Äripäev vahendab: Saksa IT-miljardär Peter Mikutta süüdistab Citibank’i, et viimane on hooletuse tõttu lasknud Mikutta pangakontolt jämedalt miljard krooni varastada. Suuremastaabilise pangapettuse tegi võimalikuks tehniline lahendus nimega faksipank.
“Mis pagana asi see küll on?!” imestaks enamus eestlasi kuuldes sõna “faksipank”. Väga lihtne – see käib nii, et pangaklient saadab panka faksi: “Tere sir’id, palun kandke minu kontolt selline-ja-selline summa sinna-ja-sinna kontole! Aitäh! Teie klient. Allkiri.” Mõnikord nõutakse kliendilt ka koodilehelt õige koodi lisamist faksile, mõnikord helistatakse kliendi sellele telefoninumbrile, mis klient pangale on andnud. Mõnikord ka mitte.
Olles ise mõnevõrra kursis mitmete muu maailma kaug-panganduse süsteemidega, võin kokkuvõtlikult nentida, et Eesti pangad teevad klientide turvalisuse kaitsel väga-väga head tööd. Ja ID-kaardi-põhise autentimise laienemine suurendab seda turvalisust veelgi. Niisiis erinevalt õnnetust Saksa ärimehest võime meie suht-koht kindlad olla, et järjekordselt oma kontoseisusid vaadates ei taba meid muud üllatused kui ehk need, mida oleme jõuluÅ¡opingu tuhinas ise põhjustanud 😉