Kust saab teada, kas paigaldatav programm on turvaline?

Paljud programmid ei ole tõepoolest turvalised. Tavaline praktika on, et tasuta programmidesse lisatakse nn nuhkvara või ka tõsisemaid troojalasi. Programmeerimine on tõsine töö ja kui keegi sulle mõnd programmi tasuta pakub, tasub hetke mõelda, kas kõik on ikka nii ilus kui paistab.Enne ühe või teise programmi paigaldamist oma arvutisse tasuks minna Google-i otsingumootorisse aadressil www.google.com ning otsida selle programmi kohta internetist infot. Kui esimeste leidude hulgas leiduvad sõnad “spyware”, “trojan”, “malware”, “virus” vms, siis tuleks programm unustada ning alternatiiv leida.

Suhteliselt kindlam võib olla nn open source ehk avatud lähtekoodiga tarkvara suhtes. Selliseid programme kirjutavad vabatahtlikkuse alusel programmeerijate kogukonnad, kes hoiavad üksteise tegevusel enamasti hoolega pilku peal.

Avatud lähtekoodiga tasuta tarkvara leiab näiteks siit:
http://sourceforge.net/

Kuidas asuda ID-kaarti kasutama?

ID-kaart on arvutikasutaja jaoks lihtsaim ja turvalisim enesekaitsevahend. ID-kaarti abil saab logida sisse pankadesse ja teistesse e-teenustesse ning anda digiallkirju. ID-kaardi kasutamiseks on tarvilik muretseda ID-kaart koos kehtivate sertifikaatidega ja ID-kaardi lugeja ning paigaldada arvutisse vastav tarkvara.ID-kaardi sertifikaadid kehtivad 3 aastat. Seega kui kaart on vanem kui 3 aastat, tuleb sertifikaate uuendada. Selle tegevuse kohta saad täpsemat infot siit. Kontorite asukohad, kus saad seda toimingut sooritada, leiad aga siit.

Kui tegu on uuema kaardiga kui 3 aastat, siis otsi lihtsalt välja PIN-koodide ümbrik, ning oled ID-kaardi elektroonseks kasutamiseks valmis.

ID-kaardi lugejaid on turul mitmeid. Näiteks saab Elioni esindustest hankida 295 krooni maksva ID-kaardi stardikomplekti, kus sisaldub igati korralik lugeja. Kuid enamikel arvutimüüjatel on analoogne seade kaubavalikus, tuleb vaid küsida.

U-Neti ja U-Net Businessi kasutajad saavad SEB Eesti Ühispanga kontoritest hankida endale ID-kaardi lugeja, mille hinnaks küsitakse 90 krooni. See on hetkel teadaolevalt soodsaim võimalus lugeja muretsemiseks.

Kui lugeja, kaart ja koodid käepärast, tuleb siirduda Internet Exploreri internetisirvijaga paigalduslehele http://installer.id.ee ning toimetada sealsete juhiste järgi.

Mac OS X ja Linuxi kasutajad saavad vajaliku tarkvara siit: http://ideelabor.ee/id-kaart.

Kui ohtlik on Internet?

Kurjategijad on aru saanud, et äri ja raha kolivad internetti. Ning pättidele see meeldib. Küberruumis ei pea nad politseinike kuulide eest kõrvale põiklema ning osavad küberpätid ei karda eriti ka vangisattumist. Seetõttu on tekkinud tohutu surve internetis inimeste ründamise suhtes. Pätid ei viitsi isegi järjekorda võtta, et sind ründama asuda. Eelmisel aastal ületas maailma e-kuritegevuse kogukäive narkokuritegevuse kogukäibe. Nüüd on tegu maailma mõjukaima kuritegevusliigiga.

I FAKT – 10 korda rohkem pettusi

Paroolipüügi petukirjade hulk kasvas perioodil jaanuar – juuni 2005 nii palju kui 1000%. Ameeriklased kaotasid eelmisel aastal ainuüksi läbi selliste paroolipüügi-pettuste ca 12 miljardit krooni, räägib Wall Street Journal.

II FAKT – 80% nakatumist

80% koduarvutites tegutseb mõnd liiki kurivara, teatab NCSA nimeline e-turbe agentuur.

III FAKT – Kurivara kükitab osavalt peidus

Kui veel paar aastat tagasi oli kurivara peamiselt destruktiivse iseloomuga, st eesmärgiks oli viiruseloojale läbi rikutud arvutite suure hulga kuulsust tuua, siis täna kirjutatakse peamiselt kurivara, mille eesmärgiks on vallutatud arvuti kaudu raha teenida. Sellist kurivara on raske avastada ja on tõenäoline, et see tegutseb sinugi arvutis.

IV FAKT – Esimene rünne 15 sekundiga

Kui ühendad arvuti interneti külge, rünnatakse seda esimest korda esimese 15 sekundi jooksul.

Miks mu arvuti aeglaseks on jäänud?

Kas tundub, et kunagi nii äge ja kiire arvuti on ära väsinud ja aeglaseks jäänud? See võib tõepoolest nii olla. Ning võib-olla ei olegi tarvis minna uut arvutit ostma, vaid piisab sellest, kui arvutist töövõimsust raiskav kurivara (viirused, nuhkvara jms) välja kupatada.
1) Veendu, et su arvutis oleks toimiv viirusetõrje.Kui viirusetõrje on olemas, siis veendu, et viimase nädala jooksul oleks tehtud:
1. viirusetõrje programmi uuenduste tõmbamine;
2. viiruste otsimine arvutist (nt full computer scan).

Kui viirusetõrjet ei ole, siis tegutse järgmise juhendi järgi: Tasuta viirusetõrje AVG paigaldamine

2) Kasuta nuhkvara tõrjeprogrammi.

Tõmba nuhkvaratõrje Spybot SIIT. Paigalda programm, leia nuhkvara ning hävita see.

Edaspidi skaneeri oma arvutit selle programmiga ca kord nädalas.

Sain e-kirja, et võitsin loteriiga. Mis edasi?

Iga e-posti-kasutaja kirjakasti potsatab vahel kiri, et rikas onu on jätnud suure päranduse või et kaela on kukkunud miljoniline loteriivõit. Enamik selliseid kirju on pettused, mis suunatud nn identiteedivarguse toimepanekule või siis üritatakse lihtsalt raha välja petta.
Alati, kui sulle e-posti teel midagi lubatakse, mõtle hetk järele. Loteriivõit? Aga kas sa loteriipileti oled ikka ostnud? Pärandus? Aga kas sul on Nigeerias rikas kaevanduseomanikust onu?

Nende kirjade saatjatel on kaks peamist taktikat.

1. Identiteedivargus

Petturid soovivad, et saadaksid “võidu vormistamiseks” oma dokumendikoopia, allkirjanäidise ja pangaandmed. Seejärel võltsitakse su dokument ning kas võetakse “sulle” laenusid ja krediitkaarte või siis pannakse sinu nime all toime finantskuritegusid (rahapesu, pettused).

2. Raha välja petmine

Öeldakse näiteks, et miljonidollarilise päranduse kättesaamiseks on vaja maksta riigilõivu 100 dollarit. Varsti saabubki postiga autentse välimusega kiri, kus mõne riigiasutuse ametnikuna esinev inimene palub saata tÅ¡eki (money order) või siis palub saata raha läbi Western Unioni või Moneygrami sularaha saatmisteenuse.

Kui pättidel raha käes, siis selgub, et tuleb anda mõnele teisele ametnikule altkäemaksu, ütleme näiteks 500 dollarit. Kuna sa oled juba 100 dollarit investeerinud, siis on kahju seda kaotada ning kaotad veel 500 dollarit. Nii ajavad osavatest psühholoogidest petturid igal aastal kümneid tuhandeid inimesi pankrotti.

Lapsed ja internet – kas ohutu kooslus?

Lapsed ja teismelised on interneti suhtes sama haavatavad kui täiskasvanudki. Majanduslikus mõttes on nad sageli väiksemas ohus (see ei ole reegel!), kuid psüühilises ja sotsiaalses mõttes on nad suuremas ohus.Alaealised sattuvad võrgus sageli seksuaalperverssusi, vägivalda või näiteks rassilist vihkamist esitavatele materjalidele, millistest suur osa vanemaid on otsustanud oma järeltulijaid säästa.

Samuti kipuvad alaealised andma võrgus kohatud uutele sõpradele – või “sõpradele”! – liiga detailset isiklikku informatsiooni, mis tekitab riske.

Jututoa vahendusel kuritöö ohvriks

Filmilikud süzheekäigud, kus kole seksikurjategija jututoas lapse käest saadud aadressi järgi pere elamu üles leiab ja kogu suguvõsa teise ilma saadab, mõjuvad vast liiga dramaatiliselt ja vähe tõsiseltvõetavana. Küll on internetiperverdid nii Euroopas kui Ameerikas lapsi vägistanud ja tapnud.

Kuid kui laps annab internetijutukas kohatud isikule välja koduse aadressi ning uhkustab, et isa Porsche- maasturil on 60 000-kroonised veljed ja elutuppa just uus 100-tolline plasmateler muretsetud, võime ohtusid juba märksa realistlikumatena ette kujutada.

Pedofiilidki on avastanud, et interneti tutvumisleheküljed ja internetijututoad on sobivad paigad leidmaks oma kirgede rahuldamiseks sobivaid objekte. Ühest taolisest juhtumist pajatati käesoleva aasta algupoolel ka ETV Pealtnägija saates.

Viimasena märkigem ära, et lapsed avavad meelsamini e-posti manuseid ning klikivad värvilistel reklaambänneritel. Nii leiab arvutisse tee massiliselt kurivara – viiruseid, nuhkvara ja muud.

NÕUANDED

Internet ei ole paha

Julgusta kindlasti last internetti kasutama. Internetist on palju abi koolitöödes, maailma asjade kohta õppimisel. Internet aitab leida uusi sõpru ning koguda teavet hobide kohta. Asjatundlikest arvutikasutajatest noortel on teiste ees suured konkurentsieelised. Kuid nagu kõiki võimsaid asju, peab ka internetti targalt tarbima.

Räägi lapsele ohtudest, aga tee seda ausalt

Teame, et tänaval võib jääda auto alla, kuid ei keela oma lastel täiskasvanuks saamiseni omapäi tänaval kõndida. Nii ka internetiga. Selgita lapsele, mispärast ei tohi anda juhututtavatele privaatset informatsiooni või mispärast ei maksa kogu internetis pakutavat tarkvara proovida ühte arvutisse paigaldada. Su laps ei ole ju mõni lollpea? Järelikult saab ta aru.

Suhtle täitsa vabalt

Julgusta oma last vabalt rääkima, mida ta oma internetiskäikudel kogeb ja tähele paneb. Ilmuta räägitu suhtes huvi, mõtle järele ning proovi järeldusi teha. Kui luurad järeltulija selja taga, ei näe sa tegelikult midagi; laps saab lihtsalt pahaseks ning hakkab oma tegevusi varjama.

Pane reeglid paika

Pane kokku nimekiri selgetest, lihtsatest ja arusaadavatest internetikasutuse reeglitest. Trüki nimekiri välja ning kinnita nähtavale kohale arvuti kõrvale. Sageli käituvad lapsed ebasoovitavalt mitte sellepärast, et nad põhimõtteliselt kurjad on, vaid seetõttu, et nad ei saa aru, mida neilt täpselt oodatakse.

Lapsel võiks olla oma arvuti

Kui võimalik, võiks lapsele muretseda arvuti, mida kasutab ainult tema. Seda eriti juhul kui lapsevanemad kasutavad arvutit finantstehingute (internetipank) või muude eriti tundlike asjade tegemiseks. Laps võib arvuti kogemata kurivaraga nakatada ning arvutikurjategija võib seeläbi saada võimaluse rünnata näiteks vanemate pangakontosid.

Laps administraatoriks siis kui ta seda väärib

Arvutisse peaks lapse jaoks tegema tema enda piiratud õigustega kasutajakonto. Kuidas seda teha, loe siit. Alles siis, kui laps oskab ise arvutit reaalselt administeerida, oleks mõistlik kaaluda talle täisõigustes kasutajakonto loomist.

Administraatori- ehk täisõigustega kasutajal on arvuti üle uskumatult suur, lausa jumala võim. Selliseid õigusi võib usaldada loomulikult vaid asjatundlikule arvutikasutajale, vastasel korral on peatselt kuri karjas.

Lapse arvuti võiks olla elutoas

Kui lapse arvuti on üldkasutatavas, näiteks elutoas, saad hoida mugavalt silma peal, et võsuke arvutiga midagi kohatut ei toimeta.

Kasuta piirangutarkavara

Võid kaaluda ka tarkvara paigaldamist, mis keelab lapse ligipääsu näiteks seksi- või arvutipiraatluse lehekülgedele. See võib kõlada lapse vabaduste piiramisena, kuid mõelgem selle peale, et laps võib sattuda ebasobivale sisule täiesti kogemata, lihtsalt läbi mõne atraktiivsena tundunud reklaami.

Allikas: ZoneLabs 2005