiti öeldes  - kes sa oled, kust sa tuled ja mis sind huvitab.
Tavaliselt ei viitsi keegi oma pead vaevata, et mis andmeid siis ikkagi tema kohta kogutakse. Ja õigesti tehakse. Kui endal südametunnistus puhas ja kui juhtumisi need andmed just kräkkeri kätte ei satu, kellel võiksid olla kurjad plaanid, siis üldjuhul on kasutajate arvutite ja harjumuste kohta info kogumine anonüümne ning vajalik vaid veebilehe haldajatele hilisemaks satatistiliseks analüüsiks. Kui aga siiski kellelgi tekkis väike kahtlus, et mida Internet võib tema kohta teada, siis võiksid nad läbida mõned väikesed testid.
Mida Internet teab Sinu kohta
Kui kasutaja pole oma veebilehitsejaid täiendavalt turvaliseks seadnud, siis What The Internet Knows About You ( NB! Hetkel link ei tööta, aga küllap peagi on jälle saadaval . Link on nüüd taas aktiivne) püüab tuvastada ligi 20 erineva katse abil, mis lehti on kasutaja erinevatel aegadel külastanud – sotsiaalsed võrgustikud, pangasaidid, pornolehed jne. Lisaks sellele tuvastatakse ka tundlikuma sisuga saitel viibimist nagu militaar-ja valitsusasutuste- või internetti lekkinud salajaste dokumentide lehel Wikileaks käimist. Võimalusel kuvatakse ka teie Facebook või Twitteri sõbralistid ja läbi otsingumootorite tehtud päringud.
Haaraku Sind kabuhirm
Start Panicking! on veebileht, mis püüab tõsta avalikkuse teadlikkust ineterneti privaatsuse küsimustes. Vajutades lingile Lets Start! käivitatakse skript, mis paari-kolme minuti jooksul tuvastab saidid, mida kasutaja on erinevatel aegadel külastanud.
Oled sa poiss või tüdruk?
Mike On Ads veebilehel on samuti üks surfamisajaloo analüüsija, mille järgi püütakse matemaatiliste arvutuste põhjal kindlaks teha, kas tegu on mehe või naisega. Ka selliseid skripte võidakse veebilehtedel kasutada külastajate harjumuste analüüsimiseks, et selle järgi luua tüüplugeja profiil, mille järgi saab omakorda lehe teemasid paremini suunata vastavale lugejaskonnale. Ehkki autor palub seda testi mitte väga tõsiselt võtta, siis katsetasin seda ka oma abikaasa arvutis, mis andis tulemuseks, et ta on ikkagi naine, ehkki väga väikese protsendiga. 🙂
Kõik avalik info Sinu kohta Internetis
WebMii abil leiab väga kiiresti internetti salvestatud avalikku infot nii iseenda, sõbra kui tuttava või ka firmade ja asutuste kohta ning samaaegselt arvutab see ka ettevõtte (BrandRank) või inimese (PeopleRank) nähtavuse skoori internetis. Avaliku elu tegelastel on muidugi meeldivam, kui see skoor on kõrge, ent mina tavakasutajana eelistan iseenda kohta internetist võimalikult vähe infot leida– just see kaitsebki minu privaatsust.
Pean sellist otsimisviisi paremaks kui paljukiidetud Google otsingut, seda enam, et leitud infokirjete alt leiab veel eraldi lingi Search Google (või Search Yahoo), mis võimaldab täiendavalt infot kasutaja kohta edasi otsida.
Kuidas end kaitsta?
Lugege veelkord läbi artikkel Veebilehitsejate turvalisusest ja keelake brauseri ajaloo salvestamine. See on oluline ka sellepärast, et sageli ei aita surfamisajaloo näppamise eest ka skriptide keelamine.
Mozilla Firefox kasutajad saavad paigaldada täiendavad turvapluginad CookieSafe ja NoScript. Â Küpsiste keelamisel kas läbi veebibrauserite või kasutades alternatiivseid pluginaid tuleb arvestada, et paljudele saitidele ei saa neid läbi lubamata sisse – pangad, meilikontod, suhtlusvõrgustikud, blogikasutajad jne.
Kasutage privaatset infot kustutavaid programme, näiteks nagu Winutilities Pro või Winutilities Free, FCleaner , CCleaner või nCleaner ….lisaks saab sobilikke programme välja noppida teema alt Arvutisusteemi hooldus.
See privaatsuse taga-ajamine on kohati üle-dramatiseeritud ja üle võlli aetud. Netti ei saagi normaalselt nii surfata, et sellest mingit jälge maha ei jääks. Milleks muuta omale neti kasutamine piinarikkaks hinge kriipiva jäävaks toiminguks? See on suuresti igasugu foobikute ja vandenõuteoreetikute rida, kes igas asjad (sh. enamasti oma lolluses ja kinnismõtetes) tonti näevad.
Eks privaatsuse taseme taotlemise mõistlikkus ole kinni milliste kavatsustega inimene seda sinu kohta otsib ja kuidas kasutab – ehk kui sa oled ise pätt-ja-kaabakas, siis on oma jälgede peitmine muidugi eluliselt vajalik. Aga kui sa oled normaalne terve inimene, tehes netis asju, mille osas sa leiad, et need ennekõike sinu silmis taunimist ei vääri, siis pole mõtet üle pablada.
Muidugi surfamisel on ju võimalus kasutada ka erinevaid isiku peitmise võimalusi, mida pakuvad anonomizer’id, proxy’d jms.