Sain väljapressimiskirja, mis ma nüüd teen?

Tegelikult võtab ju veidi kõhedaks küll, kui saad venekeelse kirja, milles tundmatu häkker väidab, et on murdnud minu ruuteri kaudu minu arvutisse, kopeerinud kõvaketta sisu ja väidab, et ma olen eriline pervert, otsustades nende pornosaitide põhjal, mida ma olen külastanud:

Здравствуйте!

У меня для вас очень плохие новости.
11.08.2019 – в этот день я взломал вашу операционную систему и получил полный доступ к вашей учетной записи minumeiliaadress@estpak.ee. Конечно вы можете сменить пароль.. Но моя вредоносная программа перехватывает каждый раз, когда вы его меняете.

Как я это сделал:
В программном обеспечении роутера, через который вы выходили в интернет, была уязвимость.
Я просто взломал этот роутер и поместил на него свой вредоносный код.
Когда вы выходили в интернет, мой троян был установлен на ОС вашего устройства.

После этого я сделал полный копию вашего диска (у меня есть вся ваша адресная книга, история просмотра сайтов, все файлы, номера телефонов и адреса всех ваших контактов).

Месяц назад я хотел заблокировать ваше устройство и попросить небольшую сумму в биткоинах для разблокировки.
Но я посмотрел сайты, которые вы регулярно посещаете, и был шокирован увиденным !!!
Я Имею ввиду сайты для взрослых. Я хочу сказать – вы большой извращенец. Ваши фантазии не имеют ничего общего с нормальным восприятием обычного человека. И у меня появилась идея ….
Я сделал скриншот сайтов для взрослых, на которых вы развлекаетесь (вы понимаете, о чем это, да?).
После этого я сделал скриншоты как вы весьма необычно себя удовлетворяете (используя камеру вашего устройства) и склеил их.Получилось потрясающе! Это впечатлит любого, тем более ваших знакомых! Я знаю, что вы не хотели бы показывать эти скриншоты своим друзьям, родственникам или коллегам.

Я думаю, что $550 – очень и очень маленькая сумма за моё молчание.

Кроме того, я и так долго шпионил за вами, потратив много времени! Платите ТОЛЬКО в биткойнах!
Мой кошелек BTC: (väljapressija rahakoti number)

Вы не знаете, как использовать биткойны?
Введите запрос в любой поисковой системе (google или яндекс): «Как пополнить BTC кошелек».
Это очень легко. На это я даю вам два дня (48 часов) с момента открытия этого письма.
Учтите, как только вы откроете это письмо, сработает таймер. И время пойдет. После оплаты мой вирус и все скриншоты с вашими развлечениями будут автоматически уничтожены.
Если я не получу от вас указанную сумму, то ваше устройство будет заблокировано, и все ваши контакты получат скриншоты с вашими пошлыми удовольствиями.

Я надеюсь, вы понимаете свою ситуацию.
– Не пытайся найти и уничтожить мой вирус! (Все ваши данные, файлы и скриншоты уже загружены на удаленный сервер).
– Не пытайтесь связаться со мной (это невозможно, ведь я отправил вам это письмо с вашего аккаунта).
– Различные службы безопасности вам не помогут; форматирование диска или уничтожение устройства не поможет, так как ваши данные уже находятся на удаленном сервере.

P.S. Вы не моя единственная жертва. И я гарантирую вам, что я не буду беспокоить вас снова после оплаты! Это слово хакера.

Я также прошу вас регулярно обновлять ваши антивирусы в будущем. Таким образом, вы больше не попадете в подобную ситуацию.

Не держите на меня зла! У каждого своя работа.

Удачи.

Õnneks ostub häkker nii kenaks inimeseks, et on nõus teatud arvu bitcoinide eest kogu loo unustama, lisaks kompromiteerivatele ekraanitõmmistele kustub pärast rahaülekannet minu arvutist ka tema paigaldatud pahavara.

Nii et äkki peaks siiski maksma? Kas tasub häkkerit usaldada?

Selles mõttes “häkker” tõesti ei peta, et pärast rahaülekannet pole minu arvutis enam mingit pahavara. Samas – seda polnud seal ka enne ülekannet ega isegi enne kirja saamist – vähemalt mitte selle häkkeri troojat. Ehk siis tegemist on kõige lihtlabasema pettusega.

Selliseid kirju on eriti viimastel nädalatel saadetud ja saadud tuhandete kaupa. Erinevalt mõne kuu tagustest ingliskeelsetest või Google Translate’i abil eesti keelde tõlgitud analoogsetest kirjadest ei vaeva selle koostajad end enam kõnealuse konto parooli juurdelisamisega – tundub, et vanadest leketest kokkukogutud paari aasta vanused paroolid ei avalda ohvritele enam muljet. Kuid näib, et väljapressimine töötab hästi ka ilma nendeta – kuidas sa ikka kontrollid, kas keegi päriselt ka on arvutis sees käinud?

Kontrollida siiski saab – selleks pahavaratõrjujad välja mõeldud ongi. Võtke mõne tuntuma viirustõrjuja (Malwarebytes, ESET, F-Secure, TrendMicro) prooviversioon – NB! Kindlasti laadige see alla otse tootja kodulehelt, mitte mõnelt kahtlaselt failijagamissaidilt! – ja laske sel oma arvuti üle kontrollida.

Aga häkker kirjutab mulle ju mu enda aadressilt – kas see pole siis ilmne tõend, et tal on päriselt ka juurdepääs minu postkastile? Tegelikult ei ole. Nimelt on meiliprotokoll ehitatud nii, et vaikimisi ei kontrollita, kas saatja on ikka see, kellena ta esineb. Ehk siis igaüks võib kasvõi oma isiklikus meiliprogrammis panna saatja aadressiks kasvõi Universumi.Direktor@maailm.ee ja see toimetatakse ilma lisaküsimusi küsimata kohale. Selline aadressivõltsimine ei vaja mitte mingisugust ligipääsu saatja meilikontole ning selliste petukirjade saatjal seda ei ole ka.

Samas ei tee paha ka ilma väljapressimiskirju saamata oma kontode, arvuti, ruuteri ja muude seadmete paroole vahetada ning jälgida, et neile oleks kõik turvauuendused paigaldatud.

Aga mis väljapressimiskirjadesse puutub, siis need tuleks lihtsalt ära kustutada ja ära unustada.

“Tuludekleratsioon ei vasta standartitele”

Maksu- ja Tolliamet hoiatab Facebooki kasutajaid enda nimel saadetavate kirjade eest, milles kasutajat teavitatakse Maksu- ja Toliameti nimel, et tema “tuludekleratsioon” ei vasta standartitele.

 

Maksu- ja Tolliamet suhtleb tuludeklaratsiooni teemal e-maksuameti kaudu ning tundmatute kasutajate poolt Sulle järsku tulnud kirju ei tasu tõepähe võtta. Juhul kui Sa siiski (millegipärast) veel kahtled, logi sisse e-maksuametisse ning vaata, kas Maksu- ja Tolliamet on Sulle ka päriselt kirja või teavituse saatnud. Laekunud teateid näed pärast sisselogimist Teated – Saabunud/saadetud teated.

 

Bild könnte enthalten: Text

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Head sebrapäeva!

Sõbrapäev/ Valentinipäev on üks neist päevadest, kus suur osa inimesi on ülevoolavas meeleolus ja heas tujus ning “Salajane austaja saatis sulle kaardi” kirjadesse suhtutakse vähemkahtlustavalt kui muudel päevadel aastas. Vähem pööratakse ka tähelepanu sellele, kas näiliselt tavapärastelt saatjatelt saabuvad kirjad ikka on legitiimsed ega sisalda kirjavigu, mida esmapilgul tähelegi ei panda (näiteks sõbrapäev->sebrapäev)

 

Image result for valentine's day scams

Allikas: Week in Geek

 

Ülevoolav (romantiline) meeleolu aga muudab Su lihtsaks sihtmärgiks küberkurjategijatele, kellele valentinipäev eelmainitud põhjustel üheks lemmikpäevaks ja suurima kasumiga päevaks on. Kokku ulatuvad valentinipäeva internetipettustega teenitud summad mitmesaja miljoni eruroni ning kurjategijate kasum suureneb aasta aastalt kuna üha rohkem inimesi toimetab internetis igapäevaselt.

 

Enne kui internetijututoas rikkas välismaalases hingesugulase leiad (kellega järsku äpardused juhtuma hakkavad ja ta Sult veel lisaraha palub), kallimale just sobival hetkel netis surfates üleshüpanud reklaamilt kinkekaardi tellimisele edasi liigud, Facebookis tasuta kingitust lubava lehe või salajaselt austajalt saabunud kirjas olevale kaardilingile või manuses oleva kaardi avad, kallimale netis “ootan juba õhtut” paljastava pildi saadad, siis mõtle korraks:

  • Kui midagi tundub liiga hea, et tõsi olla, siis tihti see kahjuks nii ongi!
  • Kuidas Sa saad kindel olla, et suures internetis leitud “prints” on ka päriselt see, kes ta väidab ennast olevat?
  • Kas see veebileht on ametlik koduleht/veebipood, kasutab turvalist sertifikaati, maksevõimalusi ja müüja on ka päriselt olemas?
  • Vaata saatjainfot ja mõtle loogiliselt! Kui Sa ikka ei ole mitu aastat “deitimas” käinud, siis äkki on “Salajase austaja” väljailmumine natuke kaheldav
  • Kõik pole kuld, mis seinal hiilgab! Millal see Facebooki leht loodi, kas tal on turvalise keskkonna kontrollmärgis või ta suunab hoopiski kuskile teisele lehele edasi?
  •  Ära jaga endast paljastavaid pilte! Sa ei tea, kuhu neid edasi saadetakse/müüakse ega kas inimese, kellele Sa neid saadad seade pole pahavaraga nakatunud ega saada neid pilte tema eest (ja talle teadmata) edasi!
  • Tundamatute saatjate “salapärased” kirjad mis sisaldavad “Vajuta siia” või “Ava manus” pole siiani veel (teadaolevalt) väga  rõõmu toonud!

Image result for valentine's day scams

Allikas: Saldutti Law

Turvalise Interneti päev 2019

 

Related image

Allikas: https://www.saferinternetday.org/

 

Täna tähistatakse 15. korda turvalise interneti päeva. Selle puhul võiksid täna mõelda enda vastustele järgmistele küsimustele:

  1. Kas ma olen mõnele sõbrale või pereliikmele oma sisselogimisinfot jaganud?
  2. Kas mu sõbrad, kellele ma oma kasutajanime ja parooli olen öelnud ikka peavad seda teadma?
  3. Kas ma kasutan sama kasutajanime ja parooli mitmes kohas?
  4. Kas mu parool on tugev või (mind teadvatele inimestele) lihtsalt äraarvatav?
  5. Kas ma tean kõiki inimesi, kes mu sõbralistides on? Kas nad peavad seal olema, sest siis inimesed arvavad, et mul on palju sõpru?
  6. Kas keskkonnad mida ma kasutan pakuvad lisakaitset kahetasemelise autentimise näol?
  7. Kas ma kasutan pakutavat kahetasemelist autentimist?
  8. kas keskkond, kus mul kasutajakonto on, kasutab turvalist httpS sisselogimist?
  9. Kas mu kasutatavad keskkonnad annavad teada tundmatutest kohtadest sisselogimistest?
  10. Kas ma satun tihti sõprade jagatud asju lugedes kohtadesse, mille puhul ma ei tea enam, kus aadressil ma asun?
  11. Kas ma olen näiteks Facebookis määranud omale usalduskontaktid, kes vajadusel mu kontot tagasi saada aitavad?
  12. Kas ma vaatan alati meilisaatja tegelikku meiliaadressi?
  13. Kas mu sotsiaalmeedias tehtavaid postitusi näevad ainult mu sõbrad, terve maailm või mul pole õrna aimugi kes?
  14. Kas mu (nuti)telefoni saab kasutada igaüks või mul on klahviluku kood peal?
  15. Kas mu arvutis ja nutitelefonis on viirusetõrje ja kas see on ka sisse lülitatud?

Mida rohkematele küsimustele Sa jaatavalt vastasid, seda lihtsam on mõnel pahatahtlikul tuttaval või küberkurjategijatel Su seadmele ja kontole ligi pääseda ja seal omavoliliselt tegema asud. Nii on võimalik saata Sinu nimel sõnumeid, jagada linke pahatahtlikule sisule, mis seadme pahavaraga nakatada võib või ka näiteks Sinu nimel raha küsida (sest hädas tuttavatele antakse ju kindlamalt kui niisama küsijatele).

 

Õhtuseks lugemiseks sobiks käia üle enda ja pereliikmete Internetis kasutatavate keskkondade seaded ja vaadata, mõelda, mis juhtuks kui Sa neile enam ligi ei pääse või keegi Sinu asemel või Sinuga koos seal tegutseb ning kuidas Sa ligipääsu oma kontodele tagasi saaksid (ja kindlustada selle, et keegi teine sinna enam nii hõlpsalt sisse ei pääse). Näpunäiteid leiab Küberturvalisuse ABC-st

 

File:Internet dog.jpg

Autor: Peter Steiner, 1993 “Internetis ei tea keegi, et Sa oled koer”

 

Koodikaardiga ei saa enam e-teenustesse siseneda

Tänasest alates ei saa enam e-teenustesse koodikaarti kasutades sisse logida. Kui Sa senini kasutasid e-teenustesse sisenemiseks pangalinki ja panka sisenemiseks koodikaarti, siis tänasest alates saab e-teenustesse siseneda vaid ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või PIN-kalkulaatori abil.

Allikas: https://www.id.ee

 

Kuigi koodikaarte näevad paljud kui mugavaimat autentimisvahendit kuna Sul on kõik koodid ühes kohas ning Sa ei pea ID-kaarti lugejasse sisestama ega telefoni ega PIN-kalkulaatorisse veel eraldi koodi sisse toksima. Siiski tähendab see, et paroolikaarti on ülimalt lihtne nii koopiamasinat kasutades kui ka telefoniga pildistades kopeerida ning see teeb temast nõrgima turvalisusega isikutuvastamisvahendi.

 

 

Koodikaardi pildistamiseks kulub vaid mõni sekund

 

Turvaliste autentimisvahendite plussid, miinused ja lisainfo leiad allolevast tabelist (Allikas: SEB koduleht)