Microsoftilt 2009. aasta võrguohtude ülevaade

Microsoft on uurinud oma pahavaravastaste tööriistade logisid ning koostanud nende põhjal ülevaate 2009. aasta esimeses pooles kinnipüütud pahavarast.

Täiesti ootuspäraselt jõuavad uurijad järeldusele, et mida uuem ja lapitum tarkvara, seda väiksem on tõenäosus, et mõni pahalane end sellest läbi murrab.

Levinuim pahavaraliik on jätkuvalt troojalased, kuid võimsa tagasituleku teinud ussid on tõusnud auhinnalisele teisele kohale. Jätkuvalt tõusuteel on nuhkvara, eriti selline, mis varastab elektronpanganduse ja onlain-mängude ligipääsuandmeid.

Eesti kohta kirjutatakse, et võrreldes 2008. aastaga on nakatunud arvutite arv veidi vähenenud – kui 2008. aasta II poolaastal eemaldati pahavara 0,53%-st Eestis asunud arvutitest, siis 2009. aasta I poolel 0,43%-st (Soomes vastavalt 0,26% ja 0,19%, Lätis 0,62% ja 0,58%, Venemaal 2,11% ja 1,5%).

Pahavara või õngitsemisskeeme sisaldavaid veebilehekülgi leiti Eestis olevat 0,034 ühikut 1000 internetti ühendatud arvuti kohta (Soomes 0,007, Lätis 0,086, Venemaal 0,934, Bangladeshis 23,861).

Ülevaate koostamisel kasutati Microsofti viirus- ja spämmitõrjetööriistade, otsimootori Bing ja Exchange’i tõrjesüsteemide andmeid.

Kriminaliseeriti identiteedi kuritarvitamine

Muude seadusparanduste hulgas kuulutas meie president THI 27-ndal oktoobril välja nn laseriga lennukipimestamise ja identiteedivarguse seadusmuudatuse (530 SE). Et see allakirjutus toimus Pronksiöö seadusest tingitud kisa-kära õhkkonnas, siis siinkohal kordame üle, mida identiteedi vargus või kuritarvitus üldse tähendab.

Lühidalt kokku võttes – karistusseadustikku tekkis uus paragrahv §157², mille sisu on järgmine:

”§ 157². Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine
Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete
tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või
nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel
temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju
teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata
kuritegu –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”

Hästi lühidalt kokku võttes tähendab uus paragrahv seda, et Jaan Kundla libablogi või  Anu Saagimi libablogi loomise ja pidamise eest saab nüüdsest  kellegi vangi panna küll.

Pisut pikemalt seletades takerdus selliste libasaitide uurimine varemalt sinna taha, et politseil polnud nende lugude suhtes jälitustegevuste õigust. Tüüpiline asjade käik oli, et kui inimene nägi netis oma nimel avaldatud asju mida ta tegelikult ega ikka ei kirjutanud küll, siis viis kodaniku tee kõigepealt politseisse, sealt Andmekaitse Inspektsiooni ning kui mingit juhuslikku pidepunkti ei avastatud, siis jäi tegelik tegija avastamata. Nüüd aga on meil uus seadusesäte.

Seoses sellega mainigem, et §157² asjades on nüüd politseil ka jälitustegevuse õigus.

Kokkuvõttes – libablogide pidajad, värisege!

Kuid muudatus ei puuduta üksnes blogisid. Kui keegi näeb, et tema rate.ee konto on üle võetud ja sealtkaudu tehakse mingeid põhjapanevaid avaldusi, siis on shanss, et pätt ongi juba “teise isikuna esinemise teel loonud temast ebaõige ettekujutuse” ja siis on pätil soolas rahatrahv või kuni kolm aastat kinnimajas.

Seoses sellega: ettevaatust lapsed, kes te olete harjunud oma klassikaaslaste kontosid “pulli pärast” üle võtma, selle äriga on nüüd lõpp – asi on riiklikult kriminaaliseeritud. On pisut raske hinnata, kui populaarne alaealiste hulgas säherdune tegevus täpselt on, aga ilmselt me räägime sadadest juhtumitest aastas.

Ettevaatust, lapsevanemad – teie laste süütu nali kriminaliseeriti ära. Pidage siis oma võsukestele loeng sellest mis juhtub kui võõra isiku kontoga “natuke nalja” teha.

Paraku, nagu Eestis ikka ja tavaliselt, ega siis ükski seadus kohe esimese korraga õigesti välja ei tule, alati jäävad mingid agad. Uue §157² puhul seisneb paratamatu kaasnähtus selles, et kriminaliseeriti mitte üksnes isiku ees- ja perekonnanime väärkasutamine, vaid – kindluse mõttes – identiteedi  kui hoomamatult laia mõiste kuritarvitamine. Mis minu kui mittejuristi hinnangul tähendab, et interneti nickid nagu kiisuke37, MikiHiir ja blabla omavad nüüd kraadi võrra kangemat kaitset kui on kaubamärkidel.

Nimelt, kui kodaniku põhiline identiteet netis on sigalind69 ja ta tunneb, et keegi teine on sama nime kasutamise pluss mõne väljaütlemisega tema mainet rikkunud (näiteks öelnud, p-sse *erakond! – mida tema kunagi ei ütleks), siis muretsejal on alus politseisse minna, avaldus kirjutada ning lasta oma identiteedi väärkasutaja vastutusele võtta. Juristid küll nii mures pole, nad eeldavad, et politseis ja kohtus on mõistlikud inimesed, kes suudavad igal konkreetsel juhul otsustada. Samas, nagu ütles THI ise (küll ühes teises asjas) – “Oluline on ka põhimõte, et karistusseadustik ei saa tegeleda tõenäosusprobleemidega, vaid peab sisaldama õigusselgust eriti selliste tegude suhtes, millega kaasnevad kriminaalõiguslikud tagajärjed,” kommenteeris president Ilves. “Seesugustes küsimustes peab valitsema vastutuse ja mõistete täielik selgus, mida on korduvalt rõhutanud ka riigikohus.” Küsin tsitaadi valguses üle – mis siis ikkagi on identiteet?

Kartaago hävitamise repliigina lisan, et kuivõrd identiteedi kuritarvituse  puhul on nüüdsest võimalik politseitöös kasutada jälitustegevust, siis vähemasti teoreetiliselt eksisteerib võimalus, et võlts-sigalind69 kodust leitakse arvuti, täis piraat-tarkvara ning sekka peoga ka lapspornot. Ning siis pole enam tähtis, mis oli kuritöö esialgne kvalifikatsioon. Arvuti kui töövahend liigub kuudeks ekspertiisi ning paragrahve tuleb kaela päris mitu.

Meenutan – hindamisi vähemalt 40% kodudes on piraat-tarkvara ja muid autoriõiguse rikkumisi nii et maa must, liiatigi, kui majas on mõni mees, siis iga 100 ühiku porno kohta leidub statistiliselt ka 1-2 ühikut lapsporri.

Diskussioon on teretulnud.

Lisainfot [2009-11-04 11:50]:  Martin Paljaku arutlus identiteedist (palju huvitavaid linke).

Kaspersky ja Panda komplekstõrjed 22. oktoobril üheks aastaks tasuta!

Homme, 22. oktoober, on see päev, kui näeb ametlikult ilmavalgust Windows 7. Selle nn. erilise pidupäeva puhul teevad kingitusi ka mitmed tõrjeprogrammide tootjad. Just nüüd ja praegu, rahaliselt raskel ajal,  on ülimalt meeldiv osa saada taolistest pakkumistest, seega tasub hoolega surfata tõrjeprogrammide kodulehekülgedel ja otsida pakkumisi.

Hetkel on ametlikult oma eripakkumisest teada andnud kaks tuntud viirusetõrje tootjat.  Mõlemal puhul on tegemist kõik-ühes turvaprogrammiga, mis kätkeb endas viirusetõrjet, tulemüüri, nuhkvaratõrjet ja spämmikaitset. Pakkumine kehtib vaid ühel päeval – 22. oktoobril 2009. a, mil aktiveeritakse registreerimise- ja allalaadimislingid.

Kaspersky Internet Security 2010 aastane litsents on saadaval sellelt lehelt.

Kaspersky-Internet-Security-2010

Panda Internet Security 2010 aastane litsents on saadaval sellelt lehelt.

Panda-Internet-Security-2010

Uus kampaania: õpetage lapsele e-enesekaitset!

RIA teatab, et alustab 26. oktoobril lapsevanematele suunatud teavituskampaaniat, kutsudes emasid ja isasid huvituma lapse tegemistest internetis ning rääkima lapsega turvalisest veebikasutusest.

Uuringud osutavad, et Lääne-Euroopaga võrreldes on meie lapsevanemad oma laste virtuaaltegemiste suhtes oluliselt ükskõiksemad. Suur hulk Eesti lapsi on internetis üksi ja neil puuduvad oskused ohtusid ära tunda.

anto“Lapsed alustavad internetiga 1.-3. klassis, vahel varemgi. Kogu senine tarkus internetiohutusest on aga suunatud pigem teismelistele. Nii võibki juhtuda, et lapsed ei pruugi inteneti ohuolukordadega tõhusalt hakkama saada. Esineb küberkiusamist ja kommionusid, ehk alles Jõuluvanale kirjutav laps võib silmitsi sattuda identiteedipettustega,” selgitab CERT infoturbe ekspert Anto Veldre. “Huvitaval kombel ei alga arvutiõpe praegu koolist, vaid saab alguse hoopis kodust ja lapsevanemast, sõpradest ja tuttavatest. Emad-isad, olge oma lastele toeks mitte ainult päriselus, vaid ka virtuaalmaailmas!”

Uuringute järgi eksivad lapsed internetis kõige sagedamini reegli vastu, mis keelab avaldada isiklikku infot. Heauskselt levitavad nad oma telefoninumbrit ja kodust aadressi ning räägivad, kus koolis ja klassis õpivad. Samuti kasutatakse suhtlemisel pärisnimesid. Kõige selle tõttu on võõrastel väga lihtne lapse isikut tuvastada.

Anto Veldre sõnul on netikeskkond kujunemas omaette laste maailmaks, kust vanemad ja õpetajad puuduvad. Ta sõnas, et laps ei oska kiusajaga ise toime tulla, kuid ei lähe ka abi küsima, sest ta arvab interneti-asju teadvat isast-emast paremini. Tegelikult on aga keerulise olukorra lahendamiseks vaja pigem elukogemust, mitte arvutikasutusoskust.

„Internet ei ole kõige kurja juur ning seda ei pea suukorvistama. Internetis leidub tohutult arengut soosivaid materjale, internet avardab maailmapilti ning pakub suhtlusvõimalusi. Samas, et ei juhtuks õnnetust, suutku laps iseseisvalt ohtusid ära tunda ning õigeid otsusi langetada. On parem, kui sissejuhatuse virtuaalmaailma annab lapsevanem, mitte õu,“ selgitas Veldre.

Lisaks telereklaamile avatakse teavituse raames netileht www.netiohud.ee, kust lapsevanemad leiavad näpunäiteid teema käsitlemiseks lapsega. Lehel saab esitada küsimusi Lasteabi spetsialistidele ning kuulata-vaadata teiste lapsevanemate kogemusi.

Teavituskampaaniat toetab Eesti Draamateatri näitleja Kersti Heinloo. Alates 26. oktoobrist peab ta Twitteris päevikut, kus kirjutab enda kogemustest koos lapsega interneti avastamisel. Kersti Heinloo sissekanded leiab aadressilt http://twitter.com/kerstiheinloo.

NoVirusThanks turvalahendused

1.noNoVirusThanks.org loodi aastal 2008 aasta suvel, et pakkuda lahendusi arvutite turvamiseks.  Veebisait pakub mitmeid erinevaid tasuta turvautiliite ja ka teenuseid, mille abil saab kontrollida arvutite julgeolekut. Meeskond koosneb infotehnoloogia lektoritest, ekspertidest arvuti turvalisuse alal ja koostööpartneritest, kes osalevad mitmetes  erinevates turvaprojektides.

NVT Malware Remover Tool V2

NVT Malware Remover Tool V2 on turvautiliit, mis võimaldab tuvastada ja eemaldada kõikvõimalikku pahavara – troojaid, nuhkvara,  klahvivajutuse salvestajaid ning paljusid teisi õelvaralisi komponente. Lisaks leiab ja kahjustab ta pahavaralisi programme (rogue software), mille kasutaja ise on õnnetul kombel meelitava pealkirja tõttu arvutisse installeerinud või pahatahtlikule saidile sattudes on see automaatselt  süsteemi paigaldunud.

Utiliit sobib kõikidele opisüsteemidele. Kodulehelt tuleb tirida arhiivifail .zip, see avada ning paigaldusfail arvutisse installeerida.

Kõigepealt tuleks utiliiti värskendada uute signatuuridega valides lahtri Update ning uuel lehel vajutada uuesti värskendamise nupule. Seejärel võib skänneerimissätted paika seada. Lahtri Settings lehel on juba petis-programmid vaikimisi eemaldamiseks märgitud, lisaks võib Disk cleaning options read samuti märkida linnukestega.

Samuti võiks määrata punktikesega rea Scan all files extensions ja võtta linnuke eest ära real Scan only files less than 4MB. Skänneerimine võtab nüüd küll rohkem aega, aga see eest on otsimine põhjalik. Pahavara eemaldamiseks tuleks märkida punktikesega Remove ja vajutada Apply.

2. novir

3.update and scan

NVT Rogue Software Remover

NVT Rogue Software Remover on spetsiaalne kahjurprogrammide eemaldaja. Utiliit on otsene analoog Malwarebytes RogueremoverFree-le, kuid kuna  viimast eraldi enam edasi ei arendata vaid on ühendatud Malwarebytes’ Anti-Malware koosseisu, siis on see heaks alternatiiviks neile, kes Anti-Malware’i ei kasuta.

Kodulehelt soovitan tirida portatiivse ehk kaasaskantava versiooni, mida saab käivitada kas arvuti teiselt kettalt või USB abil ühendatud irdketastelt nagu mälupulgad, välised kõvakettad, MP3-mängijad jne. Utiliit hävitab kõige rohkem kahju toovaid petisprogramme nagu System Antivirus 2008, Micro Antivirus 2009, Antivirus 2009, SpyProtector, Pro Antispyware 2009, Ultra Antivirus 2009, MS Antivirus, Antispyware PRO XP, XP Antispyware 2009, VirusTrigger, XP SecurityCenter, Spyware Guard 2008, WinDefender 2009, AntispyKnight, Antivirus Pro 2009, Internet Antivirus Pro, AntiSpyware BOT, Total Secure 2009, SpywareSTOP, PC Protection Center 2008, Winweb Security, Antispyware Guard, Rapid Antivirus, Antispyware 2008, Perfect Defender 2009, XP Protection Center, Virus Response Lab 2009, AntivirusPro, Privacy Commander, Virus Remover 2008, Secure Expert Cleaner, XLG Privacy Control Center, Antivirus 360.

4.rogue remover

Websites Cop Free

Väga paljude firmade, riigiasutuste ja  eraisikute populaarsed kodulehed satuvad tihtipeale küberkurjategijate rünnakute alla, kes süstivad neisse pahatahtlikke JavaScript koode ja peidetud  HTML iframe nagu näiteks Trojan.Clicker.HTML.IFrame.AR. Websites Cop abil on aga võimalik reaalajas jälgida muutusi kodulehel, millest antakse märku kasutajale e-maili saatmisega. Veelgi enam, kui kodulehte on modifitseeritud, parandatakse see automaatselt esialgsele kujule, kui utiliidis on vastav säte linnukesega märgitud. Utiliidi põhjalikum kasutusõpetus asub siin. Sobib kasutamiseks kõikidel opisüsteemidel.

5. website cop

NVT Windows Securer

NVT Windows Securer aitab määrata arvuti turvalisuse seisundit. See näitab, kui haavatav võib arvuti olla väliste sissetungide eest ja mida peaks kasutaja sätetes muutma.  Programmis on võimalik sisse ja välja lülitada teenuseid ning kustutada faile, mida Windows tulemüür on läbi lubanud, ent mis pole kõige turvalisemad või kasutaja nende lubamist ise ei soovi.. Võimaldab kontrollida HOSTS faili, sellest pahavara poolt lisatud kirjeid kustutada ning turvalisuse tagamiseks lülitada välja Dcom protokoll.

6.firewall and hosts

Tööriistaribal valides Process Explorer abil saab vaadata töötavaid protsesse ja neid  vajadusel sulgeda. Service Manager abil saab ülevaate draiveritest ja tööjaamadest, neid vajadusel käivitada või sulgeda.

Utiliit sobib kõikidele opisüsteemidele.

Kodulehelt soovitan jällegi alla tirida portatiivse versiooni, mida saab kas arvuti teisel kettal või irdketastel kasutada. Arhiivifail tuleks avada eraldi kausta, käivitada fail NVT Windows Securer.exe ning programmi avamisel nõustuda tingimustega valides hüpikaknas I Agree. Seejärel kuvatakse kohe tulemused arvuti  turva-seisukorra kohta.  Kui  rea Security all on hoiatuskirjeid Warning – System may been VULNERABLE, tasub vastav tööjaam välja lülitada, valides Service real vastava kirja, teha sellel paremklikk ja vajutada Disable.

7.ntv securer

NVT Internet Privacy Cleaner

Kui survatakse internetis, salvestavad veebilehitsejad, mille vaikesätted on muutmata, kõik kasutajate tegevuse arvutisse – külastatatud veebilehed, trükitud otsisõnad, surfamiseelistuste ajaloo, küpsised, ajutised-ja hiljutised internetifailid ning palju muud. Ka Windows ise salvestab vaikimisi kõik arvutis tehtavad tööd kõvakettale. Kõik see aga risustab arvutit ja muudab selle aeglasemaks, pealegi kujutavad logi ja temp failid endast ka mõningast ohtu, kuna nende põhjal saab jälgida, mida keegi arvutis on teinud või kus veebilehel surfanud.

NVT Internet Privacy Cleaner väga lihtne, ent võimekas vahend kustutamaks kõiki neid faile, puhastades arvuti vaid ühe hiireklikiga. Utiliit sobib igale opisüsteemile.

Peale programmi paigaldamist võib kohe paremast reast valida Check all options, ent kui keegi tõesti soovib mugavuse mõttes jätta alles näiteks IE veebilehitseja surfamissalvestused või midagi muud, siis tuleb vastav lahter lihtsalt välja lülitada. Süsteemi on võimalik sättida automaatselt puhastama ka Windows avanemisel või arvuti taaskäivitamisel, käsitsi aga saab kustutada faile valides paremast reast Erase.

8.privacy cleaner

NoVirusThanks.org Uploader ja Free Virus & Malware Scan

NoVirusThanks.org Uploader on abivahend, mille läbi saab arvutist saata kahtlaseid faile kontrollimiseks otse Free Virus & Malware Scan veebilehele. Võimalik on lingi Browse abil avada failiredel, otsida arvutist üles fail, mis vajab kontrollimist ning vajutada saatmiseks Submit File. Ent kui märkida linnukesega ruuduke Add to the Windows “Send To” menu, saab faile saata ülevaatamisele paremkliki abil. Mõlemal juhul avaneb veebileht kontrollimistulemustega.

9.uploader1

Näiteks kuna varem katsetasin veel ühte kahjurprogrammide (Rogue software) eemaldajat SmitFraudFix, mispeale  Avira AntiVir leidis sellest trooja TR/Crypt.ULPM.Gen, siis otsustasin igaks juhuks selle faili ka NoVirusThanks online skänneriga läbi vaadata. Tulemus oli selline:

10.infected

Loomulikult saab ka otse veebilehel olles faile arvutist üles laadida online-skännerisse ja saada mõne sekundi pärast tulemuse. Lisaks võimaldab see kontrollida ka veebilehti ennast, veendumaks, kas need ei sisaldada ehk pahatahtlikke komponente. Valisin proovimiseks Arvutikaitse kodulehekülje ja vastus oli selline.

11.arvutikaitse webscan12.webcontrol

Kui aga soovitakse kindel olla ka peidetud  HTML iframe´ide suhtes, saab veebilehe ka selles suhtes läbi vaadata avades selle skänneri , mis on samuti saadaval NoVirusThanks kodulehel.

Siit lehelt leiab viirusetõrjete nimekirja, mida need skännerid failide kammimisel kasutavad pahavara avastamiseks.

NoVirusThanks pakub oma kodulehel veel mitmeid teisi online-teenuseid, kes soovib, võib need kõik läbi vaadata.

turvavahendid erinevad

P2P vs pedofiilia

Kas on võimalik, et täiesti tavaline inimene saab üleöö pedofiiliks? Väidan, et P2P kasutamisel, jah – see on vägagi võimalik. Allpool tuleb juttu järgnevast:

  • Peer-to-Peer failivahetuskeskkonnas võib lapsporno kaela tulla pahaaimamatult (ja tulebki);
  • pedofiilia ja sellega seonduvad mõisted pole ühiskonnas selgeks räägitud, jäme ots on muidukaagutajate käes;
  • hirm pedoparagrahvi alla sattuda takistab inimestel avastatud kuritööst teatamast;
  • sekka muid arutlusi

Tisklaimer: Siikohal on esitatud eraisiku sügavalt isiklikud ning osaliselt alles arengujärgus arvamused, mis üldse ei pruugi kokku langeda eelmiste, praeguste või tulevaste tööandjate väärtushinnagute, arvamuste või korporatiivsete eeskirjadega.

Sõna ise – PEDOFIIL –  on viimasel ajal natuke üle-ekspluateeritud. Iga tegevus, mis vähegi sinnapoole kisub, nimetatakse kohe pedofiiliaks, siis on lugejate kindel huvi tagatud ja lehereklaam müüb masu ajal paremini.

P2P kasutamine on siinkandis üpris levinud, “kõik tirivad” Internetist faile. Neli suurimat P2P kategooriat on tarkvara, filmid, muusika ja porno. Ning pornol omakorda on alamliigid – sh lapsporr ja loomaporr. Loe edasi: P2P vs pedofiilia