Arvutikaitse

Priidu eelmise postituse kommentaariks tahaksin lisada, et seesugused skämmikirjad on kõige õigem ilma lugemata prügikasti saata.

Eks ma olen ise ka kunagi ammu mõne Nigeeriast saadetud kirja autorile vastanud ning uurinud, miks just mina peaksin nende pakutud miljonid sirgeks lööma.

Ausõna, kui postkasti risustamine ja rahast lagedakstegemise võimalus välja arvata, on enamik petukirjade saatjatest lihtsad ja toredad inimesed, kelle roll sarnaneb mõneti letitöötaja omaga finantsasutuses, mis teie pensionirahad sirgeks lõi.  Ka Nigeeria petubisnises valitseb range korporatiivne tööjaotus – hankeosakond tegeleb spämmitavate aadresside kokkuostmisega, loominguline tiim kirjade kokkuluuletamisega, finantsosakond rahade liigutamisega ning muidugi on ka kamp turskeid poisse, kes lolli valge mehe rahast ja parematest riietest lagedaks teevad, kui too peaks rumalast peast Aafrikasse rahapuud vaatama ronima.

Kusjuures pahatihti on inimene, kes teile kirja saatis ja teiega vahetult suhtleb, omakorda kohaliku “kiirelt-rikkaks” skeemi ohver – tõenäoliselt on talle räägitud, et maailm on täis lolle valgeid mehi, kes niisama heast peast talle palju-palju raha saadavad, ta on selle skeemi ja kirja tooriku ostmiseks müünud kõik, mis tal hinge taga, võtnud veel 30 aastaks laenu ja lubanud loovutada 90% võimalikust sissetulekust.

Nii et mis tast narrida – kui raha ega ühtki valget meest ei tule, hakkab tursketel mustadel poistel nagunii igav ning kolakat saab hoopis õnnetu skämmisaatja…

Suhelda saab ju ka viisakalt nagu Mike Nash ja Robert Dutu:

Esimene kiri, saadetud live.hot.ee postkasti  10.september 2009.a. Teksti lühendatud, vaba tõlge.

„Minu kallis südameke,
palju tänu kirja eest, mis ma Teilt täna sain. Mul on siiralt hea meel Teiega tuttavaks saada.  Minu nimi on Mariam Williams, olen pärit Elevandiluurannikult Lääne-Aafrikast, hetkel varjan ennast põgenikelaagris Dakaris, kuna minu riigis käib kodusõda.

Olen kõigest  23 aastane tüdruk,  pikkust umbes 1.62 m ja kaalun 45 kg. Lapsi mul ei ole ja varem abielus pole ka olnud.  Otsin armastust, hoolivust ja teineteisemõistmist.  Siin Senegalis, Dakari põgenikelaagris olen lihtsalt sellepärast, et minu vanemad said kodusõjas surma.

Kindlasti pean Teile ütlema, et ma ei tee ühtegi tehingut oma noore ea tõttu, olen vaid huvitatud armastusest, romantikast, tõsisest suhtest ja ka kõigest sellest, mida tehakse ainult mehe ja naise vahel.

Natuke endast ka. Olen Dr. Dickson Williamsi tütar, kes oli Dickson Industrial Company Ltd president minu kodumaa pealinnas Abidjanis. Ma avan oma südame Teile mitterahalistel põhjusel. Juba praegu peaksite teadma, et ma olen armukade ja vihkan seda, kui otsite peale minu mõnd teist naist. Minus on olemas kõik see, mida Teiega jagada.  Armastan loomi, sporti, muusikat, lapsi, lilli ja looduses viibimist.

Tänan Teid ette minu mõistmise eest. Saadan Teile endast foto, mis sai pildistatud siis, kui mu kallis isa veel elus oli.  Kui olen kindel, et vastate mulle, saadan Teile veel mõned pildid. Tervitan Teid, nüüd minu ühte armsaimat inimest.

Tänud Mariamilt.” Loe edasi: Legend tõmmust kaunitarist