eScan AntiVirus ja Internet Security

eScan on Eesti turul võrdlemisi eksootiline pahavaratõrjuja. Tegemist on  1993. aastast pärit tootega, mida arendab Mumbais tegutsev MicroWorld Technologies inc. Saadaval on see 13 keeles, lähiajal on lisandumas ka eesti keel.

Eksootilisus on eScani trumbiks sedasorti pahavara puhul, mis jälgib viirustõrjuja olemasolu ning üritab seda välja lülitada – eScani niisugune pahavara enamasti ära ei tunne ning tõrjuja saab segamatult oma tööd teha. Ka on 11. versioon saanud viirustõrjetestides päris tublisid tulemusi.

eScan Antivirus sisaldab peale antiviiruse ka e-mail viirustõrjet, tulemüüri ja spämmifiltrit. Tulemüüris on võrguliikluse monitor, mis jälgib sisenevat ja väljuvat liiklust. Samuti võimaldab kasutajal blokeerida võrgupõhiseid käivitatavate failide (nt .exe, .bat jt) käivitamist, millega takistatakse viiruste levikut arvutivõrgus.

eScani reaalaja viirusskänner kasutab heuristilist algoritmi ja MWL tehnoloogiat failide, rakenduste, e-kirjade/manuste, veebilehtede (kaasaarvatud SMTP, POP3, HTTP ja FTP liikluse) jälgimisel. Lisaks reaalajakaitsele viiruste vastu kaitseb eScan ka pahavara, reklaamvara, klahvinuhkide ja juurkomplektide (rootkit) eest.

eScan teeb koostööd Microsoftiga ja kasutab  white-list andmebaasi, mis peaks vältima olukorra, mil puhas süsteemifail eksikombel nakatunuks kuulutatakse. eScanil on ka väikene mälukasutus, mis jõudeolekus on vähem kui 10MB. Kui aga kasutaja mängib mõnda populaarset mängu, siis eScan läheb automaatselt jõudeolekusse või vähese prioriteediga olekusse, et mäng saaks võimalikult palju protsessori jõudlust ära kasutada. Lisaks on eScanil ka süsteemiinfo näitamise funktsioon, millega saad täpse ülevaate arvuti konfiguratsioonist.

eScan Internet Security Suite pakub lisaks eelkirjeldatule ka privaatsuskontrolli ja vanemakaitset, mis blokeerib kõlvatud ja sündsusetud veebilehed. Vanemakontroll sisaldab nelja taset: Walled Garden (kuni 10 eluaastat), Teenager (11-15 eluaastat), Adolescent (16-18 eluaastat), Adult (üle 18 eluaasta). Privaatsuskontrolliga saab määrata, millal kustutakse teie veebisirvikute ajalugu ja ajutised failid.

USB-seadmete kontroll takistab andmete vargust ja viiruste levikut USB/Firewire kõvaketaste ja mälupulkade kaudu. Seadmete kontroll võimaldab lubada või keelata võõraste väliste andmekandjate kasutamise. Rakenduste kontroll (Application Control) võimaldab lubada või keelata teatud programmide kasutamise. Lisaks on võimalus parooliga kaitsta ka faile ja katalooge.

Kuuajase eScani Antiviruse prooviversiooni saab alla laadida siit: http://www.escan.ee. Tasulisele versioonile pakutakse ka soodustusi: mittetulundusühingud, riigiasutused, haridusasutused, haiglad, sihtasutused, õpetajad ja õpilased saavad 50% hinnaalandust.

Lisaks pakub eScan Arvutikaitse lugejatele tavalitsentsi (ilma ülalloetletud soodustusteta) kuni 31. maini 20% soodsamalt. Et sellist litsentsi tellida, tuleb saata e-kiri aadressile escan@escan.ee ja lisada märksõna Arvutikaitse.

Käivitasime arvutiprofessionaalide otsinguteenuse

Arvutikaitsel on hea meel teatada, et edaspidi saame oma nõuannete ja juhendite keerulisemates ja/või arvuti jaoks ohtlikumates osades, kus me tavaliselt oleme soovitanud võtta ühendust mõne arvutispetsialistiga, aidata teil nüüd ka mõni seesugune spetsialist päriselt üles leida.

Selleks lõime lehekülje, millel võite sisestada oma asukoha (või selle koha, mille läheduses te spetsialisti vajate), vajutada nuppu “Find locations” ning vastav teenus pakub teile nimekirja teie sisestatud aadressi läheduses tegutsevatest arvutifirmadest. Lehekülje leiab ka päisemenüüst nime alt “Otsi abi!“.

Esialgu on andmebaasis peamiselt sellised firmad, mis pakuvad arvutite hooldust, remonti ja andmetaastusteenuseid. Neile firmadele, kes müüvad näiteks viirustõrjeprogramme või muid kaupu ja teenuseid, mille hankimiseks asukoht ei ole väga oluline, teeme otsingu ja tootevõrdluse natuke teistsugusel kujul.

Arvamused teenuse ning seal loetletud firmade töö kvaliteedi kohta palun lisage selle postituse kommentaaridesse.

Ära usalda pealtnäha autoriteetseid linke!

Ain kirjutab meile:

“Selline kiri tuli täna mu mitmele aadressile. Pilt on tehtud ekraanitõmmisena ja sel momendil oli hiir (tõmmisel pole näha) kirja sees oleval lingil ja allservas on siis järelikult selle lingi taga olnud tegelik aadress. Mis seal aadressil on, seda ma ei tea, ei vaadanud.”

Ainile saadetud kirjas toodud link ei vii muidugi mitte Facebooki kasutusõiguste leheküljele, vaid Texases asuvasse serverimajutusse. Fail aga, mis ling klõpsimise järel alla laetakse, paigaldab teie arvutisse paroole varastava troojalase, mis ühtlasi avab ka tagaukse teie arvutisse.

Nagu näete, kasutab Ain korralikku e-posti klienti, mis hoiatab teda seesuguste rünnakute eest. Samuti käitus ta väga mõistlikult ega hakanud kirjas toodud linki klikkima, ehkki see pealtnäha näis tõesti kuuluvat Facebookile. Avanenud allalaadimiskasti oleksid paljud meist pidanud mingiks brauserispetsiifiliseks teateks ning asjasse süvenemata selle ka käima tõmmanud.

Viirustõrjuja valehäire tekitas teate klahvinuhist Samsungi sülearvutites

Turvatarkvara tootja GFI Security, Samsungi sülearvutitest klahvinuhi leidnud pahavaratõrjuja VIPRE autor, tunnistab, et tegemist siiski ei olnud klahvinuhiga, täna levinud vastavasisulse teate taga aga oli VIPRE põhjustatud valehäire.

GFI juht Alex Eckelberry tunnistab oma firma eksimust, vabandab Samsungi ja kõigi teiste asjaosaliste ees, kuid lisab, et valehäireid esineb paratamatult kõigil viirustõrjujail. Konkreetsel juhul ei osatud arvestada, et kataloogi c:\windows\SL, mida VIPRE pidas StarLoggeri olemasolu kaudseks tõendiks, kasutab Windows Live oma sloveenikeelsete failide hoidmiseks.

Samsung müüb klahvinuhiga sülearvuteid?

Kanada infoturbeekspert Mohamed Hassan leidis kahest erinevat marki, eri poodidest ostetud Samsungi läpakast StarLogger’i nimelise klahvinuhi. Samsungi esindajad väitsid, et paigaldasid nuhkvara nende müüdavatesse arvutitesse selleks, et jälgida, kuidas arvuti töötab ning kuidas seda kasutatakse.

Mohamed Hasan ostis Samsung R525 mudeli sülearvuti ühest Toronto suurest elektroonikapoest. Enne kasutamist ja lisaprogrammide installeerimist kontrollis ta arvuti üle ning leidis, et sinna on installeeritud professionaalseks kasutamiseks mõeldud nuhkvara StarLogger. Viimast tootva firma koduleht väidab, et Starlogger on täiesti avastamatu, käivitub koos arvutiga ning näitab jälgijale kõike, mis klaviatuuri kaudu sisestatakse: e-kirju, sõnumeid, dokumente, veebilehti, kasutajanimesid, paroole ja nii edasi. Samuti teeb StarLogger ettemääratud ajavahemike tagant ekraanitõmmise, mis lisatakse koos kinnipüütud tekstiga e-mailidele, viimased omakorda aga saadetakse arvuti kasutaja teadmata jälgimistarkvara paigaldanud isiku e-posti aadressile.

Arvates, et tegemist võib olla eksitusega, eemaldas Hasan klahvinuhi arvutist ja jättis esialgu asja sinnapaika. Kuid paar nädalat hiljem leidis ta, et vajab võimsamat arvutit, ning ostis teisest poest mudeli Samsung R540. Leidnud ka sellest sama nuhkvara, võttis ta ühendust Samsungi tehnilise toega. Firma esindajad algul eitasid seost, kuid hiljem võtsid omaks, et paigaldasid klahvinuhi selleks, et “jälgida, kuidas arvuti töötab ning näha, mil viisil seda kasutatakse”. Praeguseks on Samsung teatanud, et teeb Hasaniga koostööd, selgitamaks välja, mis asjaoludel nuhkvara sülearvutitesse sai.

Ilmselt pole Mohamed Hasani väidetes põhjust kahelda, küll aga pole hetkel veel päris kindel, kas Samsungi sülearvutitesse eelinstalleeritud klahvinuhk on korporatiivne poliitika või mõne liigagara kohapealse asjapulga isiklik initsiatiiv. Arvata on, et puhkev skandaal võib Samsungile maksma minna päris kena kopika – näiteks Sony BMG pidi oma kuulsa rootkiti eest välja käima 175 miljonit dollarit.

Täiendatud: F-Secure kinnitab, et antud juhul võis olla tegemist VIPRE-nimelise viirustõrjuja poolt genereeritud valehäirega. F-Secure labori töötajad kontrollisid Soomes müüdavaid Samsungi läptoppe ega leidnud neist klahvinuhke. Küll aga raporteeris VIPRE StarLoggeri leidmisest ka siis, kui arvutisse tekitati tühi kaust nimega C:\windows\SL.

StarLoggeri pilt on illustratiivne.

Turvalise interneti päev

Käesoleva aasta turvalise interneti päeva teemaks on noorte virtuaalelu ning sellega kaasnevad ohud ja võimalused.

Nimelt kardetakse Euroopa Liidus, et sotsiaalsetes võrgustikes suhtlemise ja võrgus mängimise käigus kipub tänapäeva noortel hägustuma piir reaalse ja virtuaalelu vahel. Samuti tahetakse noortele südamele panna, et tegevus virtuaalelus võib jätta jälje sinu pärisellu ning ka võrgupseudonüüm ei kaitse sind kiusamise, varguste ja tõrjumise eest.

Statistika ütleb, et:

* Mängurid veedavad veebipõhiseid mänge mängides keskmiselt 8 tundi nädalas.

* Noored magavad öö kohta 2–3 tundi vähem kui 10 aastat tagasi.

* Jaanuaris 2010 registreeriti Second Life’is 18 miljonit kontot.

* Facebook’is on üle 500 miljoni aktiivse kasutaja, kes kulutavad seal ühes kuus kokku 700 miljardit minutit.

* Mängul World of Warcraft on 13 miljonit mängijat.

* World of Warcraft’i tüüpi rollimängudega teeniti 2008. aastal 1,5 miljardit dollarit, 2012. aastal ennustatakse mängimisõiguse eest kogunevat juba 2,5 miljardit dollarit.

* 2009. aastal maksti virtuaalmaailmades virtuaalsete kaupade eest 18 miljardit dollarit.

Turvalise interneti päeva korraldab INSAFE edendamaks veebipõhise tehnoloogia ja mobiiltelefonide turvalisemat ja vastutustundlikumat kasutamist.

2004. aastal Euroopa Liidu projekti SafeBorder algatusena sündinud turvalise interneti päeva tähistatakse ülemaailmailmselt rohkem kui 60 riigis, Brasiiliast Jaapani ja Keeniani. Käesoleva aasta turvalisema interneti päeva tähistatakse 8. veebruaril ning päeva motoks on “See on rohkem kui mäng – see on sinu elu”.

Rohkem infot leiab aadressilt www.targaltinternetis.ee.